XX hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täieasjas nr 022/2016/1352
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Peeter Malve esindajad ringkonnakohtus Kostja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936), esindaja Marjel Mõis Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. detsembri 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda.
4.Luminor Bank AS-l hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.XX esitas 17.10.2017 Harju Maakohtule hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduses ja selle 27.10.2017 täpsustuses palus hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2016/1352 osas, milles teda kohustatakse tasuma kostjale 95 605,16 eurot ning kohtutäiturile tasude ja kuludena 9197,26 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 20.07.2000 laenulepingu nr 09320812513. Laenulepingut on muudetud kuuel korral. 12.10.2006 sõlmisid pooled laenu ümberstruktureerimise kokkuleppe nr 5, mille alusel sai hageja lisalaenu ja jäi kostjale võlgu kokku 113 443 eurot. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus hageja alates 30.10.2006 tasuma laenu kostjale tagasi 20 aasta jooksul, s.o aastaks 2026. 14.12.2012 sõlmisid pooled 12.10.2006 lepingu muudatusega sarnasel põhjusel kokkuleppe nr 6, millega hageja laenukohustust suurendati 20 156,40 euro võrra (lepingus on 21 000 eurot).
3.Kostja väitel lõppes laenuleping 14.12.2012 sõlmitud lisakokkuleppe nr 6 p-de 4 ja 5 alusel tähtaja saabumisega 29.12.2013. Kohtutäitur alustas kostja avalduse alusel täiteasjas nr 022/2016/1352 laenulepingu tagatiseks oleva XXX, Tallinnas asuva kinnisasja sundmüüki.
4.Kokkuleppe nr 6 p-d 4 ja 5 on tühised osas, millega laenu tasumise tähtaega vähendati 12 kuule. Kokkuleppe nr 6 sõlmimise algatas hageja temal tekkinud ajutiste makseraskuste tõttu. Hageja eesmärk oli võimaldada laenu edasi teenindada ilma, et kostjal tekiks vältimatu vajadus laenuleping enne selle tähtaega üles öelda. Kostja nõudel lepiti lisaks kokku ka laenu ümberstruktureerimises, mille tulemusel lisati hageja põhivõla hulka vahepeal kogunenud intressid ja viivised 20 156,40 euro suuruses summas.
5.Lepingu muudatus nr 6 pidi toimuma lähtudes hageja ettepanekutest ja sellest, milles pooled eelnevalt läbi rääkisid. See on ära märgitud ka lepingu muudatuse sissejuhatavas tekstis. Kostja sisestas kokkuleppesse aga ka selliseid varjatud tingimusi, milles kokku ei lepitud. Kuna hageja elas Soome Vabariigis, toimusid läbirääkimised peaasjalikult telefoni teel. Hageja edastas kostjale 03.12.2012 ka e-kirja, milles märkis, et kõik olemasolevad võlad tõstetakse eluasemelaenu alla (21 000 eurot), kuid kõigis teistes punktides jääb kehtima vana laenuleping. Laenulepingu tähtaja 12 kuu peale lühendamises kokku ei lepitud.
6.Põhilepingu ja selle lisade kohaselt oli tegemist pikaajalise laenukohustusega. Kokkuleppes nr 6 puudub selge säte laenu tagastamise tähtaja ja maksegraafiku muutmise kohta. Hageja ei ole kokkuleppe nr 6 alusel koostatud laenugraafikut näinud ega seda allkirjastanud. Laenu tagastamise tähtaja vähenemist ei osanud hageja mõistlikult ette näha. Selline muudatus ei oleks tekkinud makseraskuste olukorda kuidagi parandanud ja see ei olnud seetõttu kooskõlas kokkuleppe sõlmimise eesmärkidega, s.o võimaldada hagejal laenu edasi teenindada.
7.Hageja ei oleks sellist kokkulepet kunagi sõlminud. Lepingu muudatus on hageja jaoks kahjulikum, kui oleks olnud lepingu kohene ülesütlemine. Kokkulepe viis kogu tehingu vastastikuste kohustuste väärtuse tasakaalust välja, arvestades eesmärke, mida pooled laenulepingu muutmisega eeldatavalt saavutada soovisid. Hageja sõlmis kokkuleppe lähtudes oma erakorralisest vajadusest, s.o soovist leida lahendus tekkinud makseraskustele. Kostja käitus kokkuleppe sõlmimisel vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta pidi teadma, et kasutab hagejal tekkinud makseraskust ära, et kallutada teda sõlmima äärmiselt kahjulikku kokkulepet. Hageja oli kokkuleppe nr 6 sõlmimisel olulises eksimuses, kuna ta usaldas kostjat liigselt ja allkirjastas kokkuleppe ilma sellega eelnevalt põhjalikult tutvumata.
8.Kostja poolt lepingusse sisse viidud muudatused laenutähtaja lühendamise kohta jäid hageja jaoks märkamatuks. Hagejal ei ole hea silmanägemine, ta kannab prille ja tal ei olnud võimalust pangas pisikeses kirjas lepingu muutmise kokkuleppega põhjalikult tutvuda. Hageja usaldas kostjat liigselt. Hoolimata vastavat palvest ei saatnud kostja laenulepingu muutmise teksti enne allkirjastamist hagejale tutvumiseks. Hagejat eksitas ka kostja selgitus, et teda jäetakse aastaks ajaks võlahalduri järelevalve alla. Mõistlik inimene ei saanud seda mõista nii, et kogu leping lõppebki sama aja möödumisel. Laenulepingule on lisatud arusaamatu punkt, nagu kehtiks leping 12 kuud alates esimesest igakuisest maksest.
9.Hageja on laenumakseid tasunud korrektselt, lähtudes 12.10.2006 lepingu lisas 5 kokkulepitust, s.o 500 eurot kuus. Arvestades, et laenu jääk oli umbes 100 000 eurot, oleks hageja igakuine laenumakse, jagatuna 12 kuu peale, pidanud olema 8333 eurot. See on äärmiselt ebamõistlik, arvestades, et hagejal olid tekkinud raskused üle 10 korra väiksema makse tasumisega. Kui hageja oleks saanud maksegraafiku, milles on laenumaksena märgitud 8333 eurot, ei oleks ta seda allkirjastanud.
10.Kostja ei ole hagejale Soome mingeid kirju, sh lepingu ülesütlemise teadet saatnud, kuigi tal on kõik hageja kontaktandmed. Hageja sai XXX, Tallinn sundmüügist teada oma sõbralt telefoni teel alles 31.12.2016 ja leidis kohtutäituri 25.11.2016 täitmisteate maja trepilt pärast aastavahetust.
11.Kostja lõpetas laenulepingu tühise kokkuleppe alusel ja heade kommete vastaselt hageja liigset usaldust ja eksimust kuritarvitades. Lepingu muudatuse nr 6 p-d 4 ja 5 on tühised osas, millega hageja lepingu täitmise tähtaega vähendati 13 aasta võrra. Kostja algatas lubamatult laenu tagatiseks oleva kinnistu suhtes sundtäitmise. Täitemenetluse kaudu ei saa üldteadaolevalt sellist tulemust, mida on võimalik saada kinnisasja tavapärase müügi korral.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja ei peitnud ära sätet, millega laenulepingu perioodi vähendati. Hageja sõlmis laenulepingu ja selle muudatused oma initsiatiivil ning vabatahtlikult.
14.Õige ei ole hageja väide, et ta ei saanud pärast kokkuleppe allkirjastamist uut maksegraafikut ja jätkas makseid kokkuleppe nr 5 maksegraafiku järgi. Lepingu muudatuse nr 6 p 4.3 kohaselt on põhisumma tagasimaksed näidatud lepingu lisas 1. Lisa 1 kohaselt tuli põhiosa esimesed 1-11 osamakset tagastada summas 319 eurot ja 12. osamakse summas 93 147 eurot. Maksegraafik esitati hagejale internetipangas. Hageja ei saanud teha makseid muudatuse nr 5 graafiku alusel.
15.Hageja ei ole tasunud laenu teenindamiseks iga kuu umbes 500 eurot, nagu ta väidab. Pärast laenulepingu lõppemist on hageja vähendanud võlga, kuid ei ole teinud makseid regulaarselt. Maksed ei ole olnud kooskõlas ka varasema maksegraafikuga.
16.Vale on hageja väide, et ta ei saanud aru ja ei nõustunud muudatuse nr 6 allkirjastamisel p-dega 4.1. ja 4.2, mille alusel lühendati laenulepingu perioodi 12 kuule. Hageja teadis, et laenuleping lõpeb 28.11.2013. Hageja kinnitas muudatuse nr 6 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe allkirjastamisega, et on lepingu tingimustega tutvunud, et kostja on talle lepingu tingimusi ja lepingutest tulenevaid kohustusi selgitanud, et hageja on nendest aru saanud ja kohustub neid täitma. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes on välja toodud põhiosamaksete summad ja lepingu kestus. Muudatust nr 6 ei esitatud pisikeses kirjas, mida ei olnud võimalik lugeda. Kogu lepingu tekst on esitatud üldlevinud trükikirjas.
Väide, et hagejal oli tehingute tegemise ajal halb silmanägemine ja ta kandis prille, on asjassepuutumatu.
17.Alates laenulepingu lõppemisest on pooled pidanud edutult läbirääkimisi. Selleks, et vältida tagatise müüki, pikendas kostja korduvalt läbirääkimiste tähtaegu. Hageja on aga esitanud alusetuid lubadusi ja venitanud läbirääkimisi 4 aastat.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
18.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas täiteasjas nr 022/2016/1352 sundtäitmise põhinõude (tagastamata laenusumma) osas lubamatuks selliselt, et sundtäitmine on lubatav põhinõude 65 805,98 euro osas. Muus osas jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja õiguseellane Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal sõlmisid 20.07.2000 laenulepingu nr 09320812513; hageja ja kostja õiguseellane sõlmisid 14.12.2012 laenulepingu nr 09320812513 muudatuse nr 6 (14.12.2012 kokkulepe); kostja õiguseellase täitmisavalduse alusel algatati hageja suhtes 14.12.2012 laenulepingu nr 09320812513 muudatusest nr 6 tulenevate nõuete sundtäitmiseks täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/1352.
20.14.12.2012 kokkuleppe vaidlusalused punktid on sõnastatud järgmiselt: punkt 4.2: „Igakuine makse koosneb vastavas kuus tasumisele kuuluvast laenu põhisumma tagasimaksest ja arvestatud intressist. Igakuiste maksete arv kokku on 12 (kaksteist)“; punkt 4.5: „Leping lõppeb pärast maksegraafiku järgse viimase igakuise makse tasumist pangale. Lepingu kestus on 12 kuud alates esimesest igakuisest maksest“. Lepingu preambula on sõnastatud järgmiselt: „Lähtudes laenusaaja soovist, nõustub pank väljastama lisalaenu summas kuni EUR 21 000 ning lühendama laenu põhiosa tagasimaksmise perioodi. Lepingupooled täiendavad lepingu punkte 1. ja 2., lisavad lepingusse punkti 3.7., muudavad lepingu punkte 3.6., 4., 5. ja 6. ning need kehtivad nüüd alljärgnevas redaktsioonis: [---]“. Hageja on 14.12.2012 kokkuleppe sõlmimisel allkirjastanud lisa 1, millest nähtuvad põhisumma tagasimaksed ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe.
21.14.12.2012 kokkuleppe punkti 5 alapunktid ei sisalda laenu tagastamise tähtaja muutmise kokkuleppeid. Laenulepingu 12.10.2006 muudatuse kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 20 aastat alates 30.10.2006. 14.12.2012 kokkuleppe sõlmimise seisuga oli laenu tagastamise tähtaeg 13 aastat ja 11 kuud. Seega laenu tagastamise tähtaega lühendati.
22.Hageja avaldatud asjaoludel ei ole 14.12.2012 kokkulepe tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 alusel. Viidatud säte kohaldub sellistele lepingutele, mille lepingupool on teadlikult sõlminud, kuid mille sõlmimisel oli poole tahe moonutatud tingituna tema sundolukorrast. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja kunagi soovinud sõlmida lepingut, millega lühendati laenu tagastamise tähtaega. Hageja väitis hoopis, et ta usaldas panka liigselt ja kirjutas alla dokumendile, mida ta läbi ei lugenud.
23.14.12.2012 kokkuleppe punktid, millega lühendati laenu tagastamise tähtaega, ei ole tühised VÕS § 408 lg 1 ja 421 järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et 14.12.2012 kokkulepe on tarbijakrediidileping. Hageja ei ole avaldanud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kokkulepe tarbija kahjuks kõrvalekalduv osas, millega lühendati laenu tagastamise tähtaega. VÕS
22.peatüki 2. jagu ei sisalda piiranguid laenu tagastamise tähtaja muutmisele, sh lühendamisele. Kokkulepe sõlmiti VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõudeid järgides ja see sisaldab VÕS §-s 404 sätestatud andmeid. Hageja asus krediiti ka kasutama.
24.Tegemist ei ole tüüptingimustega ja need ei ole tühised ka VÕS § 42 lg 1 alusel. Hageja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest välja täiendavaid asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et kokkuleppe p-d 4 ja 5 sisaldavad tüüptingimusi. Kostja ei tõendanud, et kokkuleppe punktid ei sisalda tüüptingimusi. Lähtuda tuleb hageja varem esitatud selgitustest. Kuna hageja on esile toonud ja tõendanud, et laenulepingu muutmise üle peeti läbirääkimisi, ei saa tingimuse kasutamist lugeda tüüptingimuse kasutamiseks. Hageja poolt lepingumuudatuse algatamine ja läbirääkimiste pidamine näitab ka seda, et hagejal oli võimalik tingimuse sisu mõjutada. Asjaolu, et hageja oli lõplike tingimuste sisu osas väidetavalt eksimuses, ei tähenda, et tal ei oleks olnud võimalust tingimusi mõjutada. See, et pooled ei rääkinud täiendava laenukohustuse võtmisel läbi laenu tagastamise kohustuse täitmise tingimusi, sh tagastamise tähtaega, ei ole eluliselt usutav.
25.Hageja palus 26.11.2013 e-kirjas kostja töötajalt laenu tähtaja pikendamist. Seega oli ta teadlik laenu tagastamise tähtaja muutumisest (VÕS § 29 lg 5 p 3) ning seega olid lepingutingimused hagejale ka 14.12.2012 kokkuleppe sõlmimisel teada ja läbi räägitud. Lepingutingimuste läbirääkimist tõendab ka see, et kokkuleppe sisuks ei olnud üksnes laenu tagastamise tähtaja pikendamine, vaid ka täiendava laenukohustuse võtmine hageja poolt.
26.Hageja ei saa tahteavaldust tühistada eksimusele tuginedes, kuna 14.12.2012 kokkuleppe tühistamise tähtaeg (3 aastat) möödus 14.12.2015. Hageja esitas tühistamise avalduse 17.10.2017 hagiavalduses, mille kostja sai kätte 13.11.2017.
27.Kuna kokkulepe ei ole tühine, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamine hageja avaldatud asjaoludel põhjendatud. 11.12.2017 seisuga oli kostja põhinõue 73 055,98 eurot, intressinõue 182,34 eurot ja viivisenõue 26 909,76 eurot. Hageja poolt 24.10.2019 esitatud maksekorralduse kohaselt on ta tasunud kostjale 7250 eurot. Kostja kinnitas makse laekumist ja seda, et see tuleb arvestada põhivõla katteks. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse osaliseks lõpetamiseks rahuldatud nõude osas. Sundtäitmine tuleb seega tunnistada lubamatuks põhinõude osas, mis on hageja poolt täidetud.
APELLATSIOONKAEBUS
28.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, mille kohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult või alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
29.Maakohus leidis valesti, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt sisaldavad 14.12.2012 kokkuleppe p-d 4 ja 5 tüüptingimusi VÕS § 35 lg 1 mõistes. Hageja tõi need asjaolud välja oma hagis, Tallinna Ringkonnakohtule käesolevas asjas esitatud määruskaebuses ja 25.09.2019 eelistungil, mille maakohus jättis arvesse võtmata ja protokollimata. Asjaolud ei olnud sedavõrd mahukad ja keerukad, et neid pidanuks veel täiendavalt kirjalikult esitama. Hageja sai eelistungil aru, et lisatähtaeg tõendite ja taotluste esitamiseks anti eeskätt kostjale.
30.Hageja tõi 25.09.2019 eelistungil välja, et 14.12.2012 kokkuleppe p-d 4 ja 5 on VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimused juba seetõttu, et poolte vahel ei toimunud läbirääkimisi laenulepingu ja maksegraafiku lühendamise üle ning kostja viis muudatuse lepingusse sisse ühepoolse otsuse alusel selliselt, et peitis need punktid lepingu ridade vahele ära ja see jäi hagejal allkirja andmise ajal märkamata. Tühine on selline lepingu muutmine põhjusel, et sisse viidud punktid olid tarbija suhtes äärmiselt ebamõistlikud, kui arvestada eesmärki, millega hageja lepingu muutmiseks kostja poole pöördus. Maakohus jättis lepingu
muutmise eesmärgi tähelepanuta ega arvestanud, et hageja oli sattunud laenu teenindamisega raskustesse ja pakkus pangale välja üksnes laenu refinantseerimise.
31.Makseraskuste olukorras ei oleks hageja nõustunud sellega, et kogu laen koos intressidega tuleb tagasi maksta juba 12 kuu pärast. Sellistel tingimustel laenu väljastamine ei ole kooskõlas heade laenutavadega. Kostja pidi ette nägema, et ta viib hageja selliselt veelgi suuremasse makseraskusesse. Kostja ei tundnud huvi, kust peaks hageja 12 kuu pärast kogu laenu tagasimaksmiseks vajaliku summa võtma. Põhilepingu ja selle lisade kohaselt oli tegemist pikaajalise laenuga. Laenulepingu muudatuse kokkuleppes nr 6 puudub selge säte, et pooled on kokku leppinud laenu tagastamise lõpptähtaja ja maksegraafiku muutmises.
32.Maakohus jättis arvestamata, et kostja ei tõendanud vastupidist, st seda, et 14.12.2012 lepingu allakirjutamisele eelnevalt pidasid pooled läbirääkimisi ka laenutähtaja lühendamise küsimuses. Kõik kostja vastuväited olid paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei võinud sellist olulist lepingu muudatust ilma põhjalike selgituste ja hagejapoolse selge nõustumiseta tarbijakrediidilepingusse sisse viia.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
35.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
36.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et 14.12.2012 sõlmitud laenulepingu muudatuse nr 6 p-d 4 ja 5 ei ole tühised osas, milles lühendati laenu tasumise tähtaega. Maakohus tõlgendas lepingu preambulat koos vaidlusaluste lepingupunktidega õigesti ja leidis põhjendatult, et tegemist ei ole tüüptingimustega. Lepingu preambulas on selgelt välja toodud, et lepingu tingimusi muudeti hageja soovil selliselt, et hagejale antakse lisalaenu ja
lühendatakse laenu põhiosa tagasimaksmise perioodi, st tähtaja muutmine oli üheks lepingumuudatuse esemeks. Asjaolu, et hageja oli teadlik laenu tagastamise tähtaja muutmisest on tõendatud tema 26.11.2013 e-kirjaga (tlk 95 pöördel), mis on saadetud pangale enne lisas nr 6 kokku lepitud tähtaja lõppemist ning milles ta palus laenutähtaega pikendada ja sõlmida selle kohta uus kokkulepe. Seega ei vasta tõele hageja väited, et lepingu tähtaja muutmises kokku ei lepitud, tema sellest midagi ei teadnud ning tegemist on varjatud tingimusega, mille pank peitis väikeses kirjas lepingu ridade vahele ja mida hageja lepingu allkirjastamise ajal ei märganud.
38.Laenulepingu tähtaja muutmine on selgelt ära toodud mitte üksnes laenulepingu muudatuses nr 6 (p-d 4.2 ja 4.5), vaid ka kolmes kohas hageja poolt allkirjastatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (tlk 93). Samuti on nii hageja poolt allkirjastatud kokkuleppe lisas 1 (tlk 92) kui ka teabelehes selgelt välja toodud, kui suures summas tuleb tal laenu põhiosa igas kuus tagasi maksta. Maksegraafik esitati hagejale kokkuleppe p 4.3 kohaselt internetipangas. Hageja kinnitas lepingus, et ta on selle tingimustega tutvunud, pank on talle lepingu tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi selgitanud, ta on nendest aru saanud ja kohustub neid täitma. Apellatsioonkaebusest ei selgu, mida oleks pank pidanud hageja arvates talle veelgi põhjalikumalt selgitama.
39.Alusetud on hageja süüdistused, et kostja ei tundnud huvi, kuidas hageja lepingu lõppemisel kogu tasumata laenu jäägi ära maksab. Asja materjalist järeldub, et hageja arvestas sellega, et pärast 11 kuu makseid sõlmitakse laenu jäägi refinantseerimiseks uus laenuleping. See on tõendatud poolte sellekohase e-kirjavahetusega (tlk 95-96), mis algas juba enne lepingu lõppemist ja mille osas läbirääkimiste pidamist kinnitas ka kostja, viidates samale kirjavahetusele (tlk 145 pöördel). Uut lepingut ei õnnestunud sõlmida, sest hageja ei kasutanud talle pakutud võimalusi ära, sh ei muutnud oma finantskäitumist. Kostjat ei ole põhjust selles süüdistada. Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse alles 2016.a, kui oli selge, et muud võimalust laenatud raha tagasisaamiseks enam ei ole.
40.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud arvesse võtmata hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud selle kohta, miks on hageja arvates vaidlusaluse kokkuleppe p-d 4 ja 5 tüüptingimused. Asja materjalist järeldub, et kohus arutas pooltega 25.09.2019 eelistungil küsimust, kas selleks ajaks esitatud asjaoludest saab järeldada, et tegemist võib olla tüüptingimustega. Kohus selgitas tõendamiskoormist ja andis hagejale tähtaja asjaolude ja tõendite esitamiseks, mis võiks kinnitada hageja väidet, et tegemist oli tüüptingimustega. Hageja seda võimalust ei kasutanud.
41.Hageja tugines maakohtus üksnes väitele, et 14.12.2012 kokkuleppe p-d 4 ja 5 on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses seetõttu, et nende üle ei peetud läbirääkimisi. Maakohus on sellele väitele otsuses hinnangu andnud.
42.Maakohus leidis õigesti, et kuna eelnimetatud punktid ei ole tüüptingimused, ei saa need olla ka VÕS § 42 lg 1 järgi tühised. Maakohus kontrollis piisava põhjalikkusega ka muude seaduses sätestatud aluste olemasolu, mille esinemise korral võiks kokkuleppe p-d 4 ja 5 olla tühised. Kohus selliseid aluseid ei tuvastanud. Apellatsioonkaebuse üldsõnalised väited ei võimalda teha teistsuguseid järeldust, kui tegi maakohus.
43.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.