Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

473,13

1 704,37

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

tõttu. Kohus leiab, et M. L.i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara, pankrotivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetus kujunes välja 2012.a. Maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine, st võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud reaalsete rahaliste võimalustega kohustusi täita ja majanduslikku olukorda. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. M. Krupp tuleb vabastada M. L.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kuna pankrotivara puudub, on haldur arvestanud töötasu tunniarvestuse järgi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 15,5 tundi ning soovib töötasu 1 395 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab halduri tasuna 1 395 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud M. L.i (pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja M. L.i (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. M. L. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest

vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnik pankrotimenetluse kestel kasutanud enda isiklikku arvelduskontot, kuhu oleksid laekunud tema igakuised sissetulekud, vaid on lasknud need kanda teise isiku kontole. Maksu- ja Tolliametile tehtud päringu kohaselt oleks pankrotimenetluse kestel saanud teha kinnipidamisi kokku 317,48 euro ulatuses. Haldur on andnud korralduse nimetatud summa pankrotivarasse tagasi kandmiseks. Võlgnik seda teinud ei ole. Samuti on haldur andnud korralduse, et kõik sissetulekud peavad laekuma võlgniku enda kontole. Võlgniku lubaduse kohaselt pidid sissetulekud laekuma tema kontole AS-s SEB Pank alates aprillist 2020. Võlgniku arvelduskontolt sissetulekute laekumist ei nähtu. Võlgnik ei ole menetluse kestel asunud tegelema mõistliku tulu toova tegevusega, ega üritanud teha midagi selleks, et tasuda võlausaldajatele neile võlgu olevaid summasid. Samas nähtub, et võlgnik on käinud välismaal reisimas ja teinud seal kaardimakse. Kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi hakata võlgniku usaldusisikuks. Võlgnik soovib neid kohustusi ise täita. Võlgnik on pankrotimenetluse kestel varjanud oma sissetulekuid ja omastas pankrotivara. Haldur palub jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi ning kohtul puudub veendumus, et võlgnik asuks täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. PankrS § 35 lg 1 p-dest 1 ja 3 tuleneb, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ja füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 6 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Raugemise aruandega koos esitatud 31.03.2020 kirjavahetustest nähtub, et haldur on andnud võlgnikule korralduse tagastada tuludeklaratsiooniraha 317,48 eurot võlgniku AS SEB Pank arveldusarvele nr xxx. Võlgnik on märkinud, et tema sissetulek on töövõimetushüvitis, mis laekub abikaasa kontole – selles osas on võlgnikule antud teada, et sissetulek peab laekuma võlgniku enda kontole AS-is SEB Pank, mille peale võlgnik teatas, et saab Töötukassas ise muudatusi teha. Võlgnikul AS SEB Pank arveldusarve xxx 08.05.2020 seisuga võetud väljavõttest nähtub viimase toimingu ajana 28.10.2019, kontole ei ole laekunud Töötukassa hüvitist ega ka halduri poolt nõutud summat. Kohtu hinnangul on võlgnik varjanud pankrotimenetluses oma vara (sissetulek on laekunud teise isiku kontole) ning ei ole täitnud halduri nõuet tagastada 317,48 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse edukas läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnikul on reaalne soov oma kohustusi täita menetluse ajal võimalikult suures ulatuses. Muuhulgas on võlgniku kohustuseks menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida; mitte varjata saadud tulusid ning vara; teha kord aastas võlausaldajatele väljamakseid. Eeltoodud asjaolud ei viita sellele, et võlgniku huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel M. L.i (pankrotis) avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.