Viru Maakohus Kaire Pullerits 09. juuni 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-135819
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn Uus tn 5 korteriühistu avaldus B. B. vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja: Kohtla-Järve linn Uus tn 5 korteriühistu, registrikood: 80245900, asukoht: Uus 5-xx, 30327 KohtlaJärve, Ida-Viru maakond Avaldaja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, e-posti aadress: xxx Puudutatud isik: B. B., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond e-posti aadress: xxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kohtla-Järve linn Uus tn 5 korteriühistu avaldus B. B.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista B. B.ilt Kohtla-Järve linn Uus tn 5 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx xx-xx, Kohtla-Järve linn majandamiskulude põhivõlgnevus perioodil 01.01.2016 kuni 28.11.2017 summas 10,12 eurot. Jätta avaldaja menetluskulud osaliselt B. B.i kanda. Välja mõista B. B.ilt Kohtla-Järve linn Uus tn 5 korteriühistu kasuks menetluskulud 22,14 eurot. Välja mõista B. B.ilt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt 22,14 eurolt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluse käik, avaldaja nõue ja menetlusosaliste seisukohad 1(9)
1.Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 29.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B. B.ilt (edaspidi puudutud isik) 245,60 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 20.12.2019 puudutatud isikule makseettepaneku, Puudutatud isik esitas 20.12.2019 makseettepanekule vastuväite, milles teatas, et müüs korteri ja sellel oli väike võlgnevus. Notar ütles puudutatud isikule, et kui tema omanikuna võlgnevust ei tasu, läheb võlgnevus uuele ostjale automaatselt üle. Korteri ostja nõustus eeltooduga ja allkirjastas müügilepingu. Korter on aastaid tagasi müüdud ja ta ei valda korterit juba ammu. Puudutatud isik keeldus võla maksmisest ja palus probleemi lahendamist ostjaga. Pärnu Maakohus lõpetas 15.01.2020 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Viru Maakohtule üle hagita menetluses jätkamiseks.
2.16.01.2020 jättis Viru Maakohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama oma nõude hagita avaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega ning tasuma täiendavalt riigilõivu, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 05.02.2020 kohtumäärusega osundas kohus teistkordselt avalduses esinenud puudustele. Kohus selgitas avaldajale, et alates 01.01.2018 lahendatakse korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded korteriühistu avalduse alusel hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1) ja hagita menetluses on menetlusosalisteks avaldaja puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (TsMS § 477 lg 3). Kohus märkis avaldajale korduvalt, et avalduses märgitud võlgnevuse kujunemine ei olnud arusaadav, ebaselgeks jäi, kui suur on erinevate teenuste eest põhivõlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivise määr, periood ja summa ning nõuete arvestuskäik iga arve kohta eraldi, avalduses puudus. Avalduses ei olnud võimalik loogiliselt jälgida põhi- ja kõrvalnõuete kujunemist.
3.Kohtule 31.01.2020, 18.02.2020 esitatud avaldustes olid segamini mõisted hageja ja kostja, seejuures oli kostjaks märgitud K. K. Avaldaja taotles tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagiavaldusele. Avaldustes nõudis avaldaja võlgnevuse 205,60 euro tasumist, mis on tekkinud puudutatud isiku poolt kommunaalteenuste (küte ja vesi) tasumata jätmisest ajavahemikul 01.01.2016-30.11.2017.
4.02.03.2020 kohtumäärusega keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest. 11.03.2020 esitas avaldaja määruskaebuse. Kohus rahuldas määruskaebuse, tühistas 02.03.2020 kohtumääruse ning võttis 16.03.2020 avalduse menetlusse.
5.Puudutatud isik tugines tsiviilasjas 19.03.2020 esitatud vastuses samadele, st maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidetele. Puudutatud isiku vastuväidetele 30.03.2020 esitatud seisukohas märkis avaldaja, et avaldusele on lisatud ostu-müügileping nr 3005, milles on puudutatud isik kinnitanud, et tal on müügitehingu sõlmimise hetke seisuga avaldaja ees võlgnevus 280 eurot. Müügilepingu punktis 2.2.5 tunnistas puudutatud isik võlgnevust ja võttis endale kohustusena tasuda võlgnevus hiljemalt 16.05.2018. Avaldaja jäi vastuses esitatud nõude juurde ja palus nõude täies ulatuses rahuldamist.
6.20.04.2020 korraldava kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ja kohustas avaldajat esitama täpsustatud avalduse (sh nõude) ja täiendavad tõendid, muuhulgas menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega ning seni esitamata seisukohad 05.05.2020. Puudutatud isikul oli võimalik esitada seni esitamata seisukohad avaldusele (sh nõudele ja menetluskuludele) ja tõenditele 19.05.2020. 2(9)
7.04.05.2020 täpsustatud avalduses palus avaldaja puudutatud isikult (avalduse päises jällegi K. K.`ilt) välja mõista võlgnevuse 205,60 eurot (seisuga 30.11.2017 põhivõlgnevus on 113,89 eurot ja viivis 91,71 eurot), mis on tekkinud ajavahemikul 01.01.2016 kuni 30.11.2017. Avaldaja taotles jällegi tagaseljaotsuse tegemist, kui puudutatud isik ei vasta avaldusele. Puudutatud isik oli ajavahemikul 28.01.2008-15.11.2017 korteri asukohaga xxx xx-xx, KohtlaJärve omanik ja KÜ Uus tn 5 liige. Põhivõlgnevus koosneb tasumata jäänud kommunaalteenustest (küte, vesi ja majandamiskulud) ja viivis tuleneb avaldaja põhikirja p-ist 3.2.11 ja KÜS § 7 lg-st 4. 28.04.2014 ja 21.05.2017 üldkoosoleku protokollid kajastavad majandamiskulude, hooldus- ja haldustasu maksmise korda, tariife ning maksete suurust. Majandamiskulude võlgnevus on tekkinud ajavahemikus 28.01.2008 kuni 30.11.2017 ja tariifiks on alates 01.10.2014 1,00 eur m2 eest ning alates 01.05.2017 kuni 30.09.2017 oli tariifiks 1,50 eur m2 eest. 02.05.2015 üldkoosoleku otsuse alusel arvestatakse korteri pealt igakuist abonenttasu 0,96 eurot (arvestusperiood 01.01.2016 kuni 30.11.2017). Kommunaalteenuseid (vesi, küte, kanalisatsioon) arvestas avaldaja vastavalt KÜ Uus tn 5 põhikirja 3.2 p 6 ja 7, 3.2.7 ja 3.2.8 ning teenuseosutajate arvetele. Keskkütte tasu määramisel on arvestatud kinnistusraamatus näidatud korteri pinna suurust. Tarbitud vee arvestamisel võeti aluseks veearvesti näidud ja teenuseosutaja OÜ Järve Biopuhastus arved. Iga kuu lõpu veearvesti näitudest lahutatakse maha kuu alguse näidud ja nende kahe suuruse vaheks on veekogus, mida puudutatud isik tarbis arvestuskuu jooksul. Avaldaja viitas avalduse lisadele 3 (arveldused korteriomanikega) ja 4 (kliendikaart) ning arvetele, mille põhjal on võimalik jälgida, kuidas põhi- ja viivise võlgnevus on tekkinud ja kasvanud ning milliseid summasid, sh milliste teenuste eest igakuiselt maksti. Perioodil 01.01.2016 kuni 30.11.2017 tegi puudutatud isik pangaülekandeid avaldajale, kuid arveid täies ulatuses ei tasutud ning maksekorraldustes selgitusi ei ole märgitud. Tasutud summad arvestas avaldaja põhivõla katteks, mille osas puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole. Avaldaja on asjas esitanud järgmised tõendid: KÜ registriväljavõte (27.01.2020), kinnistusraamatu väljavõte (25.11.2019), KÜ 2016 ja 2017 majandusaasta aruanded, 28.04.2014, 02.05.2015 ja 21.05.2017 KÜ üldkoosoleku protokollid, KÜ 05.03.2007 põhikiri, B. B.i ja O. K.i vahel 16.11.2017 sõlmitud notariaalne korteriomandi ostu-müügileping notariaal akti nr 3005, arved nr 1216/31, 1117/31, 1017/31, 0917/31, 0817/31, 0717/31, 0617/31, 0517/31, 0217/31, 0417/31, 0317/31, 0217/31, 0116/31, 0216/31, 0316/31, 0416/31, 0716/31, 0816/31, 0616/31, 0916/31, 1016/31, 1116/31, 0117/31 ning lisanud võlatabeli „arveldused korteriomanikega“ (periood 01.01.2016-21.01.2020) ja kliendikaardi (periood 01.01.2016 -21.01.2020). 04.05.2020 menetluskulude avalduses palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 650 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni menetluskulude täitmiseni.
8.04.05.2020 teatas puudutatud isik e-kirja teel, et ootab maja esimehe kõnet, et hakata võlgnevust maksma. Kohtumääruse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). 3(9)
Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
10.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud 02.03.2020 menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel.
11.Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isikule kuulus kinnistusraamatu kannetest nähtuvalt alates 31.01.2008 kuni 28.11.2017 korteriomand registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, Kohtla- Järve linn, Ida-Viru maakond, üldpindalaga 36,30 m2 ja puudutatud isik oli korteriühistu liige (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 26-27; põhikirja p 2.1 ja 2.2, dtl 57).
12.1.Puudutatud isik esitas 20.12.2019 maksekäsu kiirmenetluses (dtl 6) ja 19.03.2020 vastuses vastuväite (dtl 295), milles teatas, et müüs korteri ja sellel oli väike võlgnevus. Notar ütles puudutatud isikule, et kui tema omanikuna võlgnevust ei tasu, läheb võlgnevus uuele ostjale automaatselt üle. Korteri ostja nõustus eeltooduga ja allkirjastas müügilepingu. Korter on aastaid tagasi müüdud ja ta ei valda korterit juba ammu. Puudutatud isik keeldus võla maksmisest ja palus probleemi lahendamist ostjaga. Avaldaja asus 30.03.2020 vastuses (dtl 302-303) seisukohale, et puudutatud isik on ostu-müügilepingus nr 3005 tunnistanud võlgnevuse olemasolu ja tal oli kohustus tasuda võlgnevus hiljemalt 16.05.2018. B. B.i ja O. K.i 16.11.2017 korteri ostu-müügilepingu nr 3005 punktist 2.2.5 (dtl 177) nähtub, et puudutatud isik on müüjana kinnitanud, et tal on avaldaja ees võlgnevus, mis ei ületa 280 eurot. Puudutatud isik kohustus vastavale lepingu punktile 2.2.5 viidates tasuma avaldajale võlgnevuse hiljemalt 16.05.2018. O. K. sai kinnistusraamatu andmete kohaselt korteri omanikuks 28.11.2017. Kohus selgitab, et Riigikohtu määruse nr 3-2-1-97-16 kohaselt tekib KÜS § 7 lg 3 alusel omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Korteriühistul on õigus valida, kas esitada nõue endise omaniku või uue omaniku vastu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja oli õigustatud esitama nõude puudutatud isiku vastu ja viimasel on korteriomanikuks oleku ajal, so kuni 28.11.2017 tekkinud võlgnevuse tasumise kohustus avaldaja ees.
12.2.Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on 4(9)
muutunud sissenõutavaks. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega, puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. 16.01.2020 kohtumääruses jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagita avaldusele ettenähtud vormis, seejuures selgitas kohus, et avaldus peab sisaldama kõiki asjaolusid, mis võivad omada asja lahendamisel tähtsust (dtl 1819). 05.02.2020 kohtumääruses (dtl 97-99) andis kohus teistkordselt avaldajale võimaluse avalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et avalduses märgitud võlgnevuse kujunemine ei ole arusaadav ja selge, st kui suur on põhiosa sealhulgas, milline on erinevate teenuste võlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivise summa, kuidas on põhivõlgnevus ning viivis arvestatud. Avalduses endas tuli avaldajal märkida põhivõlgnevuse summa erinevate teenuste kohta, viiviste summa, määr ja arvutamise käik iga arve kohta eraldi. Kohus möönas, et kohtul ja puudutatud isikul peab olema võimalik loogiliselt jälgida põhi- ja kõrvalnõuete kujunemist, st arvutuskäigus peab olema võimalik eristada mitu päeva on puudutatud isik iga konkreetse makse tasumisega viivituses olnud ning millise määraga ja millise perioodi eest on viivis arvestatud. Täiendavalt on kohus 20.04.2020 kohtumääruses (dtl 310-313) veelkord osundanud avaldajale, et avalduses toodud põhi-ja viivisenõuded on ebaselged. Avalduse ja kliendikaardi ja arvelduste koondi põhjal ei ole võimalik põhi-ja viivisenõude kujunemist kontrollida. Avaldusest ja arvelduslikest tabelitest ei selgu, millistest konkreetsetest põhiarvetest põhinõue moodustub ja kui suur on põhivõlajääk (iga põhiarve kohta tuli esile tuua põhivõlajääk). Samuti puudus avalduses ja lisas 5 sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik, mistõttu ei olnud kohtul võimalik kontrollida viivisenõude olemasolu ja selle õigsust. Kohus selgitas, et viivise nõude osas peab olema võimalik eristada mitu päeva on puudutatud isik iga konkreetse võlas oleva põhiarve tasumisega viivituses olnud ning millise määraga ja millise perioodi eest ning põhivõlajäägilt on viivis arvestatud. Selle alusel, mida avaldaja on käesolevas menetluses esitanud ja selgitanud, saab tuvastada, et avaldaja 05.03.2007 põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.7, 3.2.8, 3.2.8.1, 3.2.8.2, 3.2.8.3, 3.2.9 ja 3.2.10 (dtl 58) kohaselt on ühistu liige (puudutatud isik) kohustatud täitma ühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutisi (p 3.2.1); tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimise ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (p 3.2.7); asuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt kuu 20-ndaks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras (p 3.2.8). Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: vee, vee soojendamise ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu (näitude) järgi, millele võivad lisanduda majasisesed kaod (p 3.2.8.1); 5(9)
kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (p 3.2.8.2); elektrienergia eest tasu arvestamisel individuaalse ja elamu elektriarvestite näitudest (p 3.2.8.3). Ühistu liige kohustub tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu ja abihoonete mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (p 3.2.9); maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja kehtestatud korras (p 3.2.10). Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus koosneb ajavahemikul 01.01.2016 kuni 30.11.2017 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Esitatud igakuistes arvetes (dtl 33-55) sisalduvad järgmised kululiigid: majandamiskulud (arvestatud vastavalt korteri suurusele 36,30m2), vesi ja kanalisatsioonikulu (m3 põhiselt vastavalt tarbitud kogusele), keskküte (arvestatud vastavalt korteri suurusele 36,30m2), abonenttasu 0,96 eurot (koguseks on arvetel märgitud 1 korter). Avaldaja on 04.05.2020 avalduses (dtl 321) selgitanud, et majanduskulude tariif oli ajavahemikul 01.01.2016-30.04.2017 1,00 eur 1 m2 (aluseks 28.04.2014 üldkoosoleku otsus) ja 01.05.2017.a-30.09.2017.a 1,50 eur 1 m2 (alus: 21.05.2017 üldkoosoleku otsus). Abonenttasu 0,96 eurot ühe korteri eest on kehtestatud 02.05.2015 üldkoosoleku otsusega. Keskkütte tasu on määratud vastavalt avaldaja põhikirja punktidele 3.2.7 ja 3.2.8 ning arvestatud korteri pinna ning VKG Soojus AS arvetes sisalduvatest tariifidest lähtuvalt. Vee ja kanalisatsiooni arvestamisel on avaldaja tuginenud avaldaja põhikirja punktile 3.2, mille kohaselt on vee- ja kanalisatsioonikulu arvestatud vastavalt puudutatud isiku poolt esitatud veearvesti näitudele ja OÜ Järve Biopuhastus poolt esitatud arvetele. Kohus on kontrollinud, et korteriühistu 28.04.2014 üldkoosoleku otsuse (dtl 56) p 3.1 kohaselt on perioodil 01.05 kuni 30.09.2014 majandamiskulude suuruseks kehtestatud 1,20 eurot/ m2 ja alates 01.10.2014 on majandamiskulu tariifiks 1,00 eurot/ m2. 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse (dtl 329) p-is 2 on sätestatud majandamiskuluks 1,50 eurot/ m2 (maist kuni septembrini 2017). 02.05.2015 üldkoosoleku otsuse (dtl 328) p 1 järgi on alates 01.05.2015 kehtestatud abonenttasu 0,96 eurot korterilt. Seega avaldaja poolt esitatud võlgnevuse perioodil 01.01.2016 kuni 30.11.2017 kehtisid majandamiskulude tariifid järgnevalt: 01.01.2016 kuni 30.04.2017 1,00 eurot/ m2 (36,30*1,00=36,30 eur); 01.05.2017 kuni 30.09.2017 1,50 eurot/ m2 (36,30*1,50=54,45 eur); 01.10.2017 kuni 30.11.2017 osas on 01.10.2014 kehtestatud majandamiskulu tariifiks 1,00 eurot/ m2 (36,30*1,00=36,30 eur). Kohus tuvastas, et avaldaja arvetes (dtl 33-55) kajastuvad majandamiskulud on arvestatud eeltoodult sulgudes märgitud meetodil ja on kooskõlas avaldaja 28.04.2014 ja 21.05.2017 üldkoosoleku otsustes kehtestatud tariifidega. Arvetes eraldi reana märgitud abonenttasu summas 0,96 eurot korteri kohta vastab avaldaja 02.05.2015 üldkoosoleku p-is 1 toodule. Korteri kütmisega seotud kulu on arvetes arvestatud korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteri suuruseks on 36,30 m2) ja vastav arvestus on kooskõlas avaldaja põhikirja punktis 3.2.8.2 tooduga (dtl 58). Vee- ja kanalisatsiooni kulud on arvestatud puudutatud isiku poolt esitatud veearvesti näitude järgi, milline arvestus tuleneb avaldaja põhikirja p-ist 3.2.8.1 (dtl 58). Avaldaja ei ole kohtule esitanud tarnijate VKG Soojus AS ja OÜ Järve Biopuhastus arveid, mistõttu pole kohtul võimalik vee-, kanalisatsiooni- ja keskküttekulu täiel määral kontrollida. Samas ei ole puudutatud isik arvetel näidatud kululiikide suuruse ega arvestuse osas vastuväiteid ka esitanud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust summas 113,89 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.01.2016-30.11.2017 (dtl 320). Avaldaja on viidanud avalduse lisadele 3 (arveldused korteriomanikega) ja 4 (kliendikaart) ning arvetele ja selgitanud, et nende põhjal on võimalik jälgida, kuidas põhi- ja viivise võlgnevus on tekkinud ja kasvanud ning milliseid summasid, sh milliste teenuste eest igakuiselt maksti. Kohus eeltooduga ei nõustu ja märgib 6(9)
siinkohal, et mõlemas tabelis (arveldused korteriomanikega ja kliendikaart) toodud algsaldode pinnalt on võimalik järeldada, et avaldaja esialgne põhivõlgnevus summas 103,77 eurot on tekkinud enne avalduses näidatud võlaperioodi, kusjuures avaldaja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid põhivõla algsaldo kujunemise kohta. Avaldaja on varasema põhivõla, so 63,27 eurot (103,77-40,50(laekum)=63,27 eurot) liitnud perioodil 01.01.2016-30.11.2017 tekkinud põhisummade hulka ning seejärel on avaldaja liidetud põhisummadelt arvestanud ka viiviseid. Seega saab kohus esitatu alusel usaldusväärselt tuvastada üksnes seda, et Uus tn 5 kliendikaardi (dtl 327) järgi on avaldaja puudutatud isikule esitanud perioodil 01.01.2016 kuni 30.11.2017 põhiarveid kogusummas 1092,22 eurot (arve summa lahter) ja puudutatud isik on tasunud põhiarveid kogusummas 1082,10 eurot (laekumise summa lahter). Eeltoodu põhjal on põhivõlaks 10,12 eurot (1092,22-1082,10=10,12 eurot). Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ajaperioodil 01.01.2016-28.11.2017 (mitte kuni 30.11.2017, kuna puudutatud isik oli korteriomanik kuni 28.11.2017) tekkinud põhivõlgnevuse 10,12 eurot ning põhivõlgnevuse 103,77 euro ulatuses jätab kohus rahuldamata.
12.3.Lisaks põhivõlgnevuse nõudele on avaldajal sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 91,71 eurot. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 on erisäte VÕS § 113 lg 1 suhtes. Kohtla-Järve linn Uus tn 5 korteriühistu 05.03.2007 põhikirja p 3.2.11 (dtl 59) kohaselt kohustus puudutatud isik maksma viivist 0,07% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Avaldaja on 04.05.2020 täiendatud avalduses märkinud, et puudutatud isiku viivisevõlgnevus summas 91,71 eurot on tekkinud ajavahemikul 01.01.2016-30.11.2017 (dtl 322) ja viiviste ülevaatlik tabel on toodud avalduse lisades 3 „KÜ Uus 5 võlgnevuse arveldus“ (dtl 325-326) ja 4 „KÜ Uus 5 kliendikaart“ (dtl 327). Kohus sedastab, et avalduse lisades 3 „KÜ Uus 5 võlgnevuse arveldus“ (dtl 325-326) ja 4 „KÜ Uus 5 kliendikaart“ (dtl 327) ei nähtu viivisearvestust ehk metoodikat, kuidas on avalduses märgitud viivisenõue tekkinud ja kujunenud. Avaldaja on avalduses esile toonud üksnes viivise perioodi 01.01.2016 kuni 30.11.2017, kuid milliselt põhivõla summalt (arvelt) on viivis arvestatud, viivitatud päevi ja arvetel põhinevat viivitusperioodi avaldusest ega asjas esitatud lisadest ei nähtu. Kliendikaardis näidatud viivise algsaldo põhjal on tuvastatav, et viivisenõue on tekkinud enne avalduses näidatud perioodi ja see on arvestatud enne 01.01.2016 tekkinud põhivõlalt, kuid sellekohaseid andmeid ja tõendeid kohtule esitatud ei ole. Isegi kui viivisevõlgnevus on väidetavalt tekkinud avaldaja poolt viidatud perioodil, puudub asjas sellegipoolest viivisearvestus, mis võimaldaks veenduda selles, et viivisenõue on tõendatult õiguspärane. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avaldaja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 91,71 eurot rahuldamata.
13.Kokkuvõtvalt, mõistab kohus B. B.ilt välja Kohtla-Järve linn Uus tn 5 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx xx-xx, Kohtla- Järve linn, Ida-Viru maakond, majandamiskulude põhivõlgnevuse perioodi 01.01.2016 kuni 28.11.2017 eest 10,12 eurot. Ülejäänud osas jääb avaldus rahuldamata. 7(9)
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 650 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni menetluskulude täitmiseni. Menetluskulude avalduses märgitult on avaldaja menetluskuludeks tasutud riigilõivud avalduselt 50 eurot ja määruskaebuselt 50 eurot ning õigusabikulud summas 550 eurot (toimingud: avalduse ja tõendite ettevalmistamine 1,5h x 100 eur=150 eurot, avaldaja seisukoha ja tõendite ettevalmistamine 1h x 100 eur=100 eurot; kohtunõudele vastuse ettevalmistamine 1h x 100 eur= 100 eurot, määruskaebuse ja tõendite ettevalmistamine 2h x 100 eur =200 eurot. Õigusabikuluga seonduvaid arveid avaldaja ei esitanud. Kohus on seisukohal, et 29.11.2019 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagita menetluses avalduselt 27.01.2020 tasutud riigilõiv 5 eurot, kokku summas 50 eurot, on põhjendatud kulu. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtub, et 10.03.2020 kohtule esitatud määruskaebuselt on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale, kui kaebus rahuldatakse. 16.03.2020 kohtumäärusega rahuldati avaldaja määruskaebus. Kohus selgitab, et avaldajal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel esitada taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmine puudutatud isikult põhjendatud. Avaldaja õigusabikulu 550 eurot ei ole kohtu hinnangul esitatud ulatuses põhjendatud. Avaldaja poolt esitatud esialgne ja sh täiendatud avaldused olid trafaretsed ja läbivalt korduva tekstiga ning menetluslike puudustega. Kohus määras mitmel korral tähtaja avalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Avaldajal oli võimalik kõik oma nõuded ja vajalikud tõendid esitada juba esialgses avalduses, kuid avaldaja ei kõrvaldanud nõudega seonduvaid puudusi ka viimases so 04.05.2020 täiendatud avalduses. Tõendite kogumine ja avaldusele lisamine, mh ilma nõuete arvestuskäiku avalduses esile toomata, ei ole ajamahukas töö. Võttes arvesse, et avalduse ese ei olnud õiguslikult keerukas ega ajamahukas, kohtuistungit ei toimunud, siis arvestades rahuldatud nõude suurust ning eeltoodud kaalutlusi peab kohus avaldaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 400 eurot (avalduse koostamine ja tõendite kogumine 1,5h x 100 eurot=150 eurot, avaldaja seisukoha, kohtunõudele vastuse ja määruskaebuse koostamine kokku 2,5h x 100 eur= 250 eurot). Arvestades avalduse osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda 95,08% ulatuses ja puudutatud isiku kanda 4,92% ulatuses. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 450 eurot (õigusabikulu 400 eurot ja riigilõiv 50 8(9)
eurot). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 22,14 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et puudutatud isikul tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
15.TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.