2-20-5198/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Best Food OÜ esitas 06.04.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnikul puuduvad piisavad varad enda kohustuste täitmiseks. Tänaseks on võlgniku tegevus faktiliselt seiskunud ja puuduvad sobilikud varad tegevuse uuesti käivitamiseks. Kuivõrd on selgunud, et võlgnikul ei õnnestu leida ka investoreid tegevuse jätkamiseks, on võlgnik muutunud püsivalt maksevõimetuks. Võlgnik palub võtta valdus menetlusse, nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks olnud alates 12.10.2016 üritustel toitlustamine. Best Food OÜ tegeles xxx keskuses tervisliku toidukoha xxx opereerimisega. Makseprobleemid tekkisid seoses sellega, et xxx keskuse külastajate arv jäi madalamaks, kui Best Food OÜ äriplaan seda ette nägi. Lisaks avati Xxx keskuses mitu uut konkureerivat toidukohta, mille avamisega Best Food OÜ äriplaanis ei arvestatud. Avalike maksuameti andmete kohaselt langes võlgnikul maksustatav käive alates 2017 IV kvartalist, samuti pole praktiliselt tasutud tööjõumakse alates 2018.a. I kvartalist. Seega on alust arvata, et sisuliselt on võlgniku majandustegevus käesolevaks hetkeks lõppenud. Kassajääk pearaamatu kohaselt on 4 847,00 eurot. Vastuses haldurile on võlgnik kinnitanud, et kassajääk puudub. Arvelduskonto kohaselt on viimane tehing toimunud 12.06.2018. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole ja ei ole olnud viimase kolme aasta jooksul võlgniku nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette, registreeritud. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju ega kinnistuid ning muudes äriühingutes osalused puuduvad. Võlgnik on andnud teada, et Best Foodi ainsateks varadeks on kassaseadmed (kaks kuvarit, üks printer, neli klaviatuuri, üks kassaaparaat, üks sularahasahtel). Best Foodi juhatuse hinnangul on vara väärtuseks 500 eurot. Vara on ajutise halduri valduses. Võlgnikul on ajutise halduri aruande koostamise hetke seisuga vara kokku kuni 500 eurot. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 72 915,77 eurot, mis koosneb põhiosas võlgnevustest OÜ-le xxx, mis rentis Best Food OÜ-le toitlustusasutuse pidamiseks vajalikku sisseseadet ja vahendas toitlustusasutuse pidamise pinda ning võlgnevus juhatuse liikmele E Lle. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasoleva vara arvel kohustuste täitmine võimalik. Ka pankrotimenetluse kulude katmine võlgniku vara arvelt on võimatu. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik üheselt tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Arvestades, et võlgnikul puudub majandustegevus ning hetkel ka igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlgniku kohustusi täita, siis ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muu põhjus PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutisel halduril puudub info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Ajutine haldur palub määrata tasuks

1180,80 eurot (koos käibemaksuga) ja kulude hüvitiseks 37 eurot. Ajutine haldur palub 476,40 eurot hüvitada riigi vahendite arvelt. 18.05.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning avaldas 18.05.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 500 euro väärtuses ning kohustusi on 72 915,77 euro ulatuses. Ajutisel halduril ei olnud võimalik üheselt tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Ajutisel halduril puudub info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Samuti puuduvad andmed, et antud juhul esinevad KarS §-is 3811 lg 1 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt ja KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnused, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et

kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 10,25 töötunni eest tasuks määrata 1180,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 96 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena märkinud arvestusliku bürookulu (sekretäriteenus, üür, kontoritehnika, sidekulud, koopiad) 35 eurot ja äriregistri väljavõtte 2 eurot, kokku 37 eurot. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 35 eurot. Põhjendatud on äriregistri väljavõtte hüvitamine summas 2 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik täies ulatuses pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 706,40 eurot (1182,80-476,40) jääb võlgniku kanda. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta E L vastutavale hoiule.