Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Kalju Hanni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2019. a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 1771,20 eurot ületavas osas ja muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
Mõista YY-lt välja XX kasuks kahjuhüvitis 1771,20 eurot.
2.3.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 95% ulatuses YY kanda ja 5% ulatuses XX kanda.
2.4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
1(8)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.16.01.2019 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tekitatud varalise kahju 1867,20 eurot, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuludena 1125 eurot. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - hagejale ja kostjale kuuluvad korteriomandid elamus aadressiga Lubja 7a; - kostja ainukasutuses on hageja korteri kohal asuv terrass; - hageja korteris toimusid veeavariid kostja kasutuses olnud terrassil koristamata lume tõttu tekkinud sulanud sulavee tõttu 16. ja 18. jaanuaril 2016, mille tagajärjel hageja korteri tualeti ja magamistoa laest tilkus vett; - lekked laest jätkusid kuni sulalume koristuseni kostja terrassilt; - nimetatu tulemusel sai hageja korteri siseviimistlus kahjustada; - veeavarii tulenes kostjale kuuluvast korterist – terrassi äravoolutoru oli jäätunud, mistõttu lumesulavesi ei saanud ära voolata ning tungis hageja korterisse; - kostja rikkus oma kohustust hoida terrassi korras; - lumest puhastamata terrassi tõttu voolas kostja poolt ukse avamisel vesi ja tungis läbi vahelae all asuvasse korterisse. Korteriomanik peab terrassil teostama heakorratöid vastavalt ilmaoludele. Jättes lume terassilt eemaldamata, rikkus kostja käibekohustust, mille tulemusel tekkis hagejale kahju.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena 3137,40 eurot. Kotja tugines järgmistele asjaoludele: - nõuded on aegunud alates 15. jaanuar 2019. a; - ekspertiisiaktist ei nähtu, et kahju oleks tekkinud kostja tegevuse tulemusel; - äravoolutoru külmumine võib olla tingitud ehituspraagist või madalast ehituskvaliteedist; - terrass on ehitusjärgus ning majale ei ole kasutusluba väljastatud; - nõuet pole pikka aega sisse nõutud ja selle esitamine on seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega; - kostja ei ole oma kohustust rikkunud; - terrass ei kuulu kostja korteri eriosa koosseisu; - hageja ei ole tõendatud, mis põhjustas tekkinud kahju; - kui kahju tekkis vee äravoolu ummistusest (mis ei ole teada), ei saa kostja oma käitumisega äravoolu toimimist mõjutada.
2(8)
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja 1867,20 eurot ja jättis poolte menetluskulud kostja kanda. Nõude aluseks oli VÕS § 115 lg 1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud: - kostja omandis on korteriomand Tallinnas, Lubja 7b-6; - hagejale kuuluvas korteris Tallinnas, Lubja tn 7b-4 toimusid veeavariid 16. ja 18. jaanuaril 2016; - hageja korteri tualeti ja magamistoa laest vett, mille tulemusel sai korteri siseviimistlus kahjustada; - hagejale kuuluva korteri 4 läbijooksud esinesid magamistoa osas, mille kohal paikneb korteri 6 kasutuses olev terrass; - terrass ei kuulu korteri 6 reaalosa hulka, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandis, - kõnealust terrassi kasutab üksnes kostja; - terrass ei olnud lumest puhastatud, terrassil oli rohkelt lund ja jääd, terrassilaudade all oli vesi ning terrassile kogunes sulamisvesi; - terrassi sademete äravoolulehter oli torust lahti ühendatud. Maakohus viitas KOS § 2 lg-tele 1 ja 2, § 11 lg-le 3, § 15 lg-le 1, AÕS § 72 lg-le 5. Kahju tekkimise ajal reguleeris korteritega seonduvat korteriomandiseadus. Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43). Kostjal on kohustus hoida enda poolt kasutatav kaasomandis olev terrass korras, et sellest ei tekiks kellelegi kahju. Kostja on kohustatud terrassil olevat lund koristama, kontrollima terrassi korrasolekut ning puuduste ilmnemisel teavitama teisi kaasomanikke ning võtma tarvitusele vastavad abinõud. Kostjal on kohustus jälgida, kas vee äravoolutoru või sadeveelehter on paigas. Kostja väitel asub vee äravoolutoru kostja terrassi all, kuid kohtu hinnangul pidi kostja terrassi korras hoides märkama, et vesi ei voola ära ja vee äravoolutoru ei ole paigas. Kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kohus jättis tähelepanuta hageja poolt ärakuulamisel välja toodud uue asjaolu, et kostja korterisse sisenemisel oli põrand 5 cm paksuse veekihiga kaetud. Hageja ei tuginenud nimetatule hagis ning ärakuulamisel märkis hageja, et uue asjaoluna hageja seda kajastada ei soovi. Nimetatu on ka ümber lükatud hageja 15.04.2019 menetlusdokumendile lisatud fotoga (tl 66 pöördel). Samuti on kostja ütlustega tõendatud, et kostja korter oli täiesti kuiv (tl 106). Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite põhjal (ekspertarvamus, ülevaatuse akt, Salva kindlustuse otsus, Vistamark OÜ hinnapakkumine) järgmised asjaolud: - veekahjustus kostja korteris tekkis; - kostjale tekkinud kahju suurus on 1867,20 eurot.
3(8)
Maakohus viitas VÕS § 127 lg-tele 1 ja 4, § 128 lg-tele 1-3, § 132 lg-le 3 ja leidis, et kostja rikkumise ja hageja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna kostja poolse terrassi korrashoiu kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks hageja korteriomandi kahjustamine. Hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. (tl 8). Asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (RKTKo 3-2-1-139-05, p 12). Kostja ei tõendanud, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Maakohus kohaldas aegumise osas TsÜS §-s 149 sätestatut. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.01.2016, mistõttu saabuks nõude aegumistähtaeg 16.01.2026. Hageja nõue ei ole aegunud. Kohus viitas VÕS § 6 lg-le 2 ja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega ja nõue pikemaajalise sissenõudmata jätmise tõttu lõppenud. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ei saa pidada hageja nõude esitamist kostja vastu kolme aasta möödudes kahju tekkimisest. Hageja ütlustega on tõendatud, et ta proovis saada kostjaga kohtuvälist lahendust ja pöördus alles siis kohtusse, kui kostja ütles, et tema seda probleemi lahendama ei hakka. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, kuid menetluskulude suurust tuginedes TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks ei määranud.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole kahju põhjust tuvastanud. Vaidlus puudub selles, et terrass on ilmastikule avatud ning sellele langevad nii vihm, lumi kui ka teiselt katuselt saabuv lumesulamisvesi. Seega on vajalik, et terrassi all asuvalt katuselt oleks vesi juhitud välja viisil, et see ei kahjustaks maja. Selle tarbeks on katusele, s.o terrassi alla paigaldatud äravoolutoru, mille kaudu suunatakse vesi välja. On kindlaks tegemata, miks vesi tungis hageja korterisse. Asjatundjal on kaks erinevat hüpoteesi: äravoolutoru oli külmunud või katusekattel ja vuukidel esinesid rebendid. Täpne põhjus on asjatundja hinnangul jäänud välja selgitamata. Põhjuslik seos kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel puudub. Sellise lahendi jõustumine loob praktika, et kostja vastutaks automaatselt kõikide terrassi läbijooksude korral. Kohtuotsus on üllatuslik. Kohus on leidnud, et kostja kohustuseks oli jälgida, kas vee äravoolutoru või sadeveelehter on paigas. Kohtu hinnangul oleks kostja terrassi korras hoides pidanud märkama, et vesi ei voola ära ja vee äravoolutoru ei ole paigas. Vee äravoolutoru ei olnud õnnetuse ajal lahti ühendatud, vaid oli paigas. Vee äravoolutoru ühendati torust lahti peale õnnetuse tekkimist, kuna see oli jäätunud ja takistas vee äravoolu. Kui veekahju oleks tekkinud äravoolutoru paigast nihkumise tagajärjel, oleks kahju tekkimise põhjus teada ning asjatundja oleks sellele ka viidanud. Samuti ei ole arutatud, kas kostja pidi märkama terrassilaudade all asuvat vett või mitte. Kohtu etteheide, mille järgi oleks kostja pidanud märkama terrassi alla kogunenud vett, on alusetu,
4(8)
kuna terrassi all voolabki vesi. Terrassi alla on suunatud kogu katuselt tulev lumesulamis- ja vihmavesi (mida kostja selgitas ka maakohtus). Kostja oleks saanud vett märgata ja tuvastada probleeme siis, kui veetase oleks olnud ebatavaliselt kõrgel (näiteks tõusnud terrassilaudadeni). Praegusel juhul avastas kostja vee alles siis, kui õnnetusest teadasaamisel avas osaliselt terrassilauad. Kui kostjale etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole kostja käitumine kahju põhjuseks. Kahju ei oleks jäänud olemata siis, kui kostja oleks terrassilt lund koristanud ega ka siis, kui kostja oleks lund koristades märganud, et vesi ei voola ära. Lume lükkamine või lükkamata jätmine ei mõjuta terrassi alla kogunevat vett, kuna terrassi alla juhitakse katusele langev vihma-ja lumesulamisvesi. Terrassilt lume lükkamine või äralükkamata jätmine äravoolutoru toimimist ei mõjuta, kuna äravoolutoru asub terrassi all, s.o kaitstuna väliste mõjude eest. Kui kostja oleks ka märganud lume lükkamise ajal ebaharilikult kõrgele tõusnud veetaset, oleks kahju selleks ajaks juba tekkinud. Küsimus on selles, miks katusele tekkinud vesi ära ei voolanud ja kas kostja vastutab selle eest, et terrassi alla kogunenud katuselt juhitud lumesulamisvesi jäi katusele. Hageja asjatundja jättis põhjuse tuvastamata, viidates et kahju kindlakstegemine eeldab täiendavaid uuringuid. Hüpoteetiliselt, juhul kui lumesulamisvesi tungis hageja korterisse läbi katusekatte rebendite või kui lumesulamisvesi tungis hageja korterisse kahjustunud äravoolutoru tõttu, siis terrassilaudadelt lume lükkamine või lükkamata jätmine katusekatte korrashoidu ega äravoolutoru ei mõjuta (mõlemad asuvad terrassi all). Kehtinud KOS § 2 lg 2 ja KÜS § 2 lg 1 järgi on katusekate ja äravoolutoru kaasomanike ühisomandis, mille korrashoiu eest vastutab korteriühistu. Kuna maakohus ei ole kahju põhjust kindlaks teinud, ei saa luua ka seost kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Maakohtu poolt kostjale etteheidetud kohustuse rikkumine ei saanud hagejale kahju tekitada. Kostja vastuväiteid kahju suurusele on kohus jätnud käsitlemata. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks Vistamark OÜ hinnapakkumise, millelt ei nähtu seos hageja korteri tarbeks tehtud tööde arvestusega, kahju tagajärjel tekkinud ehitustöö konkreetne ulatus ja seos hagis esiletoodud kahjuga. Arusaamatud hinnapakkumisel esinevad kuluartiklid nagu „pliintus“ ja „erinevad“. Jääb arusaamatuks, millest on kohus järeldanud, et hageja ei ole kahjustusi seniajani korda teinud (VÕS § 132 lg 3). Eluliselt ei ole usutav, et hageja eluruumis on 4 aastat tagasi tekkinud kahjustused senini kõrvaldamata. Hageja on kahjustused tõenäoliselt ise kõrvaldanud ja seda oluliselt odavamalt, kui hinnapakkumises toodu. Juhul, kui hageja väitel kulus töödeks 1867,20 eurot, oleks hageja esitanud vastavad kuludokumendid, sh enne ja pärast tehtud fotod. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
5(8)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 1771,20 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Seoses sellega tuleb muuta ka maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb otsus muutmata. I
7.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab aluseks vaidluse lahendamisel: - Tallinnas, Lubja 7b hoones kuulub hagejale korter 4 ja kostjale korter 6; - hageja korteris tilkus tualeti ja magamistoa laest vett 16. ja 18. jaanuaril 2016; - läbijooksu tulemusel sai hageja korteri siseviimistlus kahjustada; - hagejale kuuluva korteri magamistoa kohal paikneb üksnes korteri 6 omaniku kasutuses olev terrass, mis on kõigi korteriomanike kaasomandis; - kostja kasutuses olev terrass ei olnud avariide toimumise ajal lumest puhastatud, terrassil oli rohkelt lund ja jääd ning vesi oli terrassilaudade all; - terrassile kogunes sulamisvesi.
8.Vaidlus tuleb lahendada kahju tekkimise ajal jaanuaris 2016 kehtinud normide alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 19). Nagu maakohus õigesti märkis, siis kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
9.KOS § 10 lg 1 järgi võis korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, v.a kui kasutus läks vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldus, et nii reaalosa kui ka kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik oli KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
10.Maakohus märkis õigesti, et korteriomanik võib teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (vt RKTKo nr 3-2-1-107-15, p 14). II
11.Vaidluse lahendamisel on oluline, kas kostja rikkus oma kohustust mitte kahjustada kaasomandi osa kasutamisega hageja omandit.
11.1.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja kohustuse rikkumine seisnes asjaolus, et ta ei märganud, et äravoolutoru ei olnud paigas ja terrassilaudade alla kogunes vesi. Kahjunõude aluseks ei ole vee äravoolutoru jäätumine ega rebendid terrassikattes. Nagu kostja põhjendatult märkis, voolabki vesi terrassilaudade alla. Seetõttu ei ole vaidluse lahendamisel määravat tähendust sellel, kas kostja poolt kasutataval terrassil oli vee äravoolutoru korras või millisel tehnilisel põhjusel sulavee ärajuhtimist ei toimunud. Neid asjaolusid ei ole vaja tõendada ja kostja apellatsioonkaebuse vastavasisulised väited jäävad seetõttu tähelepanuta.
6(8)
11.2.Vaidlust ei ole selles, et hageja korteris on veekahjustused ning et neid kahjustusi põhjustanud vesi tungis hageja korterisse kostja kasutuses olevalt ja kaasomandi osasse kuuluvalt terrassilt. Seetõttu tuleb kostja lugeda eelduslikult oma kohustusi rikkunuks. Seega ei ole hagejal vaja tõendada kostja tegu (tegevusetust), mis oleks hagejale kahju tekitanud. Kostja vabaneb KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (vt RKTKo-d nr 3-2-1-116-11, p 37; nr 3-21-129-13, p-d 22-25; nr 3-2-1-107-15, p 11). Nimetatu on kostja tõendamiskoormus KOS § 11 lg 3 järgi (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-d 22-25) ja nimetatut on maakohus selgitanud kostjale 02.10.2019 määruses (tl 123-124).
11.3.Eeltoodu tähendab, et kohustuse rikkumise ja sellega hagejale kahju põhjustamise korral peab kostja kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama kahju tekkimise asjaolud, mille alusel saab hinnata, kas need asjaolud vabandavad kohustuse rikkumist või mitte. Vastavaid asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada KOS § 11 lg 3 esimest lauset, ei ole kostja esile toonud. Kostja on keskendunud hageja esitatud asjatundja arvamuse hüpoteetilisusele ja asjaolule, et ei ole teada kahju tekkimise asjaolud. Samuti on kostja toonud esile tema võimatuse avastada äravoolutoru ummistust ilma terrassilaudu avamata. Nimetatu ei ole vaidluse lahendamisel oluline, kuna äravoolutoru ummistus ei ole vaidluse lahendamisel oluline.
12.Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.
12.1.Õige on kostja seisukoht, et tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18).
12.2.Kostja seisukohad seoses äravoolutoruga või terrassi katte korrasolekuga ei oma asja lahendamisel tähendust. III
13.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud tekkinud kahju ulatust ja suurust ning on jätnud hindamata kostja vastavasisulised vastuväited. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
14.Esialgses hagiavalduses tõi hageja esile, et kahjustada sai hageja korteri siseviimistlus. 15.04.2019 menetlusdokumendis (tl 42-44) tõi hageja esile, et tema korteris said kahjustada laes olnud viimistletud kipsplaadid, aurutõkkekile ja puidust kandetalade vahel olnud märgunud soojaisolatsioonimaterjal. Puidust kandetalad ning sellel olevad puitlaastplaadid olid veest märjad. Nimetatut tõendas hageja asjatundja arvamusega (tl 6-7) ja fotodega. Hageja väiteid tõendavad fotod, millest nähtub, et veest on märgunud tapeet (tl 54-57, 59), põrand (tl 58 pöördel, 63), lagi WC-le eelnevas ruumis (tl 60-61), uks (tl 62, 63 pöördel), soojaisolatsioonimaterjal (tl 62 pöördel, 64).
15.Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise
7(8)
nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt RKTKo nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt RKTKo nr 3-2-1-121-08, p 15).
16.Arvestades hageja poolt esile toodud kahju ulatust ja iseloomu, on hinnapakkumises toodud tööd vajalikud, v.a materjali või teenuse „erinevad“ osas. Kõik hinnapakkumises nimetatud materjalid nagu pahtel, lagi, seinavärv, põrandakate, liist (pliintus tähendab vene keeles liistu), uks ja tapeet ning nende kogused on hinnatavad kui selliste kahjustuste parandamiseks vajalikud. Samuti on vajalikud tööd nagu maalritööd, põrandakatte montaaž ja liistu paigaldamine (hinnapakkumises märgitud kui „põrandakatte montaaž + pliintus“), ukse montaaž, transport ja lae montaaž.
17.Artikli nimetusega „erinevad“ alusel ei ole ringkonnakohtul võimalik määratleda, millega on tegemist ja nimetatud osas tuleb hageja nõue 80 eurot (ja sellele lisanduv käibemaks) jätta rahuldamata. Seega jääb hageja nõue rahuldamata 80 + 16 = 96 euro osas.
18.Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse osaliselt 96 euro ulatuses. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kahju hüvitis 1771,20 eurot hageja kasuks. IV
19.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega 5% ulatuses jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
20.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.