Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Aiki Invest OÜ (likvideerimisel) esitas 24.04.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnik tegutses ehitussektoris, pakkudes üldehitusteenust nii Eestis, Soomes kui Rootsis. Arvestatavaid probleeme tekitas võlgnikule juhatuse selgituste alusel allhankijate ebakorrektne maksukäitumine, mille tulemusena määrati Maksu- ja Tolliameti poolt täiendav maksukohustus. Nimetatud fakt viis võlgniku tellijate poolsesse ebasoosingusse, mille tulemusena kaotati käive. Likvideerija on tuvastanud, et võlgniku varast ei jagu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, millest tulenevalt esitati võlgniku pankrotiavaldus. Likvideerija kinnitab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiv. Ajutise halduri aruande kohaselt 2017.aastal oli ettevõttes 2 töötajat, riiklikke makse tasus ettevõte viimati 2018. aasta 2. kvartalis ja vaid kogusummas 456 eurot, majandustegevus lõppes sügisel 2017 ja 2017.aasta majandusaruannet ei ole koostatudki. Võlgniku finantsandmetest nähtub, et seisuga 30.06.2016 oli omakapital veel 338 913 eurot. Likvideerimise alguses seisuga 05.03.2018 oli omakapital 36 645 euroga miinuses. Tähendab, et perioodil 30.06.2016 - 05.03.2018 pidi tekkima 375 558 euro suurune kahjum, kuid selle perioodi majandustegevuse ning kahjumi tekkimise asjaolude/põhjuste kohta ei ole likvideerija ajutisele haldurile ühtki raamatupidamisdokumenti ega selgitust esitanud. Võlgnik on alates 2016. aastast jätnud äriregistrile esitamata raamatupidamise aruanded ja ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve. Kuid ilmselt ei ole juhtkond perioodil 30.06.2016 kuni likvideerimise alguseni 05.03.2018 nõuetekohast raamatupidamisarvestust üldse pidanudki või siis ei peeta vajalikuks/võimalikuks seda esitada. Seega pole ajutisel halduril esialgu võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku juhtorganite tegevusele ja püsiva maksejõuetuse kujunemise põhjustele. Võlgniku likvideerimisbilansis on ainsa varana vaid kassas olev sularaha 140 eurot. Võlad ajutise halduri kogutud andmetel on 66913,18 eurot. Puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub kavatsus, äriplaan ja raha. Ajutisel halduril ei ole hetkel veel võimalik kinnitada või ümber lükata võlgniku likvideerija väidet, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku äripartnerite väär maksukäitumine, mis tõi kaasa ootamatu ja suure täiendava maksukohustuse ka võlgnikule. Ajutine haldur palub määrata tasuks 540 eurot, hüvitada 397 eurot riigieelarve vahenditest ja 143 eurot mõista välja võlgnikult. 19.05.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 19.05.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 26.05.2020.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 140 euro väärtuses ning kohustusi on 66913,18 euro ulatuses. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 6 töötunni eest tasuks määrata 540 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike

11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik täies ulatuses pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 143 eurot (540-397) jääb võlgniku kanda. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Võlgnik tõi esile, et kui kohus teeb lähtuvalt ajutise pankrotihalduri arvamusest määruse lõpetada OÜ Aiki Invest (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus raugemisega pankroti välja kuulutamata, on likvideerija nõus asuma dokumentide hoidja ametikohale. Seega tuleb dokumendid jätta likvideerija X Xi vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.