Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avalduse asjaolud ja menetluskäik Restoran Juur OÜ esitas 08.04.2020 ja 13.04.2020 täpsustatud võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlad ületavad varade väärtust ning võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tegeles restorani pidamisega xxxx linnakus. Seoses pandeemia tõttu eriolukorra kehtestamisega oli võlgnik sunnitud alates 14.03.2020 restorani sulgema. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtub, et osaühingu majanduslikud raskused said võlgniku selgituste kohaselt alguse 2019.a. teises pooles, mil restorani käive vähenes (peamiselt päevase külastaja arvelt). Võlgnik selgitas, et püüdis leida lahendusi ning teostas turu-uuringu, et töötada välja restoranile uus kontseptsioon. 2020. aasta jaanuarikuu seisuga oli tehtud juba ette mitmeid suuri broneeringuid, kuid seoses eriolukorraga tühistati kõik restorani broneeringud kuni sügiseni, lõunatajate klientuur oli kodukontorites ning restoran tuli sulgeda (alates 14.03.2020). Võlgniku maksejõuetuse lõplikuks põhjuseks on majandustegevuse täielik seiskumine nakkushaiguse leviku tõttu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad väljavaated tervendamiseks või kompromissiks. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole ja kinnistusregistri andmetel võlgnikule kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku pangakonto jääk on 2 371,20 eurot. Võlgnik on märgitud sõiduki xxxx, reg.nr xxxx (esmane registreerimisaasta xxxx) vastutavaks kasutajaks, sõiduki omanik on AS LHV Pank. Võlgniku hinnangul on sõiduki võimalik realiseerimismaksumus suure tõenäosusega madalam lepingujärgsest jääkväärtusest. Võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõiduk xxxx (xxxx), reg.nr xxxx (esmane registreerimisaasta xxxx) on võlgniku selgituste kohaselt amortiseerunud. Võlgniku põhivara koosneb restorani ja baari sisustusest ning töövahenditest, samuti võlgniku poolt restorani tarbeks teostatud parendustest. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et turuväärtuse hindamisel peab arvestama asjaoluga, et seoses pandeemia ning eriolukorraga lõpetab ilmselt tegevuse suur hulk toitlustusettevõtteid ning lähikuudel tuleb müüki palju kasutatud köögi- ning restoranisisustust. Samal ajal uusi toitlustusasutusi aga ei avata ning vastav nõudlus puudub. Lisaks eeltoodule asub võlgniku põhivara ning laojääk üürileandja valduses ning on koormatud üürileandja pandiõigusega. Võlgniku sõnul moodustub 04.05.2020 seisuga üürivõlg 31 597,92 eurot, millele lisandub viivis ning võimalik leppetrahv. Võlgniku poolt kajastatud võlgniku nõuded on kokku summas 8 813,03 eurot, millest 8 326,53 eurot xxxx OÜ vastu (registrikood xxxx) on arvestuslik nõue jagunemisest ning on tasaarvestatav ja ei ole seetõttu sissenõutav. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul vara sisuliselt puudub. Arvestades ajutise pankrotimenetluse mahtu, sh töötajate arvu ning nõudeid, katavad ajutise halduri hinnangul võlgniku pangakontol asuvad vahendid ajutise pankrotimenetluse ja likvideerimise kulud, kuid võlausaldajate nõudeid selle arvelt rahuldada võimalik ei ole. Kuna võlgniku töötajatel on saamata töötasunõuded, siis tuleb tegeleda nimetatud hüvitiste taotlemisega Töötukassast. Võlgniku on kohustusi kokku 135 557,84 eurot, sh 15 töötaja ees 39 739,01 eurot ja Maksu- ja Tolliameti ees 31 557,84 eurot. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ega raskete juhtimisvigade olemasolu. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus ei ole ajutine ja esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 3500 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Ajutine haldur palub määrata tasuks 2052 eurot ja see välja mõista võlgnikult.

15.05.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas 15.05.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 135 557,84 eurot ja likviidseid vahendeid 2371,20 eurot. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ega raskete juhtimisvigade olemasolu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 18 töötunni ees tasuks määrata 2052 eurot (sisaldab käibemaksu). Töötasu arvestuses sisalduvad bürookulud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri

kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 95 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu 2052 eurot välja võlgnikukult. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta Heili Politanovi vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.