Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Võlgnik: Signature Experiences OÜ (registrikood Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur 14105547, asukoht Müürivahe 22, 10140 Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige X X X (isikukood x, e-post: xxx); Ajutine haldur: Lembit Ülper (Ristiku 10, 10612 Tallinn, e-post: xxx). Avalduse läbivaatamine
Kohtuistung 02.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Signature Experiences OÜ (registrikood 14105547) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Lembit Ülper’il likvideerida Signature Experiences OÜ (likvideerimisel) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper alates Signature Experiences OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Signature Experiences OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks juhatuse liige X X X (isikukood x).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülper’i tasu suuruseks 1200 eurot ning vajalike kulude hüvitiseks 150 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada menetlusabina riigi vahenditest Lembit Ülper’ile ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest 397 eurot (millest tasu on 247 eurot ja vajalikud kulud 150 eurot). Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis maksta välja Lembit Ülper’i arveldusarvele nr X SEB Pank AS-is.
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu jääb võlgniku kanda. 1 (5)
2-20-6488
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele Rahandusministeeriumile ning edastada viivitamata Tartu registriosakonnale.
haldurile, Maakohtu
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabxik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Signature Experiences OÜ esitas 04.05.2020 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt tegutses võlgnik turismisektoris ja korraldas klientidele reise peamiselt Eesti naaberriikidesse – Soome, Rootsi ja Norra. Seoses Eesti Vabxigis koroonaviiruse tõttu välja kuulutatud eriolukorraga on piiratud reisimine nendesse riikidesse, kuhu võlgnik peamiselt reise korraldas. Seoses eriolukorraga ja reisimise piirangutega tühitati või lükati edasi kõik võlgniku kaudu tehtud broneeringud alates 2020. a märtsist. Ettevõtte 2020. a suve prognoos oli väga hea ja ilma eriolukorrata ja reisipiiranguteta oleks suve müük võlgniku juhatuse liikme hinnangul võinud olla tõenäoliselt suurem kui varasemal aastal. Enne eriolukorra väljakuulutamist tegi ettevõte aktiivselt tööd 18 broneeringuga, kuid kõik broneeringud jäid ootele või tühistati, mis kokkuvõttes tähendab, et võlgnikule ei laeku klientidelt ei broneeringutasusid ega lõppmakseid. Võlgniku käive on langenud nullini. Klientidelt rahade mittelaekumine on kaasa toonud selle, et võlgnik ei ole võimeline täitma juba tekkinud ja edaspidiselt tekkivaid kohustusi oma võlausaldajate ees. Samas on ettevõtte püsikulud suhteliselt kõrged. Ettevõttel puuduvad muuhulgas vahendid töötajatele töötasu/koondamisrahade maksmiseks. Võlgniku varad ei kata ühingu kohustusi. Võlgniku kohustused moodustavad seisuga 30.04.2020 kokku 66 617,74 eurot ja varad 7 169,05 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik võtta avaldus menetlusse, nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.08.05.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, nimeras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 02.06.2020.
3.Lembit Ülper esitas 28.05.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatuse liige ajutise halduri teabenõudele vastanud ega ühtegi nõutud dokumenti 2 (5)
2-20-6488 esitanud. Ajutisel halduril on õnnestunud võlgniku juhatuse liikmega e-kirjade kaudu suhelda, kuid see ei ole andnud tulemusi vajaliku info saamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus algas eeldatavasti 2016.a., kuna selle perioodi kohta on 01.02.2018 esitatud registripidajale 2016 majandusaasta kohta raamatupidamise aastaaruanne. Võlgnikul oli aktiivne majandustegevus ka 2018.a.- 2019.a., mis nõudnuks igal juhul majandustegevuse aastaaruande koostamist ja registripidajale esitamist. Milline oli võlgniku 2018.a. - 2019.a. majandustegevuse täpne sisu ja ulatus, ei ole ajutisele haldurile teada, kuna võlgnik selle kohta infot ja dokumente esitanud ei ole. Need andmed tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub. Ajutise halduri arvates võivad esineda alused vara tagasivõitmiseks ja/või võimaliku kahjunõude esitamiseks võlgniku juhtorganite vastu. Võlgniku teadaolevate kohustuste esialgne suurus on 72 336,93 eurot. Võlgniku kontodelt on rahalised vahendid välja viidud ja ajutise halduri arvates see ei ole seotud Covid-19 pandeemiaga ega majanduslangusega. Tehingute sisuline analüüs tuleb teha pankrotimenetluse käigus. Seega ei ole võlgnik vara puudumise tõttu suuteline täitma oma kohustusi. Millal täpsemalt makseraskused tekkisid, ei ole ajutisele haldurile teda, need asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Siiski tekkis võlgnikul vähemat alates 17.12.2019.a. maksuvõlg, mida ei ole käesoleva ajani tasutud. Võlgniku juhatuse liige ÄS § 180 lg. 51 sätestatud tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldust ei esitanud, millega on rikkunud ÄS § 180 lg. 51 nõudeid, mis võib kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse ning mis on käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku esialgseks maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku majandustegevuse korraldamatust ja planeerimistegevuse puudumist ning õigeaegselt seadusega ette nähtud aruannete koostamata jätmist, sest vähemalt siis, aruannete koostamise käigus, selgunuks võlgniku maksejõulisus või selle puudumine. Ajutine haldur on arvamusel, et käesolev menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata, kuna käesoleval ajal vabalt võõrandatavad ja teadaolevad varad võlgnikul puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid. Võimalike nõuete esitamine võlgniku juhtorganite vastu ja sellele järgnevad menetlused ei pruugi olla pankrotihalduri poolt üheselt ja vaieldamatult tõendatavad ega tuua endaga kaasa soovitud tulemusi pankrotivara suurendamiseks, küll aga toob endaga kassa otseseid kulusid, millede katteallikas puudub. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku teha huvitatud isikutele ettepanek kanda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti summa 4 500 eurot.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 20 tundi, arvestusega 60 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1200 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude, summas 150 eurot, hüvitamist. Nimetatud kuludeks on registripäringud interneti teel, sidekulud, transpordi kulu erinevate transpordivahendite müüjate juurde, paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printer, arvuti jne. Ajutine pankrotihaldur taotleb raugemise korral ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista osaliselt menetlusabina riigi vahenditest selliselt, et hüvitamisele kuuluvad kantud kulud 150 eurot ning tasu 247 eurot. Ülejäänud ajutise halduri tasu palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult.
5.02.06.2020 toimunud kohtuistungile võlgniku seaduslik esindaja ei ilmunud ning kohus vaatas avalduse läbi võlgniku osavõtuta. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks summas 4500 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.06.2020. Kohtu poolt määratud tähtajaks (09.06.2020) ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
3 (5)
2-20-6488
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
8.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
9.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku esialgseks maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku majandustegevuse korraldamatust ja planeerimistegevuse puudumist ning õigeaegselt seadusega ette nähtud aruannete koostamata jätmist, sest vähemalt siis, aruannete koostamise käigus, selgunuks võlgniku maksejõulisus või selle puudumine. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud esialgsete järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus on seisukohal, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata juhatuse liige X X X (isikukood x).
4 (5)
2-20-6488
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 60 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1200 eurot ning vajalike kulude katteks 150 eurot.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada menetlusabina riigi vahenditest Lembit Ülper’ile ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest 397 eurot (millest tasu on 247 eurot ja vajalikud kulud 150 eurot). Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis maksta välja Lembit Ülper’i arveldusarvele nr X SEB Pank AS-is.
15.Ülejäänud ajutise halduri tasu eurot jääb PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.