lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-4516/13

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-4516/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1837
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Redport OÜ11411640OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo11455318

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-4516

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Kohtujurist

Maarja Kadakas

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2020, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4516

Tsiviilasi

Mobidick OÜ avaldus Merili Marine OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur

Võlausaldaja: Mobidick OÜ (registrikood 11411640, asukoht Hansu tee 6, Metsakasti küla Viimsi vald, 74019 Harjumaa); Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas (e-post: [email protected]); Võlgnik: Merili Marine OÜ (registrikood 12202074, asukoht Sõpruse tee 15, Haabneeme, Viimsi vald, 74001 Harjumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige A M (isikukood xxxx, e-post: xxxx); Ajutine haldur: Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post: [email protected]).

Avalduse läbivaatamine

26.05.2020 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Merili Marine OÜ (registrikood 12202074) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Kristo Teder’il likvideerida Merili Marine OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Kristo Teder alates võlgniku äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Merili Marine OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige A M (isikukood xxxx). 1 (5)

2-20-4516

5.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder’i tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot ning kinnitada ajutise halduri vajalikud kulud summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks 4 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks.
6.Ajutise halduri tasu ja kulud, kokku summas 888 eurot, maksta välja võlausaldaja Mobidick OÜ poolt 31.03.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) arvelduskontole nr xxxx.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Mobidick OÜ esitas 23.03.2020 Harju Maakohtule avalduse Merili Marine OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 12.10.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-108 Merili Marine OÜ-lt Mobidick OÜ kasuks menetluskuludena kokku 2 190 eurot ning viivis menetluskuludelt summas alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik võlausaldajale kokku 2549,89 eurot (sh põhivõlg 2190 eurot ja viivised 359,89 eurot). Võlausaldaja esitas otsuse täitmiseks täiteavalduse 08.03.2018. Võlgnik ei ole suutnud kohtuotsusega väljamõistetud summasid tänaseni tasuda. Seda on kinnitanud ka kohtutäitur võlausaldaja esindajale 17.03.2020 antud vastuses. Seega võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid juba mitu aastat kestnud täitemenetluse vältel, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Seetõttu palub võlausaldaja määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Kohus võttis 25.03.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 31.03.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 02.04.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning kohustada teda esitama vastus pankrotiavalduse suhtes 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Ühtlasi määras kohus, et seoses Eesti Vabariigis koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga lahendab kohus võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamise kirjalikus menetluses. Kohus nimetas 29.04.2020 võlgniku suhtes ajutiseks halduriks Kristo Teder’i ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 26.05.2020.
3.Kristo Teder esitas 22.05.2020 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt esitas ajutine haldur võlgnikule e-posti teel teabenõude, millele palus vastata hiljemalt 15.05.2020. Võlgniku juhatuse liige on teatanud haldurile 11.05.2020, et on haige ja paranemist ei oska prognoosida, seega ei ole võimalik teabenõudele vastata. Vastusest ei nähtu, kas võlgnik on pankrotiavalduse vastu või kas võlgnik soovib asja arutamist edasi lükata. Kuigi vajalikud andmed on võlgniku poolt endiselt esitamata, ei pea ajutine haldur mõistlikuks täiendavalt asja 2 (5)

2-20-4516 arutamist, sh aruande koostamise aega, edasi lükata ja leiab, et pankrotiavaldust on olemasolevate andmete põhjal võimalik arutada. Võlgniku 2016. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku põhitegevuseks on muude mootorsõidukite müük. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga võlgnikul majandustegevus ajutise halduri hinnangul puudus. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad viimased kanded 2017 aastast. Võlgnik ei ole registrile tähtaegselt edastanud 2017 ja 2018 aasta majandusaasta aruannet, mille tõttu register on teinud võlgnikule kustutamishoiatuse. Võlgnik on enda suhtes varasemalt esitanud pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-15-18586), kuid on võtnud selle tagasi. Kuigi ajutine pankrotihaldur leidis varasemalt aruandes, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esineb raugemise olukord lähtudes ParnkS §ist 29, pidas kohus võimalikuks avalduse tagasivõtmise rahuldamist. Viimane võlgniku poolt registrile esitatud majandusaasta aruanne on esitatud 2016. majandusaasta kohta. On ebaselge kas ja kuidas on korraldatud võlgniku raamatupidamine ning, kus asuvad võlgniku majandustegevuse aluseks olevad dokumendid. Võlgnik ei ole teabenõudele vastanud. Nimetatust lähtudes võib hinnata, et võlgniku raamatupidamine on korraldamata. Tsiviilasjas nr 2-15-18586 aruandes on märgitud, et raamatupidamise dokumendid on raamatupidaja ja juhatuse liikme valduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt summas 2 949,89 eurot. Samas võlgnikul vara puudub. Seega võlgniku vara võlgniku kohustusi ei kata. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõetus on tekkinud põhjusel, et võlgnik on lõpetanud majandustegevuse, mis omakorda võib olla lõpetatud põhjusel, et võlgniku osanike vaheline koostöö enam ei sujunud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus on tekkinud hiljemalt hetkel mil võlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud, so 2017 majandusaasta lõpus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku sisuline majandustegevus on viimati toimunud 2016 majandusaastal, millest tulenevalt ei saa välistada, et isegi kui sellised võimalused esinevad, võivad need olla aegunud. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata ÄS § 1401 mõistes ja halduril puuduvad andmed osakapitali sissemaksmise kohta. Seega esinevad teoreetilised nõudeõigused võlgniku osanike vastu sissemaksmata osakapitali osas. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2 000,00 eurot, millest oleks võimalik kanda esmased kulud. Juhul kui tasutakse deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa või kohus leiab, et menetluse raugemine ei ole põhjendatud ning kuulutab välja võlgniku pankroti, olen nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina.

4.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 8 tundi arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata vajalike kulude katteks 20 eurot, millele lisandub käibemaks 4 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summa Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele.
5.26.05.2020 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Võlausaldaja jäi avalduse juurde ning märkis, et on ajutise halduri aruandega nõus. Ajutine haldur jäi enda aruande juurde. Kohus määras teha ettepaneku võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Rahandusministeeriumi võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks 2000 eurot. Kui 3 (5)

2-20-4516 keegi asjast huvitatud isik tasub kohtu deposiiti nõutud summa 2000 eurot, siis kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.05.2020. Seisuga 26.05.2020 01.06.2020 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ütleb, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
8.Kohus on seisukohal, et asjas kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise võimalused. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise haldur järeldusega, mille kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
9.PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
10.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige A M (isikukood xxxx).
11.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise 4 (5)

2-20-4516 asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

12.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Kristo Teder’i tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot ning kinnitada ajutise halduri vajalikud kulud summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks 4 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Ajutise halduri tasu ja kulud, kokku summas 888 eurot, maksta välja võlausaldaja Mobidick OÜ poolt 31.03.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) arvelduskontole nr xxxx. Võlausaldajal on õigus esitada taotlus deposiidi jäägi tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja