1.Võlanõuded OÜ (hageja) esitas 6. novembril 2019 Tartu Maakohtule hagi osaühingu VAKS (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat andma nõusolek viimase kinnistule (registriosa nr 478741) (edaspidi kostja kinnisasi) hageja kasuks 350 000 euro suuruse hüpoteegi sissekandmiseks, tuvastada hageja õigus keelduda 3. märtsi 2017. a töövõtulepingust tuleneva garantiikohustuse täitmisest, mõista kostjalt välja töövõtutasu 164 553 eurot 60 senti ning töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 185 eurot 41 senti ja viivis 100 790 eurot 76 senti.
2-19-17384 Hagiavalduse kohaselt on hagejale loovutatud (25. detsembri 2018 ja 5. novembri 2019 nõude loovutamise teated) Mace Ehitus OÜ (töövõtja) ja kostja (tellija) töövõtusuhtest tulenevad nõuded kostja vastu. Töövõtja ja kostja sõlmisid 3. märtsil 2017 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi töövõtja tegema kostja kinnisasjal asuva hooldekodu hoone ehitus- ja projekteerimistööd. 17. oktoobril 2017 lepiti kokku lisatööde tegemises, ka on tellija nõudmisel tehtud muid lisatöid. Kostja on elanikele heakorra- ja kommunaalteenuseid osutav äriühing, kelle ainuosanikuks oli Vastseliina vald (praegu Võru vald). Vastseliina valla 4. oktoobri 2017 korralduse alusel seati kostja kinnisasjal asuva hooldekodu suhtes OÜ Vastseliina Hooldekodu kasuks hoonestusõigus ja see kanti 23. oktoobril 2017 kinnistusraamatusse. Töövõtja on nõuetekohaselt tööd teinud, kuid kostja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtmisest ning töövõtutasu maksmisest. Lepingu rikkumisega on kostja tekitanud töövõtjale ka kahju, sest pärast tööde üleantuks lugemist pidi kommunaalteenuste eest tasuma kostja. Ehitist renoveerima kohustatud töövõtja võib seaduse kohaselt lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, paludes kanda kostja kinnisasjale järgmise eelmärke: „Eelmärge Võlanõuded OÜ, rk 14841594, kasuks hüpoteegi summas 350 000 eurot sissekandmise nõude tagamiseks“. Hagi tagamise avalduse kohaselt taotleb hageja hagi tagamist seadusest tuleneva pandiõiguse realiseerimise tagamiseks. Kostja võib hagi esitamisest teadasaamisel kinnisasja võõrandada ning hagejal ei ole hagi rahuldamise korral võimalik oma pandiõigust realiseerida. Samuti võib kostja seada kinnisasjale muid hüpoteeke, mis oleksid hageja hüpoteegist eespool ja vähendaksid selle väärtust või muudaksid selle väärtusetuks.
3.Tartu Maakohus rahuldas 11 novembri 2019 määrusega hagi tagamise avalduse ja seadis kostja kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 478741 III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke: „Eelmärge Võlanõuded OÜ, rk 14841594, kasuks hüpoteegi summas 350 000 eurot sissekandmise nõude tagamiseks“. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt annab võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 lg 2 töövõtjale võlaõigusliku nõude tellija vastu töövõtulepingust tulenevaid nõudeid tagava hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. Vaidluse korral peab töövõtja seega nõudma vastava hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku kinnisasja omaniku nõusolekut kinnistamisavaldusele hagimenetluses, jõustunud kohtuotsus asendab omaniku nõusoleku (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5). Koos hagi esitamisega saab töövõtja nõuda hagi tagamise vahendite kohaldamist, nt vastava hüpoteegi sissekandmist tagava eelmärke kinnistusraamatusse kandmist. Hageja on veenvalt selgitanud hagi tagamise vajadust. Eeldused pandiõiguse tekkeks on täidetud, sest töövõtu objektiks olnud ehitis asub kostja kinnisasjal. Eelmärge tagab pandiõiguse realiseerimise võimaluse. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivikas. Eelmärke sissekandmist nõudev isik ei pea tõendama eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 631 lg 2). Eelmärge tuleb hagi tagamise korras sisse kanda alati, kui hageja seda taotleb. Hagi tagamine ja valitud abinõu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 mõttes lubatav. Ühtlasi tegi maakohus 11. novembril 2019 määruse, millega võttis hageja hagiavalduse menetlusse.
4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata või seada jätkuv tagamine sõltuvusse hageja tagatise (minimaalselt 17 500 eurot) andmisest viie tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.
2(6)
2-19-17384 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. jaanuari 2020. a määrusega maakohtu määruse eelmärkena kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse osas ning osas, milles maakohus jättis hagi tagamise avalduselt tagatise nõudmata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega otsustas kanda kostja kinnisasjale (registriosa nr 478741) esimesele vabale järjekohale eelmärke – „Eelmärge Võlanõuded OÜ, rk 14841594, kasuks hüpoteegi summas 265 344 eurot 36 senti sissekandmise nõude tagamiseks“ – ja määras hagi tagamise tagatiseks 13 276 eurot tähtajaga 21 päeva alates ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Ringkonnakohus märkis, et kui hageja ei anna tähtaegselt tagatist, tuleb hagi tagamine tühistada ja eelmärge kustutada. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus teinud õigussuhte esialgse reguleerimise määruse (TsMS § 377 lg 2), sest tagatud ei ole rahalist nõuet. Õigussuhet võib esialgselt reguleerida sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Vaatamata eeltoodule on hageja esitatud nõue suurusega, mille korraga täitmine võib osutuda raskeks ka edukale ettevõtjale. Kohasem hagi tagamise abinõu oleks hüpoteegi seadmine, kuid see koormaks kostjat enam kui eelmärge, mistõttu jääb maakohtu määrus selles osas muutmata. Õigussuhte esialgsel reguleerimisel võib kohus võtta nõuete edulootuse küsimuses seisukoha ulatuses, kas nõuete õigsust eeldades on hagil üldse mingisugust edulootust ehk kas esitatud asjaoludele tuginedes esineb mingisugunegi võimalus hagi rahuldamiseks. Hinnates hagi tagamisel hagi õiguslikku perspektiivi, peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Kuna hageja väitel sõlmisid pooled töövõtulepingu ja kostja on jätnud sellest lepingust tulenevad kohustused täitmata, ei saa hageja nõuet VÕS § 654 lg 2 alusel välistada. Nõue on õiguslikult võimalik ja seda ka vaatamata asjaolule, et kinnisasi on koormatud piiratud asjaõigusega (hoonestusõigusega). Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Kuna töövõtulepingust tulenevate nõuete suurus on kokku 265 344 eurot 36 senti, saab seda summat pidada põhjendatud hüpoteegi summaks (hageja ei ole põhistanud, miks on nõutava hüpoteegi väärtus 350 000 eurot). Hagejal on õigus nõuda hüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse vaatamata sellele, et ta ei ole töövõtja. Hageja on põhistanud, et kõik töövõtulepingust tulenevad nõuded on talle loovutatud. Hüpoteegi kandmise nõue ei ole nõue, mida ei saa loovutada. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis õigustamatult hagejalt hagi tagamise tagatise nõudmata, ning määras tasutavaks tagatiseks 5% tagatava nõude hinnast, s.o 13 276 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub määruskaebuses ringkonna- ja maakohtu määruse tühistada osas, millega otsustati kanda kostja kinnisasjale eelmärge, ning jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kohtud leidsid valesti, et hageja nõue kostja kinnisasjale hüpoteegi sissekandmiseks on õiguslikult perspektiivikas. Pandiõiguse tekkimise eeldused ei ole VÕS § 654 lg 2 järgi täidetud, sest töövõtu objektiks oleva hoone (mis on osa kinnisasjast) omanik on OÜ Vastseliina Hooldekodu, mitte kostja. Samuti saab VÕS § 654 lg 2 järgi hüpoteegi seadmist nõuda töövõtja (st Mace Ehitus OÜ), mitte hageja. Hageja on omandanud nõuded Manantia Inkasso OÜ-lt, kes omandas omakorda nõuded Mace Ehitus OÜ-lt. Hagejal ei ole eeltoodut arvestades võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohtud leidsid valesti, et hagi tagamise aluseks on TsMS § 377 lg 2 ning et eelmärge tuleb AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi hagi tagamise korras sisse kanda alati, kui hageja seda taotleb. Vaidlusalune 3(6)
2-19-17384 eelmärge kahjustab kostja õigusi samal määral kui kinnistule samas summas kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kohtud jätsid hagi tagamise eeldused põhjendamatult hindamata. Ringkonnakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust, kui jättis tähelepanuta hageja väite, et hagiavalduselt ei ole tasutud nõutavas suuruses riigilõivu. Kuivõrd eelmärkega on tagatud nõue, millelt ei ole riigilõivu tasutud, on hagi tagamine põhjendamatu.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
9.Hageja on esitanud lisaks raha saamise nõudele nõude kohustada kostjat andma nõusolek oma kinnisasjale hageja kasuks hüpoteegi sissekandmiseks ning palunud hagi tagamise korras kanda sellise kohustamisnõude täitmise tagamiseks kostja kinnisasjale eelmärke. Kohtud on hageja taotluse rahuldanud.
10.Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13–18). Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
11.Hageja tugines hagiavalduse kohaselt sellele, et kostja (tellija) on tema ja töövõtja vahelist töövõtusuhet rikkudes keeldunud põhjendamatult ehitisel tehtud tööde vastuvõtmisest ja töövõtutasu maksmisest ning tekitanud hagejale kahju, mistõttu on hagejal õigus VÕS § 654 lg 2 järgi nõuda töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. Kolleegiumi hinnangul leidsid kohtud põhjendatult, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivikas, st hageja nõude rahuldamine on hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral VÕS § 654 lg 2 alusel võimalik. Viidatud sätte järgi võib ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. Pandiõiguse tekkimise eelduseks on selle sätte järgi seega asjaolu, et töövõtulepingu esemeks on ehitis või selle osa, mis asub tellija kinnisasjal, st pandiõiguse tekkimine on välistatud juhul kui ehitatakse võõral kinnisasjal. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mida koormab alates
23.oktoobrist 2017 hoonestusõigus, mis ei kuulu kostjale (töövõtu esemeks olev ehitis on selle hoonestusõiguse oluline osa ja kuulub hoonestusõiguse omajale). Kolleegium ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et VÕS § 654 lg 2 kohaldamise välistab asjaolu, et töövõtulepingu esemeks oleva ehitise omanik on hoonestusõiguse omajana kolmas isik. Kolleegium leiab, et VÕS § 654 lg 2 mõttes on tellija kinnisasjal asuva ehitise mõistega hõlmatud ka hoonestusõiguse oluliseks osaks olev 4(6)
2-19-17384 ehitis juhul, kui hoonestusõigus ei kuulu kinnisasja omanikule. VÕS § 654 lg 2 kohaldub praegusel juhul selle tõttu, et kinnisasjal ehitustööde tellijaks oli kinnisasja omanik. Asjaolu, et kinnisasi koormati pärast töövõtulepingu sõlmimist hoonestusõigusega ning töövõtuleping tuli kasuks ka hoonestusõiguse omanikule, ei välista VÕS § 654 lg 2 kohaldamist. Eeltoodud põhjendustel nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et hageja vaidlusalune nõue on VÕS § 654 lg 2 alusel õiguslikult võimalik vaatamata sellele, et maatükk, millel ehitis asub ja millele soovitakse hüpoteeki seada, on koormatud hoonestusõigusega ning töövõtulepingu esemeks olev ehitis on hoonestusõiguse oluliseks osaks. Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Hoonestusõigus on õiguslik konstruktsioon, mis võimaldab kõrvale kalduda TsÜS § 54 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttest, mille järgi on ehitis maatüki oluline osa. Hoonestusõigus on tähtajaline (vt AÕS § 251 lg 1). Hoonestusõiguse lõppemisel muutub sellel asuv ehitis taas kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse (vt AÕS § 252 lg 2 esimene lause).
12.Samuti on kolleegiumi arvates põhjendamatu kostja määruskaebuse väide, et VÕS § 654 lg 2 kohaldamise eeldus ei ole täidetud põhjusel, et viidatud sätte järgi saab hüpoteegi seadmist nõuda töövõtja (Mace Ehitus OÜ), mitte hageja. Hageja on TsMS § 235 mõttes põhistanud ja kostja ei vaidlusta, et töövõtja on loovutanud esmalt töövõtja ja tellija vahelisest töövõtusuhtest tuleneva tasunõude Manantia Inkasso OÜ-le ja Manantia Inkasso OÜ on loovutanud selle nõude edasi hagejale. VÕS § 167 lg-te 1 ja 2 järgi on nõudega seotud tagatised tagatisteks, mis lõpevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud, ning nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et hageja nõue ei ole nõue, mida ei saa loovutada. VÕS § 654 lg 2 alusel seatud hüpoteek ei erine muust poolte kokkuleppe alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteegist, st see ei ole nõudega seotud. Küll aga juhul, kui töövõtja loovutab temale töövõtulepingu alusel kuuluva nõudeõiguse, läheb loovutuse saajale üle ka VÕS § 654 lg-st 2 tulenev hüpoteegi seadmise nõudeõigus. Seadusest ei tulene, et VÕS § 654 lg-st 2 töövõtjale tulenev hüpoteegi seadmise nõudeõigus oleks töövõtja isikuga lahutamatult seotud. Seega on hagejal võimalik pärast töövõtja nõude loovutamist uue võlausaldajana nõuda VÕS § 654 lg 2 alusel hüpoteegi seadmist. Eeltoodut (vt käesoleva määruse p-d 11 ja 12) arvestades ei ole hageja vaidlusaluse nõude rahuldamine VÕS § 654 lg 2 alusel hagis esiletoodud asjaolude tõendatuse korral välistatud, st hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi seadmiseks ei ole õiguslikus mõttes perspektiivitu.
13.Kolleegium ei nõustu ka kostja määruskaebuse väitega, et kohtud kohaldasid valesti AÕS § 631 lg 2 teist lauset. TsMS § 378 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise abinõudele lisaks võib kohus vajaduse korral kohaldada ka muid seaduses sätestatud õiguste tagamise vahendeid. AÕS § 631 lg 2 sätestab erisättena hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse eelmärke seadmise võimaluse. Viidatud sätte esimese lause järgi võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ka hagi tagamise määruse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Eelmärge arvestab paindlikumalt kui keelumärge lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega ning on lihtsamini kinnistusraamatusse sissekantav, sest AÕS § 631 lg 2 teise lause kohaselt ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Muul juhul tuleks TsMS § 377 lg 1 esimese lause ja § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise alust (kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) kohtule põhistada (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas 5(6)
2-19-17384 nr 2-17-15902/22, p 9.2). Seega leidsid kohtud põhjendatult, et eelmärke sissekandmiseks ei ole nõutav hagi tagamise aluse olemasolu, st kui muud tingimused on täidetud (vt hagi tagamisel kontrollitavad asjaolud käesoleva määruse p 10), tuleb hageja taotlusel eelmärge hagi tagamise korras sisse kanda. Samas on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga selles, et praegusel juhul kohaldub TsMS § 377 lg 2 (vt ringkonnakohtu määruse p-d 6 ja 11). Kolleegium selgitab, et AÕS § 631 lg 2 teise lause kui hagi tagamise erisätte kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, et hagi on vaja tagada olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamise korras eelmärke seadmine AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi ei tähenda õigussuhte esialgset reguleerimist TsMS § 377 lg 2 mõttes. Seetõttu ei ole selle sätte kohaldamisel vaja tuvastada, kas esinevad TsMS § 377 lg-s 2 nimetatud eeldused.
14.Kolleegium ei nõustu ka kostja määruskaebuse väitega, et maakohus ei oleks tohtinud hagi tagada, sest hageja ei ole tasunud vaidlusaluse nõude esitamiselt nõutavat riigilõivu. Juhul, kui hageja tasus riigilõivu ettenähtust vähem, kuid maakohus on hagi menetlusse võtnud, siis ei ole hagi tagamisel tähtsust asjaolul, kas riigilõivu on seaduses ettenähtud suuruses makstud või mitte. Kui hageja on riigilõivu maksnud seadusega ettenähtust vähem, on maakohtul õigus hagejalt riigilõivu juurde nõuda (vt TsMS § 147 lg 3).
15.Eeltoodut arvestades jätab kolleegium kostja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
16.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Saare, Kai Kullerkupp, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.