Kohtuasja number
2-19-17384
Määruse kuupäev
Tartu, 21. mai 2020. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Võlanõuded OÜ hagi osaühingu VAKS vastu töövõtulepingust tuleneva tasu 164 553 eurot 60 senti, kahjuhüvitise 185 eurot 41 senti ja viivise 100 790 eurot 76 senti saamiseks, garantiikohustuse täitmisest keeldumise õiguse tuvastamiseks ning hüpoteegi seadmiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu VAKS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Võlanõuded OÜ, seaduslik esindaja Erik Savi Kostja osaühing VAKS, esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2020. a, kirjalik menetlus
2-19-17384 Hagiavalduse kohaselt on hagejale loovutatud (25. detsembri 2018 ja 5. novembri 2019 nõude loovutamise teated) Mace Ehitus OÜ (töövõtja) ja kostja (tellija) töövõtusuhtest tulenevad nõuded kostja vastu. Töövõtja ja kostja sõlmisid 3. märtsil 2017 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi töövõtja tegema kostja kinnisasjal asuva hooldekodu hoone ehitus- ja projekteerimistööd. 17. oktoobril 2017 lepiti kokku lisatööde tegemises, ka on tellija nõudmisel tehtud muid lisatöid. Kostja on elanikele heakorra- ja kommunaalteenuseid osutav äriühing, kelle ainuosanikuks oli Vastseliina vald (praegu Võru vald). Vastseliina valla 4. oktoobri 2017 korralduse alusel seati kostja kinnisasjal asuva hooldekodu suhtes OÜ Vastseliina Hooldekodu kasuks hoonestusõigus ja see kanti 23. oktoobril 2017 kinnistusraamatusse. Töövõtja on nõuetekohaselt tööd teinud, kuid kostja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtmisest ning töövõtutasu maksmisest. Lepingu rikkumisega on kostja tekitanud töövõtjale ka kahju, sest pärast tööde üleantuks lugemist pidi kommunaalteenuste eest tasuma kostja. Ehitist renoveerima kohustatud töövõtja võib seaduse kohaselt lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub.
2(6)
2-19-17384 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2-19-17384 eelmärge kahjustab kostja õigusi samal määral kui kinnistule samas summas kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kohtud jätsid hagi tagamise eeldused põhjendamatult hindamata. Ringkonnakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust, kui jättis tähelepanuta hageja väite, et hagiavalduselt ei ole tasutud nõutavas suuruses riigilõivu. Kuivõrd eelmärkega on tagatud nõue, millelt ei ole riigilõivu tasutud, on hagi tagamine põhjendamatu.
2-19-17384 ehitis juhul, kui hoonestusõigus ei kuulu kinnisasja omanikule. VÕS § 654 lg 2 kohaldub praegusel juhul selle tõttu, et kinnisasjal ehitustööde tellijaks oli kinnisasja omanik. Asjaolu, et kinnisasi koormati pärast töövõtulepingu sõlmimist hoonestusõigusega ning töövõtuleping tuli kasuks ka hoonestusõiguse omanikule, ei välista VÕS § 654 lg 2 kohaldamist. Eeltoodud põhjendustel nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et hageja vaidlusalune nõue on VÕS § 654 lg 2 alusel õiguslikult võimalik vaatamata sellele, et maatükk, millel ehitis asub ja millele soovitakse hüpoteeki seada, on koormatud hoonestusõigusega ning töövõtulepingu esemeks olev ehitis on hoonestusõiguse oluliseks osaks. Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Hoonestusõigus on õiguslik konstruktsioon, mis võimaldab kõrvale kalduda TsÜS § 54 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttest, mille järgi on ehitis maatüki oluline osa. Hoonestusõigus on tähtajaline (vt AÕS § 251 lg 1). Hoonestusõiguse lõppemisel muutub sellel asuv ehitis taas kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse (vt AÕS § 252 lg 2 esimene lause).
2-19-17384 nr 2-17-15902/22, p 9.2). Seega leidsid kohtud põhjendatult, et eelmärke sissekandmiseks ei ole nõutav hagi tagamise aluse olemasolu, st kui muud tingimused on täidetud (vt hagi tagamisel kontrollitavad asjaolud käesoleva määruse p 10), tuleb hageja taotlusel eelmärge hagi tagamise korras sisse kanda. Samas on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga selles, et praegusel juhul kohaldub TsMS § 377 lg 2 (vt ringkonnakohtu määruse p-d 6 ja 11). Kolleegium selgitab, et AÕS § 631 lg 2 teise lause kui hagi tagamise erisätte kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, et hagi on vaja tagada olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamise korras eelmärke seadmine AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi ei tähenda õigussuhte esialgset reguleerimist TsMS § 377 lg 2 mõttes. Seetõttu ei ole selle sätte kohaldamisel vaja tuvastada, kas esinevad TsMS § 377 lg-s 2 nimetatud eeldused.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.