Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Hannes Olev Ingrid Puurvee 5. juuni 2020, Tallinn 2-12-52055
Tsiviilasi
S G kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: S G (isikukood xxxx, xxxx); Võlausaldajad: B AS S AS R AS C OÜ O (endine A OÜ ) Kohtutäitur K F Kohtutäitur H K Kohtutäitur R S S AS S AS S AS
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 13.11.2014 määrusega algatati S G kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseks. Võlausaldajad esitasid kohtule seisukohad, milles taotlesid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmist või alternatiivselt kohustustest vabastamise tähtaja pikendamist. Kohus tühistas võlgniku ärakuulamise erakorralise seisukorra tõttu riigis ning läks kirjalikku menetlusse seoses kohtu töökorralduse muudatusega. Kohus tegi võlgnikule ning võlausaldajatele ettepaneku esitada täiendavad seisukohad ja soovi korral teatada kui peetakse vajalikuks isiklikku ärakuulamist. Täiendavaid seisukohti ega isikliku ärakuulamise taotlust ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 % (lg 4). Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus, tutvunud võlgniku aruandega ning esitatud lisadega, leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajad S AS, S AS, O OÜ, AS S ja R AS andsid kohtule teada, et võlgnik ei ole 5 aasta jooksul ühtegi makset teinud. B AS-le teeb võlgnik väljamakseid 20 eurot kuus ning on B ASle on 20.01.2020.a. seisuga laekunud kokku ca 11,6% kogu võlgnevusest.
Kohus tegi võlgnikule järelepärimise 04.06.2019 ja meeldetuletuse 04.07.2019, milles tuletas võlgnikule meelde tema kohustust kohelda võlausaldajaid võrdselt ning küsis arvamuse, miks eelistab võlgnik B ASi teistele võlausaldajatele. Võlgniku selgituste kohaselt tasub ta B AS-le käendaja eest 20 eurot kuus kuna võlgniku võla eest ei pea vastutama käendaja. Kohtu hinnangul ei ole selline käsitlus korrektne ning kohus on võlgnikul korduvalt selgitanud, et kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt kedagi eelistamata. Võlgnik ei ole hoolimata meeldetuletustest seda kohustust täitma asunud. Võlausaldajad (peale B ASi) kinnitavad jätkuvalt, et nad ei ole võlgnikult saanud ühtegi makset. Samuti ei ole võlgnik korrapäraselt kohtule aruandeid esitanud. E-toimikust võib näha, et kõik aruanded on esitatud samasuguse sisuga. Võlgnik väidab aruannetes, et ei oma tulutoovat tegevust seoses tervisliku seisundiga. Aruannete kohaselt on võlgniku ainuke sissetulek igakuine pension. Menetluse kestel on võlgnik aruannetes välja toonud, et pensionist on ta olnud võimeline tegema väljamakseid üksnes L AS-le, kellele ta on kogu võlgnevuse tasunud ning B AS-le. Kohtu hinnangul kahjustab selline käitumine võlausaldajate huve. Pankrotimenetluses olid kõik võlausaldajad võrdselt II järjekoha võlausaldajad ning makseid oleks pidanud tegema võlgnik proportsionaalselt vastavalt jaotisele. Selline tegevus ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav. Võlgnik oleks pidanud võlausaldajate nõudeid rahuldama summas, millest oleks nähtav võlgniku tahe oma eksimused krediidisuhetes heastada. Seega on võlgnik rikkunud pahatahtlikult PankrS § 173 lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 sedastanud, et võlausaldaja huvide kahjustamiseks tuleb lugeda võlgniku poolset PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud tulu loovutamise kohustuse rikkumist. Selline ükskõikne suhtumine oma kohustustesse menetluse kestel näitab võlgniku hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Võlgnik ei ole näidanud üles head tahet kohustusi täita. Võlgnik pole näidanud tahet kasvõi natuke kõigile võlausaldajatele vastavalt nende osadele maksta. Eelnev näitab ilmekalt, et võlgnik ei soovi tegelikkuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esinevad raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi tahtlikult rikkunud eelistades ja makstes võlga tagasi vaid enda valitud võlausaldajale. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tahtliku tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rikkudes süüliselt PankrS § 173-s nimetatud kohustust. Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eelnevast tulenevalt ja PankrS § 175 lg 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg 2 punktiga 2 ja PankrS § 173 otsustab kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja tulenevalt PankrS § 175 lõikest 8 lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik isiklikult ja usaldusisikut eraldi määratud ei olnud, siis usaldusisikut ei vabastata. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.