Zhan Gigieli avaldus XXXXXXXX korteriühistu 23. juuli 2019 üldkoosoleku otsuste või üldkoosoleku protokolli p-s 1 sisalduva otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks
lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2020 määrus järgmistes osades:
1.1.Osas, milles maakohus jättis Zhan Gigieli avalduse XXXXXXXX korteriühistu 23. juuli 2019 üldkoosoleku otsuste või üldkoosoleku protokolli p-s 1 sisalduva otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.Saata Zhan Gigieli avaldus XXXXXXXX korteriühistu 23. juuli 2019 üldkoosoleku otsuste või üldkoosoleku protokolli p-s 1 sisalduva otsuse tühisuse tuvastamiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 18. märtsi 2020 määrus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 18. märtsi 2020 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Jätta Zhan Gigieli avaldus XXXXXXXX korteriühistu 23. juuli 2019 üldkoosoleku protokolli p-s 1 sisalduva otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
6.Jätta rahuldamata Zhan Gigieli taotlus määruskaebuselt tasutud 50 euro suuruse riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Zhan Gigiel (avaldaja) esitas 21. oktoobril 2019 Viru Maakohtule avalduse, milles palus kohtul tuvastada XXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) 23. juuli 2019 üldkoosoleku kõikide otsuste tühisus või protokolli p-s 1 oleva otsuse tühisus või tuvastada selle otsuse kehtetus. Lisaks palus avaldaja, et kohus loeks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitatuks tähtaegselt või ennistaks selle esitamise tähtaja. Avaldaja palus peatada menetluse ajaks üldkoosoleku otsuse kehtivus ning keelata samasisulise otsuse vastuvõtmine menetluse ajal. Lisaks palus avaldaja saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonna korteriühistute registrile
23.juulil 2019 kinnitatud põhikirja kande kustutamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on elamus neli korterit – korter 1 kuulub K. Golubevale, korter 2 avaldajale ning korterid 3 ja 4 T. Beljakovale. Korteriomanikud sõlmisid 29. juunil 2017 kirjaliku kokkuleppe küttekulude jaotamise kohta (korter 1 - 37,039%, korter 2 - 36,255% ning korterite 3 ja 4 26,706%). Kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud korterid 3 ja 4 täielikult ühise keskküttesüsteemiga ühinenud. Oktoobris 2017 paigaldati nendesse korteritesse radiaatorid ning ühendati keskküttesüsteemiga. Viru Maakohus tuvastas 19. juuli 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-5106 korteriomanike kohustuse küttekulude kandmisel lähtudes kaasomandi mõttelise osa suurusest (korteri 1 - 30,959%, korter 2 - 26,663%, korter 3 – 22,953% ja korter 4 – 20,325%). Üldkoosoleku kutse sai avaldaja ca seitse päeva enne selle toimumist. Kutse kohaselt pidi koosolek toimuma 23. juulil 2019 kl 15 sõltuvalt ilmast õues või trepikojas. Selleks ajaks läks avaldaja maja
ette tänavale, kuid kedagi seal ei olnud. Ilm oli normaalne (vihma ei olnud). Avaldaja ootas ca veerand tundi, kuid kedagi ei tulnud. Trepikoda oli lukus. Avaldaja järeldas, et üldkoosolekut ei toimu ning lahkus. Hiljem sai avaldaja üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt osalesid üldkoosolekud korterite 1, 3 ja 4 omanikud. Üldkoosolekul otsustati muuta korteriühistu põhikirja p 4.2.6.11 järgmiselt: “Maksed kütmise eest arvestada vastavalt tegelikult köetava pindala suurusele. Arveldused teostada ruutmeetrites (m2). Õigeks lugeda korterite köetav pindala ruutmeetrites alljärgnevalt: krt 1 – 52 m2, krt 2 – 50,9 m2, krt 3 ja 4 - 46,11 m2”. Avaldaja hinnangul on üldkoosoleku kõik otsused tühised, sest koosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks põhikirja p-s 7.7.1 nõutud kvoorum (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS § 20 lg 2). Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt selle kokkukutsumise korda. Nimelt rikuti põhikirja p-s 7.6.3 ettenähtud 21 päevast etteteatamise tähtaega (KrtS § 20 lg-d 1 ja 2, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5). Koosoleku kokkukutsumise teates puudus info kavatsetava põhikirja muudatuste ning majanduskava eelnõu ja majandusaasta aruandega tutvumise võimaluste kohta (KrtS § 20 lg 3, § 29 lg 1). Üldkoosolek toimus koosoleku kokkukutsumise teates nimetatust erinevas kohas ja/või erineval ajal (KrtS § 20 lg-d 1 ja 2, MTÜS § 20 lg 6). Otsustusvõimelise kvoorumi puudumisel ei kutsutud kokku korduskoosolekut (KrtS § 23 lg 1, § 29 lg 1). Üldkoosoleku protokolli p-s 1 olev otsus on tühine, sest küttekulude jagunemine on määratud viisil, mis olulisel määral ei vasta korteri mõtteliste osadega ega ka köetava pinna tegelikule proportsioonile. Otsuse jõusse jäämise korral peaks korterite 3 ja 4 omanik maksma ca kaks korda väiksema köetava pinna eest küttekulusid ning avaldaja osa küttekulude jaotuses tõuseks. Põhikirja muudatus on vastuolus KrtS § 40 lg-tega 1 ja 2. Lisaks on otsus vastuolus heade kommetega. Üldkoosoleku otsuse kehtetuse tuvastamise alused on järgmised. Elamu küttekulude jagunemine on määratud viisil, mis olulisel määral ei vasta korterite mõtteliste osade ega ka köetava pinna tegelikule proportsioonile. Otsuse jõusse jäämise korral peaks korterite 3 ja 4 omanik maksma ca kaks korda väiksema köetava pinna eest küttekulusid ning avaldaja osa küttekulude jaotuses tõuseks. Avaldaja hinnangul on kehtetuks tunnistamise nõue esitatud tähtaegselt. Kui kohus peaks leidma, et nõue on esitatud hilinenult, palus avaldaja ennistada tähtaeg KrtS § 29 lg 4 alusel, arvestades avaldaja vanust, õigusalast asjatundmatust, eesti keele mittevaldamist, riigi õigusabi taotlemist ning vaidluse aluseks olevate asjaolude olulisust avaldaja igapäevases majanduskorralduses.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja nõue on esitatud hilinenult. Üldkoosoleku otsuse p 1 on oma sisult sama nagu 17. oktoobril 2018 toimunud kooosolekul sõlmitud kaasomanike kokkulepe, mille poolt hääletas ka avaldaja. Koosoleku kokkukutsumise teade koos kõigi lisamaterjalidega pandi avaldaja postkasti 1. juulil 2019 koos eelmise kuu majanduskulude tarbimiskviitungiga. Avaldaja väited selle kohta, et ta oli maja ees kl 15, ootas veerand tundi ning kedagi ei tulnud, ei ole õiged. Koosoleku protokolli kohaselt algas koosolek kl 15.10. Küttepindade suuruse muutmine toimus seetõttu, et korterites 3 ja 4 taastati osaliselt keskküttesüsteem ja OÜ Rev Pro tegi nendes korterites köetava pinna arvestuse. Varem tasus korterite 3 ja 4 omanik kortereid läbivate keskkütte magistaaltorude kaudu kaudselt tarbitud soojuse eest. Alusetud on avaldaja väited selle kohta, et ta on sunnitud tarbimise eest rohkem maksma. Avaldajale on korduvalt tehtud ettepanek teha ka tema korteri soojustehniline arvestus, kuid ta on sellest keeldunud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus jättis 18. märtsi 2020 määrusega avalduse rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt toimus üldkoosolek 23. juulil 2019. KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud üldkoosoleku otsuste vaidlustamise 60 päevane tähtaeg lõppes 23. septembril 2019. Avaldus on esitatud 21. oktoobril 2019. Kohus ei nõustunud avaldajaga selles, et 60 päevasest tähtajast tuleks maha arvata 56 päeva (43 päeva üldkoosoleku toimumisest kuni riigi õigusabi taotluse esitamiseni ja 13 päeva õigusabi lepingu sõlmimisest kuni avalduse esitamiseni). Õigusabi lepingu sõlmimise ajaks (8. oktoobriks 2019) oli 60 päevane tähtaeg möödunud. Avaldaja on 4. septembril 2019 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille maakohus jättis 20. septembri 2019 määrusega rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata tähtaja kulgemist. Seda oleks võinud avaldajale selgitada ka vandeadvokaat, seda enam, et vandeadvokaat esindas avaldajat varasemalt tsiviilasjas nr 2-18-5106. Maakohus leidis, et avaldaja toodud põhjused ei ole sellised, mis tingiksid tähtaja ennistamise. Avaldaja vanus (82 aastat) ei ole kohtusse pöördumise takistuseks, seda enam, et avaldajal on olemas kogemused kohtusse pöördumisel (tsiviilasjad nr 2-18-5106 ja nr 2-19-13580). Sellisteks põhjusteks ei ole ka õigusalane asjatundmatus ja eesti keele mittevaldamine. Maakohus ei nõustunud sellega, et üldkoosoleku otsusega on avaldaja koormust küttekulude jaotamisel oluliselt teiste arvelt suurendatud. Maakohus nõustus puudutatud isikuga selles, et üldkoosoleku otsuse p 1 on oma sisult küttekulude arvestuse osas sama 17. oktoobril 2018 toimunud koosolekul p-s 3 sõlmitud kaasomanike kokkuleppega, mille poolt hääletas ka avaldaja. Põhjendamatud on avaldaja väited, mille kohaselt on tegemist sisult erinevate otsustega. Üldkoosoleku otsuse tühisus ei saaks mõjutada küttekulude jaotust, mille kohta on juba varasem
17.oktoobri 2018 üldkoosoleku otsus. Maakohus leidis, et üldkoosoleku otsust ei saa vaidlustada sellises vormis, nagu seda on teinud avaldaja esindaja, st tühistamise avaldusega. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise vormiks on avalduse kohtusse esitamine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et avaldaja esitas eraldi alternatiivsed nõuded üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. KrtS § 29 lg-st 3 tulenev 60-päevane tähtaeg kohaldub üksnes kehtetuks tunnistamise nõudele. Riigikohus on selgitanud, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 16). Tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuded ei ole aga samatähenduslikud. Tehingu tühisuse tuvastamise nõuet esitada ja tühisusele tugineda saab üldjuhul tähtajatult. Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tuginemise osas viitab avaldaja TsÜS § 38 lg-le 2. Praegusel juhul oli üldkoosoleku otsuse alusel tehtud kanne registrisse 2. augustil 2019 ja avaldus esitatud 21. oktoobril 2019. Seega ei olnud kande tegemisest kahte aastat möödunud. Määruses esitatud põhjendused 17. oktoobri 2018 üldkoosoleku protokollis oleva kokkuleppe kohta on alusetud ja asjakohatud. Isegi kui üldkoosoleku otsuses oleks küttekulude jaotus sätestatud identselt 17. oktoobri 2018 üldkoosoleku protokollis sätestatuga, ei annaks see alust avalduse rahuldamata jätmiseks.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja avaldus korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Praegusel juhul on avaldaja esitanud kohtule avalduse, milles palus kohtul tuvastada korteriühistu üldkoosoleku kõikide otsuste tühisus või protokolli p-s 1 sisalduva otsuse tühisus või tuvastada otsuse kehtetus. Lisaks palus avaldaja, et kohus loeks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitatuks tähtaegselt või ennistaks selle esitamise tähtaja. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud avaldaja avalduse korteriühistu otsuse (otsuste) tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Lisaks on maakohus jätnud rahuldamata avaldaja taotluse kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks.
8.Ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuses ei tugine avaldaja sellele, et tema nõue üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on esitatud õigeaegselt ning seega on maakohus ebaõigesti selle nõude rahuldamata. Avaldaja ei tugine ka sellele, et maakohus oleks pidanud kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaega ennistama. Samas palub avaldaja tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Lähtudes avaldaja taotlusest loeb ringkonnakohus, et maakohtu määrus on vaidlustatud täies ulatuses.
9.Määruskaebemenetluse keskseks küsimuseks on see, kas korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudele kohaldub KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. KrtS § 29 lg 3 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Ringkonnakohus on seisukohal, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudele nimetatud tähtaeg ei kohaldu. Kuigi KrtS § 29 lg 2 viitab nii kehtetuks tunnistamise kui ka tühisuse tuvastamise nõudele, siis KrtS § 29 lg 3 viitab selgelt üksnes kehtetuks tunnistamise nõudele. Seda kinnitab ka korteriühistu- ja korteriomandi eelnõu (462 SE) seletuskiri, mille kohaselt tuleb otsuse kehtetuks tunnistamise nõue esitada 60 päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Koos kehtetuks tunnistamise nõudega võib esitada ka tühisuse tuvastamise nõude, kui tegemist on sama otsuse osas esitatud alternatiivsete nõuetega, samas ei ole tühisusele tuginemise võimalus piiratud kehtetuks tunnistamise nõude esitamisele seaduses sätestatud tähtajaga. TsÜS § 38 lg 7 kohaselt juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Praegusel juhul on üldkoosoleku otsuse alusel tehtud kanne registrisse 2. augustil 2019 ja kohtule on avaldus esitatud
21.oktoobril 2019. Seega ei ole kande tegemisest kahte aastat möödunud. Eelnevast tuleneb, et avaldaja nõue korteriühistu üldkoosoleku otsuste või üldkoosoleku protokollis p-s 1 oleva otsuse tühisuse tuvastamiseks on esitatud tähtaegselt.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja nõue korteriühistu üldkoosoleku protokolli p-s 1 oleva otsuse kehtetuks tunnistamiseks on esitatud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud
60 päevast nõude esitamise tähtaega ületades. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et praegusel juhul ei esine alust kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Vastavas osas ei ole määruskaebuses põhjendusi esitatud.
11.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et vaidlustatud määruse põhjendused 17. oktoobri 2018 üldkoosoleku protokollis oleva kokkuleppe kohta ei ole asjakohased. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-st 1 nähtub, et maakohus on jätnud avalduse tervikuna (seega nii kehtetuks tunnistamise kui ka tühisuse tuvastamise nõude) rahuldamata nõuete esitamise tähtaja möödumise tõttu. Seetõttu jätab ringkonnakohus analüüsimata ka määruskaebuse väited nimetatud kokkuleppe kohta. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 17. oktoobri 2018 üldkoosoleku protokolli (dtl 86 – 88) p-s 3 sisaldub kaasomanike kokkulepe majanduskulude, keskkütte küttekulude ja õigusabi kulude jaotamiseks ja arvestamiseks. On küsitav, kas kaasomanike kokkulepet saab käsitleda üldkoosoleku otsusena (nagu praegusel juhul on teinud maakohus). Ka asjaolu, et küttekulude kohta on olemas kaasomanike kokkulepe, ei tohiks mõjutada avaldaja õigust esitada avaldus 23. juuli 2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
12.Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse korteriühistu üldkoosoleku otsuste või üldkoosoleku protokolli p-s 1 sisalduva otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Arvestades seda, et nõude rahuldamata jätmise põhjuseks oli selle hilinenud esitamine ja maakohus ei ole sisuliselt üldkoosoleku otsus(t)e tühisuse aluseid analüüsinud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks asja ise lahendada. Avaldaja avaldus korteriühistu üldkoosoleku otsuste või üldkoosoleku protokolli p-s 1 sisalduva otsuse tühisuse tuvastamiseks tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle (arvestades mh seda, et avaldaja nõue otsuse kehtetuks tunnistamiseks on jäetud rahuldamata). Määruskaebuse taotlust arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebuse osaliselt.
13.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Avaldaja on taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Praegusel juhul osaleb menetluses ka korteriühistu ning määruskaebuselt tasutud riigilõiv on selline menetluskulu, mis jaotatakse ja määratakse kindlaks menetluse lõppemisel. Seega jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.