lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-13892/17

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-13892/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 1, 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 532 lg 1Määruskaebuse esitamineTsMS § 664 lg 1, 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 663 lg 1Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-13892/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.11.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-19-1167/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.06.20202-19-4331/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-13892

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

Kohtu algatusel XX-le eestkoste seadmise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2017 määrus eestkoste seadmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Puudutatud isik II: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik III: MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta YY (Y) määruskaebus Harju Maakohtu 07.11.2017 määruse peale läbi vaatamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud tasu XX-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
1.YY (puudutatud isik I) esitas 18.09.2017 Harju Maakohtule avalduse kohtu algatusel XX üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt määrasid XX ja LL 22.09.2014 abikaasade vastastikuse testamendiga oma vara pärijateks teiste hulgas ka YY. YY on XX (puudutatud isik II) venna lapse (TT) poeg. YY ja TT on alates 2012.a hoolitsenud XX, LL ja nende poja MM eest. LL suri 2016 oktoobris. Tulenevalt tervislikust seisundist puudub XX-l võimekus rahaliste toimingute korraldamiseks ja enda eest hoolitsemiseks. XX on alates 08.02.2017 tühistanud YY-le ja TT-le väljastatud volikirja ja keeldunud senisest hoolitsusest. 13.07.2017 on XX kinkinud temale kuulunud korteriomandid PP-le ja TT-le. Arvestades XX tervislikku seisundit, on YY-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX ei ole võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Kinkelepingute näol on tegemist XX huve kahjustavate tehingutega.
2.Harju Maakohus algatas 19.09.2017 määrusega eestkoste seadmise menetluse kohtu algatusel.
3.XX-le määratud esindaja leidis, et XX-le on vaja seada eestkoste juhul, kui kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt ei suuda ta kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida.
4.MM avaldas, et tema ema vajab koduteenust ja hooldusteenust, kuid mitte eestkostet.
5.Tallinna linn leidis, et XX ei vaja käesoleval ajal eestkoste seadmist. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 07.11.2017 määrusega XX-le eestkoste seadmata ja eestkostja määrata. Riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest jättis maakohus riigi kanda, ülejäänud kulud neid kandnud isiku kanda.
7.Maakohus leidis, et eestkoste seadmine XX üle tema kõigi asjade ajamiseks ei ole tema huvide kaitseks vajalik, sest XX on võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet. XX huvid on kaitstud notariaalse volituse andmisega PP-le. Oma füüsilise seisundi tõttu vajab XX iseseisvalt kodus elades teatud toimingutes kõrvalabi. XX huve on võimalik kaitsta ka abiliste kaudu ning vajadusel teatud üksikjuhtumite reguleerimiseks ka teiste pereliikmete kaudu. Samuti saab kohalik omavalitsus osutada XX-le koduteenust. 13.07.2017 notariaalakti kohaselt on XX kinkinud oma vara (korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga VVV, ja korteriomand asukohaga KKK, mitteeluruum nr G39) PP-le ja TT-le (kingisaajad). VVV korterile on seatud tasuta isiklik kasutusõigus XX kasuks kuni tema surmani. Lisaks on kokku lepitud, et kingisaajad peavad vajadusel (nõudmisel) tasuma XX hooldekodu arved ja tasuma VVV korteri kasutamisega seotud kulud. Lisaks peavad kingisaajad tasuma vajadusel (nõudmisel) MM eluasemega seotud kulud kuni MM elu lõpuni. XX ei ole sõlminud endale kahjulikku tehingut. Kuigi ekspert on ekspertiisiaktis leidnud, et XX-le on

vaja määrata eestkostja, ei ole eksperdiarvamus kohtule siduv, vaid on üks tõend teiste hulgas. Kohus on XX isiklikult ära kuulanud. XX avaldas ärakuulamisel, kui vana ta on, millal on ta sünnipäev. Samuti teadis XX, et tema abikaasa on surnud. Poeg MM käib ema iga päev vaatamas ja koos süüakse. PP ja TT käivad teda abistama. Nende kasuks sõlmis ka XX notariaalse kinkelepingu, mille sisust ta oli teadlik. Samuti avaldas XX, et ta ei usalda YY-st ega TT-st. Kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et XX on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Eeltoodust tulenevalt puudub XX-l eestkoste vajadus. Määruskaebus

8.YY esitas 22.11.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha uue määruse, millega seada XX üle eestkoste või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. YY on XX vennatütre poeg, mistõttu on tal õigus esitada määruskaebust.
9.AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt väljastatud haiguslugu ja käesolevas asjas koostatud ekspertiisiakt kinnitavad, et XX ei ole võimeline oma tegudest kestvalt aru saama ja neid juhtima ning ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada. PP ja TT, kes on omastanud kogu XX kinnisvara, ei ole huvitatud XX huvide kaitsmisest.
10.Kuna XX ei ole võimeline ise liikuma ja vajab ööpäevaringset hoolt ja järelevalvet, siis ei saa teda aidata vaid lähedaste poolse osalise abistamisega. See on võimalik tagada vaid hooldekodus. Olukorras, kus PP ja TT omastasid kogu XX kinnisvara, võib tekkida olukord, kus XX-l puuduvad rahalised vahendid hooldekodu eest tasumiseks. Tõendite põhjal on ilmne, et XX oli piiratud teovõimega juba enne kinkelepingute sõlmimist. Vastused määruskaebusele
11.XX vaidles määruskaebusele vastu. Ta ei vaja eestkostet. Ta saab ise hakkama ning vajadusel abistab teda poeg ja lähedased. Samuti saab ta hooldusteenust Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Lisaks puudub YY-l määruskaebuse esitamise õigus, mistõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Ta on kaotanud YY vastu usalduse.
12.XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et eestkoste seadmine ei ole vajalik ning määruskaebuse võib jätta rahuldamata.
13.MM ei nõustunud määruskaebusega. Tema ema vajab koduhooldusteenust, kuid mitte eestkostet.
14.Tallinna linn leidis, et eestkoste seadmine ei ole käesoleval ajal vajalik. Ringkonnakohtu seisukoht
15.TsMS § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
16.TsMS § 532 lg 1 sätestab, et eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt TsMS § 532 lg-le 2 võib eestkostja ülesannete ringi osas eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Kolleegium leiab, et YY ei ole isikuks, kellel on TsMS § 532 alusel õigus määruskaebust esitada. YY on avaldanud, et ta on XX vennatütre TT poeg. Perekonnaseaduse § 80 lg 1 sätestab, et kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Seega ei ole YY XX otsejoones sugulane. YY ei saa pidada ka XX usaldusisikuks. XX on nii ärakuulamisel maakohtule kui ka vastuses määruskaebusele avaldanud, et ta ei usalda YY. Samuti ei ole YY muuks TsMS §-s 532 nimetatud isikuks, kellel on õigus määruskaebust esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et YY määruskaebus on võetud ebaõigesti menetlusse, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 sätestab, et isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Arvestades käesoleva vaidluse olemust, jätab ringkonnakohus määrusekaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud tasu XX-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium