Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26. novembri 2019. a otsus muutmata.
Mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu hüvitis 1044 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 24. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 50 000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4263,01 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja OO 3. oktoobril 2014 abikaasade vastastikuse testamendi (testament). Hageja andis samal kuupäeval kostjale ja DD-le notariaalse volikirja (volikiri), millega volitas viimaseid mh käsutama tema arvelduskontosid ja tegema sellega seonduvalt muid toiminguid. Pooled allkirjastasid 1. oktoobril 2016 laenulepingu (laenuleping), milles kostja kinnitas, et laenas hagejalt 50 000 eurot tagasimakse tähtajaga hiljemalt 2017. a detsember. Kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud. Laenusumma maksti kostjale välja hageja abikaasa OO arvelduskontolt ajavahemikul 21. septembrist 2016 kuni 28. septembrini 2016 ning 1000 eurot sularahas 22. septembril 2016. Ei ole oluline, et laenusumma maksti välja mitte hageja, vaid tema abikaasa OO arvelduskontolt, sest hageja ja OO olid sellel ajal abielus. Seega olid OO arvelduskontol olevad rahalised vahendid abikaasade ühisvaras. OO suri 19. oktoobril 2016. Hageja tegi 8. veebruaril 2017 notariaalse avalduse, et tühistada kostjale ja DD-le antud volikiri. 19. mai 2017 pärimistunnistuse kohaselt on OO ainupärijaks hageja.
1.2.Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt kohustuse täitmist. Kostja on keeldunud. Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg oli hiljemalt 31. detsembril 2017. Sellest ajast alates on kostja olnud laenu tagastamisega viivituses. Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. jaanuarist 2018 kuni hagi esitamiseni on 4263,01 eurot.
1.3.Hageja tugineb esmalt laenulepingule, alternatiivselt käsundita asjaajamisele, alusetule rikastumisele või kahju tekitamisele.
1.4.Kostja tasaarvestus ja kahju hüvitamise nõudel põhinevad vastuväited on alusetud. Testament ei sisaldanud üleelanud abikaasale keeldu teha tema omandis oleva varaga käsutustehinguid. Seega ei saa kostjale olla kahju tekkinud. Seega puuduvad kostjal hageja vastu nõuded, mida ta saaks VÕS § 197 lg 1 ja § 198 alusel tasaarvestada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja ei vaidle vastu, et pooled on allkirjastanud laenulepingu, milles kostja kinnitab, et ta laenas hagejalt 50 000 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus. Kostjal ei ole tegelikkuses laenulepingus nimetatud kohustust. Hageja ei ole kostjale laenu andnud. Kostja ei ole saanud hagejalt 50 000 eurot. OO kostjale antud 49 000 eurot ei olnud laen, vaid tasu kostja ja DD osutatud teenuste eest. Sellise tasu maksmisega oli nõus ka hageja. Kostja ja DD hoolitsesid alates 2012. a kuni 2017. a aprillini hageja, OO ning nende poja SS eest, korraldades nende isikute varaliste kohustuste täitmise, arstiabi kättesaadavuse ja muu vajaliku hoolitsuse. Selle eest lubasid hageja ning OO võtta tasuna OO kontolt 49 000 eurot. Seega sõlmisid hageja, OO, kostja ja DD suulise käsunduslepingu. Käsundi täitmist saab mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Saadud tasu on mõistlik summa. OO soovis kostjat soodustada 50 000 euro andmisega.
2.2.Kostjal on nõue hageja vastu, millega hageja nõue tasaarvestada. Kostja esitas hagejale tasaarvestuse avalduse 13. juunil 2018. Kostja määrati testamendiga hageja ning OO pärijaks koos DD-ga (testamendi p 3.1). Testamendi p 3.3 järgi pidi kostja saama annakuna ka korteriomandi asukohaga MMM, Tallinn. Hageja kinkis selle korteriomandi 13. juulil 2017 kolmandatele isikutele, muutes taolise tegevusega õigusvastaselt testamendist tulenevat korraldust (pärimisseaduse (PärS) § 90 lg 2). Kostja on kaotanud võimaluse omandada see korteriomand pärandi avanemisel. Sellega on hageja tekitanud kostjale varalise kahju, mille 2 (6)
suurus on vähemalt 72 700 eurot. Kostja on enda kahjunõude tasaarvestanud hageja nõudega enda vastu. Hageja põhinõue on lõppenud tasaarvestuse tulemusena alates 13. juulist 2017 (kinkelepingu sõlmimise aeg), s.o enne laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist. Seega on põhjendamatu ka hageja viivisenõue.
2.3.Hageja nõue on vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna hageja ise on tekitanud kostjale enda tegevusega kahju vähemalt 72 700 eurot. Hageja muutis korteriomandi kinkelepingu sõlmimisega pahatahtlikult testamendiga määratud korraldust, mille tulemusel ei ole võimalik kostjal pärandina võimalik omandada testamendi p-s 3.3 nimetatud korteriomandit väärtusega vähemalt 72 700 eurot. Sel põhjusel ei saa hageja rahalist nõuet kostja vastu pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 26. novembri 2019. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 50 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4263,01 eurot ning viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
25.jaanuarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise 4000 eurot ja kohustas kostjat menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus leidis, et hageja on tõendanud, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt 50 000 eurot. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta allkirjastas
1.oktoobril 2016 lepingu. Sellele, et tegemist on laenulepinguga, viitab mh lepingu pealkiri, kinnitus lepingu tekstis, et hageja on andnud kostjale rahasumma (laenu) ning laenusaaja on kohustunud selle rahasumma kokkulepitud tähtajaks tagasi maksma. Kostja ei vaidle vastu, et ta on OO arvelduskontolt võtnud 49 000 eurot. Selles summas väljamaksed kostjale nähtuvad ka OO arvelduskontolt. Arvelduskonto väljavõttest nähtub ka 22. septembril 2016 sularahas 1000 euro väljavõtmine. Hageja kinnitusel võttis sularaha välja kostja. Puudub vaidlus asjaolu üle, et kostjal oli ligipääs OO arvelduskontole. Kostja kinnitas laenulepingus 50 000 euro laenamist hagejalt. Hagejal ja OO-l oli ühisvararežiim, mistõttu ei ole oluline, kas laenusumma maksti välja hageja või OO arvelduskontolt.
3.2.Tõendamata on kostja väited käsunduslepingu sõlmimisest poolte või kostja ja OO vahel. Sellise käsunduslepingu olemasolu ei nähtu ka 3. oktoobri 2014 volikirjadest, milles puuduvad valdavalt viited kostja väidetud teenustele, s.o arstiabi kättesaadavuse ja muu vajaliku hoolitsuse kohta. Isegi kui suuline käsundusleping sõlmiti, ei ole tõendatud selle lepingu täitmine ega ka tasukokkuleppe olemasolu. Samuti ei esitatud ühtegi tõendit, et väidetava käsunduslepingu täitmisel oleks tekkinud kulutusi, mille käsundiandja käsundisaajale hüvitama peaks. Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub VÕS § 627 lg 1 järgi tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja ei ole tegutsenud majandus- või kutsetegevuses. Seega eeldaks tasu maksmine sellekohase kokkuleppe olemasolu. Kostja väidete kohaselt on kostja ja DD hoolitsenud hageja, tema abikaasa ja poja eest ajavahemikul alates 2012. a kuni 2017. a aprill. Kui tegemist oli käsundi täitmisega tasukokkuleppe alusel, siis on selgusetu, miks maksti tasu vaid septembris 2017 ning mitte varasemal perioodil. Lisaks ei ole 49 000 euro suurune tasu mõistlik tasu suurus.
3.3.Kuna hageja on tõendanud, et pooled on sõlminud laenulepingu ning kostja ei ole tõendanud ega ka väitnud, et ta on laenu tagasi maksnud, on hagejal kostja vastu põhinõue 50 000 eurot. Laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 2017. a detsembriks. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on põhjendatud ka hageja sissenõutavaks 3 (6)
muutunud viivise nõue summas 4263,01 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, samuti edasiulatuv viivise nõue.
3.4.Kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendamatu. Testamendi kohaselt on korter asukohaga MMM, Tallinn määratud kostjale annakuna. Õigus annakule tekib juhul, kui pärandaja sureb enne annakusaajat (PärS § 62 lg 1, PärS § 67 lg 4). Praegusel hetkel ei ole teada, kas kostja õigus annakule üldse tekib. Lisaks ei kuulu enam pärandi hulka annakuks määratud ese. Testamendist ei nähtu ka annakutäitja kohustus annakuks määratud ese muretseda. Seega on annak kehtetu. Kostjal oleks võimalus esitada kahjunõue PärS § 72 alusel annakutäitja vastu, kuid mitte hageja vastu, sest hageja on pärandaja. Lisaks ei tegutsenud hageja annakuna määratud korteriomandi kinkimisel pahauskselt, sest hagejal puudus käsutuskeeld annakuks määratud eseme suhtes. Testamendist ei nähtu, et pärand peab minema üle kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. Testamendi p 2.2 kohaselt on üleelanud abikaasa pärandvara kasutamise ja käsutamise suhtes vabastatud kõigist eelpärijale ette nähtud kitsendustest. Seega puudus hagejal kohustus säilitada pärandvara OO surma päeval olnud koosseisus.
3.5.Kuivõrd maakohus rahuldas hagi laenulepingu alusel, ei käsitlenud kohus võimalikke teisi hagi rahuldamise aluseid ja vastuväiteid. Poolte seisukohad
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
4.1.Kostja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
4.2.Esiteks puudub hagejal tsiviilkohtumenetlusteovõime, mis välistas hagi esitamise ja selle menetlemise. Hagejal on diagnoositud 2017. aastal hilise algusega XXX. On teada, et XXX tagajärjel kujuneb psüühikahäirena välja dementsus, mille tulemusel ei ole isik võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima.
4.3.Teiseks ei ole hageja kostjale laenu andnud. OO andis kostjale raha, mis oli tasu kostja ja DD osutatud teenuste eest. Käsunduslepingu olemasolu tõendab hageja ja OO volikiri kostjale ja DD-le. Kostja ja DD on alates 2012. a kuni 2017. a aprillini hoolitsenud nii hageja, OO kui ka nende poja eest ning korraldanud nende varaliste kohustuste täitmise, ülalpidamise, arstiabi kättesaadavuse jm vajaliku hoolitsuse. Selle käsundi täitmist saab mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kuulub tasu maksmisele ka juhul, kui käsundit ei ole täidetud käsundisaaja majandus- või kutsetegevuses.
4.4.Kolmandaks leidis maakohus ebaõigesti, et kostja tasaarvestusavaldus on põhjendamatu. Kostja väidetav kohustus hageja ees lõppes kostja 13. juuni 2018 tasaarvestusega. Hagejal puudus õigus OO surma järgselt korteriomandeid kolmandale isikule kinkida. Kuigi PärS § 90 lg 2 ei sisalda üleelanud abikaasale keeldu varaga käsutustehinguid teha, ei saa pidada lubatavaks olukorda, kus käsutustehingute tulemuseks on abikaasade vastastikuses testamendis toodud abikaasade ühise korralduse muutmine. Testamendi p 2.2 on vastuolus testamendis kajastatud abikaasade ühise tahtega, et pärand peab SS-le, kostjale ja DD-le üle minema varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. Testamendi p-des 3.3 ja 3.4 on nimetatud konkreetsed korteriomandid, mille pidid annakuna saama kostja ja DD. Hagejal tekkis pärandi vastuvõtmisel kohustus tagada, et annaku täitmise nõude tekkimisel (PärS § 91), oleks võimalik annakuna määratud korteriomand kostjale üle anda. Hagejal oli testamendi kohaselt kohustus tagada, et annaku täitmine oleks pärandi avanemise hetkel võimalik (PärS § 72 ja § 133). Selle rikkumise tõttu on kostjal analoogia korras PärS § 72 alusel õigus nõuda hagejalt kahju
4 (6)
hüvitamist summas, mis on võrdne kolmandatele isikutele kingitud korteriomandi väärtusega, s.o 72 700 eurot. Lisaks tegutses hageja eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Korteriomandite kinkimise ainsaks eesmärgiks oli välistada annaku täitmine ja pärandi avanemisel korteri pärandina üleminek kostjale. Korteriomandite kinkelepingu sõlmimisega on hageja pahatahtlikult muutnud abikaasade vastastikuse testamendiga määratud korraldust, mida hageja ühepoolselt muuta ei saanud, mille tulemusel ei ole kostjal võimalik pärida testamendis määratud korteriomandit. Hea usu põhimõtte rikkumise tõttu ei saa lubatavaks pidada ka hageja rahalist nõuet kostja vastu, kuna hageja pahatahtlik tegevus on kostjale kahju tekitanud hageja nõudest oluliselt enam.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
7.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja apellatsioonkaebuse väidet hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise kohta. Maakohus on praeguses asjas hageja isiklikult ära kuulanud ning leidnud, et hagejal on tsiviilkohtumenetlusteovõime. Hageja ärakuulamise protokollist ei teki ka ringkonnakohtul kahtlusi hageja teovõimes. Samuti on kostja avalduse alusel algatatud eestkostemenetluses (tsiviilasi nr 2-17-13892) jäetud hagejale eestkostja määramata. Selles menetluses olid olemas ka kostja esitatud dokumendid hageja tervise kohta. Vaatamata sellele leidis kohus, et hageja ei vaja eestkostet. Seega ei näita ka need dokumendid hageja teovõime piiratust.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on tõendanud kostjaga laenulepingu sõlmimise ja kostjale raha üleandmise. Kostja vastuväited selle kohta, et ta sai raha hageja ja hageja abikaasaga sõlmitud käsunduslepingu järgse tasuna, ei ole tõendatud. Ainsad tõendid, millele kostja nende väidete tõendamiseks tugineb, on hageja ja tema abikaasa väljaantud volikirjad kostjale ja DD-le. Volikirjadest ei nähtu kostja väidetud sisuga käsunduslepingute sõlmimist ega tasukokkulepet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja väited ei ole ka eluliselt usutavad, arvestades tasu suurust, selle väljamaksmise aega ja viisi ning asjaolu, et kostja sõlmis hagejaga laenulepingu, milles selgelt kinnitas raha saamist laenuna. Kostja ei ole suutnud esitada ühtegi mõistlikku põhjendust sellisele käitumisele olukorras, kus saadud raha oli tema väitel käsunduslepingujärgne tasu.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, mida kostja saanuks hageja nõudega tasaarvestada. Kostja leiab, et hageja tekitas talle kahju sellega, et kinkis ära korteriomandi, mis testamendi järgi oleks pidanud annakuna jääma kostjale. PärS § 90 lg 2 kohaselt ei või olukorras, kus abikaasade vastastikkuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, üleelanud abikaasa testamendis sisalduvaid korraldusi muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha. Testamendiga tehakse korraldused surma puhuks. Seega ei ole pärandaja elu ajal pärandaja enda varaga tehingute tegemine testamendis sisalduvate korralduste muutmine ega PärS § 90 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumine. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et testamendi kohaselt oli hageja käsutusõigus pärandvara suhtes piiratud. PärS § 90 lg-te 3 ja 4 kohaselt on üleelanud abikaasal pärandi kasutamisel ja käsutamisel piirangud üksnes juhul, kui testamendis on määratud, et pärand peab üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. Seega üldjuhul üleelanud abikaasal ei ole piiranguid pärandvara käsutamisel, vaid see eeldab testamendis asjaomast korraldust. Praegusel juhul testamendis sellist korraldust ei ole. Vastupidi, testamendi p-s 2.2 on selgelt märgitud, et üleelanud abikaasal ei ole mingeid 5 (6)
piiranguid pärandvara kasutamisel ja käsutamisel. Ainuüksi sellest, et testamendis oli määratud kostjale annakuna korteriomand, ei saa teha vastupidist järeldust. Asjakohatud on ka kostja väited selle kohta, et hageja on rikkunud PärS § 133 järgset kohustust täita annakud. Testamendi ja PärS § 91 kohaselt tekkinuks kostjal annaku täitmise nõue alles pärast hageja surma. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et pärast maakohtu otsuse tegemist on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-4331, milles lahendati hageja hagi kostja ja DD vastu. Ka selles tsiviilasjas esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, milles tugines tasaarvestusel samale nõudele, millele ta tugineb praeguses asjas. Ka tsiviilasjas nr 2-19-4331 jäi kostja vastunõue tunnustamata. TsMS § 457 lg 2 kohaselt on see siduv ka praeguses asjas, mistõttu on välistatud kostja tuginemine tasaarvestusele.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja käitumist ei saa pidada ka kuidagi hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Pärimisõiguse üheks üldpõhimõtteks on, et surma puhuks korralduste tegemine ei piira pärandaja õigust enda eluajal tehinguid teha. Abikaasade vastastikkuse testamendi puhul on küll ette nähtud võimalus sellest põhimõttest ajaks pärast ühe abikaasa surma testamendiga kõrvale kalduda, kuid olukorras, kus abikaasad seda võimalust ei ole kasutanud, ei tulene ka hea usu põhimõttest üleelanud abikaasale keeldu pärandvara hulka kuuluvaid esemeid käsutada.
11.Menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 1218 eurot. Hageja esindaja ajakulu on 7 tundi ning tunnitasu 145 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindajakulu on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik üksnes osaliselt. Hageja esindaja tunnitasumäär on põhjendatud, kuivõrd see ei ületa oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul tervikuna põhjendatud hageja esindaja ajakulu. Kostja kordas apellatsioonkaebuses sisuliselt maakohtus esitatud seisukohti, mis pidid olema hageja esindajale juba tuttavad. Vaidlus ei ole ka väga mahukas või õiguslikult keeruline. Ringkonnakohus peab hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluses 6 tundi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kantud menetluskulude eest 1044 eurot (6×145×1,2). / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.