3.Mõista H.R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõlalt (142,89 eurolt) alates 19.05.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud H.R. kanda. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 235 eurot.
5.Mõista H.R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 235 eurot.
6.Mõista H.R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (235 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord: Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-19-134533 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 18.05.2020 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 142,89 eurot, intressi 14,35 eurot, viiviste 25,61 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 28.04.2017 laenulepingu nr SR596357, mille alusel sa kostja laenu 200,00 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt laenulepingus esitatud maksegraafikule perioodil 28.05.201723.04.2018. Lepingus kokku lepitud intressimäär aastas on 45,07% ja krediidi kulukuse määr aastas 56,81%. Kostja tasus nõude katteks 42,03 eurot ja tasumisele kuulus veel laenjääk 157,97 eurot. 22.10.2017 sõlmisid pooled kostja taotlusel laenulepingu nr SR596357 muutmise kokkuleppe, millega pikendati laenujäägi 157,97 tagasimaksmise perioodi. Kostja kohustus laenujäägi tasuma uue maksegraafiku kohaselt perioodil 06.11.2017-04.07.2018. Uues graafikus on intressi arvestatud reaalselt kostja kasutuses olevalt laenujäägilt. Laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe p 6 kohaselt on muutmise kokkulepe laenulepingu nr SR596357 lahutamatu osa. Kostja tasus laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppes esitatud maksegraafiku alusel esimese põhiosa osamakse summas 15,08 eurot, maksetähtpäevaga 06.11.2017. Kostjal on võlgnevus alates teisest 06.12.2017 osamaksest, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus põhiosas summa 142,89 eurot (157,97-15,08=142,89).
3.Placet Group OÜ on loovutanud 21.02.2018 kostja vastase laenulepingust nr SR596357 tuleneva nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le Aktiva Finants.
4.Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 45,07%. Kostjal on intressi võlgnevus alates teisest laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppes esitatud maksegraafiku järgsest osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 06.12.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 04.02.2018 summas 14,35 eurot järgnevalt: 06.12.2017 täielikult tasumata intress summas 5,38 eurot; 05.01.2018 täielikult tasumata intress summas 4,79 eurot; 04.02.2018 täielikult tasumata intress summas 4,18 eurot. Kokku hagiavalduse esitamise seisuga on intress 14,35 eurot (5,38+4,79+4,18=14,35 eurot).
5.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 21.02.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.05.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (142,89) x viivitatud päevade arv (818) x seadusjärgne viivisemäär (0,022% päevas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 25,61 eurot.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 19.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
Tsiviilasi nr 2-19-134533
7.Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 75 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 240 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
8.20.05.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
9.Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 20.05.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte kostja elukoha aadressile Xxxxxxxxxxx, dokumendid võttis 23.05.2020 vastu kasuisa R.A. edasiandmise kohustusega kostjale. Hagile vastamise 14päevane tähtaeg lõppes 08.06.2020. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
10.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu H.R. vastu kohtumenetluses on kokku 240 eurot kahe tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 2 tundi selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja
Tsiviilasi nr 2-19-134533 tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot tunni eest, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €). Kokku määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 235 eurot (riigilõiv + lepingulise esindaja kulud).
15.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.