Jätta rahuldamata Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu hüpoteegi seadmiseks hankelepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamiseks.
5.Menetluskulud jätta Võlanõuded OÜ kanda.
6.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Kohtuotsus toimetada käte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX (nõude loovutaja, töövõtja) ja Vaks OÜ (kostja, tellija) vahel sõlmiti ehitustööde töövõtuleping XX.XX.XXXX nr XXX (hankeleping). Tellitud tööd kirjeldati tellija hankedokumentides ja töövõtja pakkumuses nr XXX.
2.17.10.2017 muutsid pooled hankelepingut: sõlmiti kokkuleppe pealkirjaga Tööettevõtuleping nr X, mille sisuks oli hankelepingule tööde lisamine (Lisatööd I) ja ärajätmine, hinna, tähtaja ja kohtualluvuse muutmine. Uueks hankelepingu täitmise tähtajaks lepiti kokku 04.12.2017 ja kohtualluvuseks Tartu Maakohus.
3.Hankelepingu järgne töötasu oli 717 792 eurot (käibemaksuga), tööettevõtulepingu nr X järgne töötasu oli 36 003.50 eurot (käibemaksuga). Nendest kokkulepitud töötasudest on tasumata 69 386,56 eurot. Sellele lisanduvad viivised.
4.Lisaks 03.03.2017 ja 17.10.2017 kokku lepitud töödele tegi töövõtja muid töid, st lisatöid (Lisatööd II), mis ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka, kokku väärtuses 92 774,40 eurot.
5.Töövõtja andis tellijale akti hoone põhilise kasutusvalmiduse etapi tööde kohta 16.12.2017. Akt hõlmas kogu teostusdokumentatsiooni, nii lepingujärgseid töid kui lisatöid. Tööde ülevaatamine toimus 08.01.2018 kuni 10.01.2018, kus osalesid lisaks töövõtjale ja tellijale veel Terviseameti ja Päästeameti esindajad. Uuesti ja täiendatult ülevaatusel tuvastatud vaegtööde nimekirjaga anti põhilise kasutusvalmiduse akt koos kogu teostusdokumentatsiooniga üle e-kirjaga 16.01.2018. Tellija ei vaielnud akti üleandmisele vastu ega esitanud mingeid pretensioone enne kui 16.02.2018, so kuu aega hiljem.
6.Hankelepingus kokku lepitud tööde eest tasumise korra järgi tuli tasuda teostatud tööde aktide alusel. 16.01.2018 olid tööd teostatud ja vastavad aktid edastatud. Et neile vastu ei vaieldud, tuleb tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 17.01.2018. Kuni valduse üleandmiseni 09.04.2018, tegeles töövõtja vaid vaegtööde kõrvaldamisega. Tööde eest tasumise kord oli ammendavalt reguleeritud lepinguga.
7.Töötasu nõue muutus sissenõutavaks ka alternatiivsel alusel: valmimise tõttu. Tööde teostusdokumentatsioon, mille alusel anti kasutusluba hoonele 04.07.2018 tellija alustatud kasutusloa menetluses, oli identne teostusdokumentatsiooniga, mis oli esitatud töövõtja poolt kõigepealt 08.12.2017 ja seejärel teist korda 17.01.2018. Seega kui tööd olid tehtud vastavalt nõuetele, nagu seda tõendab teostusdokumentatsioon 04.07.2018, pidid nad olema tehtud nõuetekohaselt ka 17.01.2018 seisuga.
8.XXX on loovutanud kõik hankelepingust tulenevad nõuded Võlanõuded OÜ-le (hageja).
9.Hageja rõhutab, et kasutusloa menetleja ja töö tellija osanik on üks ja sama isik – XXX. Töövõtjale tasu mittemaksmine oli seega mõlema huvides ja töötasu mittemaksmine oli algusest peale pahatahtlikult ette kavatsetud.
10.Jaanuaris 2018 tuvastatud vaegtööd likvideeris töövõtja suures enamuses perioodil jaanuar kuni aprill 2018 (hoone valdus anti tellijale üle 09.04.2018). Aprillis 2018 teostasid Terviseamet ja Päästeamet uuesti objekti ülevaatuse, kus tehti kindlaks, et jaanuaris 2018 fikseeritud puudused on töövõtja enamuses kõrvaldanud. Töövõtja poolt kõrvaldamata puudused tõid Päästeamet ja Terviseamet välja vastavates aktides. Need puudused likvideeriti kostja ja XXX vahel sõlmitud tööettevõtulepingu 08.06.2018 alusel ja nende tööde maksumuseks oli 7340 eurot (ilma käibemaksuta).
11.Täitedokumentatsioon esitati tellijale jooksvalt lepingu täitmisel, mille puudumist ja puudulikkust on menetluses ekslikult ja korduvalt töövõtjale ette heidetud.
12.Eeltõendamismenetluses kogutud tõend, ekspertarvamus, tuleb jätta tähelepanuta, sest ekspertiisi teostanud T. L. puudus nii pädevus kui õigus sellises mahus ekspertiisi tegemiseks.
13.Töövõtja tegi järgmised lisatööd (Lisatööd II): 1) Olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine 1210 eurot. Tellija soovis paigaldada olemasolevad valgustid teise tasapinda (laele lähemale). 2) Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus 1704 eurot. Vajadus selgus tööde käigus: töö tegemata jätmisel oleks tunginud vesi liftišahti ja keldrikorrusele ja need poleks olnud kasutatavad. 3) Boilerite vahetus soojasõlmes summas 10 000 eurot. Vajadus selgus tööde käigus: tegemata jätmisel poleks olnud võimalik tagada sooja vee varustust vähemalt kaugkütte kütteperioodi välisel ajal. Arvestades olemasolevate mahutite seisukorda oli küsitav ka sooja vee varustuskindlus kaugkütte perioodi ajal ja selle vee kvaliteet. Vahetus oli tellijale odavam lahendus kui seniste remont. 4) Tapeetimise lisamaht summas 2502 eurot. Konkreetne tellimus vahetada tapeedid ka ruumides, mis hankes oli määratud kui säilitatavad tapeedid. 5) ATS lisakulu summas 13 175,70 eurot. Ettenägematu töö, mille vajadus selgus tööde käigus, hankedokumentides ja objekti esmase ülevaatuse ajal kirjeldati olemasolevat süsteemi kui toimivat, tööde käigus selgus, et oli siiski täielikult amortiseerunud. 6) Käiguteed pööningul summas 1080 eurot. Käiguteid tehti lisaks olemasolevatele vastavalt tellija tellimusele. 7) 3. korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks summas 2520 eurot. Töö, mille tegemise vajadus selgus tööde käigus konstruktsioonide avamisel. 8) 0-korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks summas 3780 eurot. Töö, mille tegemise vajadus selgus tööde käigus konstruktsioonide avamisel. 9) Savitöökoja elektri paigaldus summas 1280 eurot. Tellija soovis abiruumi paigaldada huvitegevusringi savitöökoja. Kuna savitöökoja kasutavad võimsaid kütteahjusid, vajas elektrisüsteem täielikult väljavahetamist. 10) Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris summas 260 eurot. Töö telliti kasutusloa menetluse ülevaatuse käigus. 11) Uste pakkudele ülemineku kiilude paigaldus summas 3600 eurot. Hooldekodu spetsiifikat silmas pidades lisas see kasutusmugavust näiteks rulaatorite ja ratastooliga liikuvatele klientidele aga ka töötajatele toidu- või muude kaubakärudega liikumisel. 12) Tuletõkke akende paigaldus summas 8679 eurot. Hankedokumentatsioonis oli tellitud tööks olemasolevate akende korrastamine, samas ei osutunud korrastamine võimalikuks, st aknad ei oleks vastanud kasutusotstarbest tulenevatele tuleohutuse tingimustele.
13) Ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine summas 3116 eurot. Tellija lähteandmete kohaselt oli olemasoleva ventkambri konstruktsiooni tulepüsivus normidele vastav, kuid töö käigus selgus, et seda tuli oluliselt parendada. 14) Invatualettide kutsesüsteem summas 2520 eurot. Töö oli vajalik et hoone vastaks kasutusotstarbest tulenevatele tingimustele.
14.Lisatööd II ei sisaldunud hankelepingu lisaks olevates hankedokumentides. Töövõtja ei ole neid töid hankemenetluses pakkunud ja seega puudub nende tegemiseks hankemenetluses kokkulepe. Ekslik on tellija arvamus, et töövõtja kohustus lisatööde II tegemiseks hankemenetluse raames tulenes hankelepingu p-st 3.2, mille järgi tuli teha kõik objekti käikuandmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalikud mõõdistus-, häälestus-, katsetus- ja seadistustööd, sh Lõuna Päästekeskuse, Keskkonnaameti, Tervisekaitsetalituse, Elektrikontrollikeskuse, Tööinspektsiooni nõudmistest ja ettekirjutustest tulenevad vajalikud tööd. Kuna lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu, on riigihanke tulemusel töövõtulepingu sõlmimise menetluses sõlmitud leping tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kuna tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamise kohta hankelepingutele puudub Eestis vastav kohtupraktika, viitab hageja Euroopa Kohtu lahenditele. Kokkulepe Lisatööde II tegemiseks väljendub läbivalt töökoosoleku protokollides. Kostja ei vaielnud lepingu täitmise ajal vastu, nagu ei peaks lisatöid tasustama koos lõppmaksega.
15.Peaks kohus vaatamata eelnevale leidma, et kokkulepe Lisatööde II tegemiseks puudub, on kostjal kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Et töövõtjal oli kavatsus kostjalt nõuda Lisatööde II hüvitamist, nähtub töökoosoleku protokollidest, kus viidatakse tasumisele. Kostja tahteavalduseks, millega kiideti Lisatööde II tegemine heaks, tuleb hinnata töökoosoleku protokollis kinnitatud nõustumine, et lisatöid tasustatakse koos lõppmaksega. Et ekspert on lisatöid hinnanud vaid lähtudes sellest, et kokkulepet nende tegemiseks ei olnud, tuleb tema arvamus lisatööde osas jätta tähelepanuta. Samuti puudus T. S. nii pädevus kui õigus sellises mahus ekspertiisi tegemiseks.
16.Hankeepingu p 10.1.2 järgi tuli töövõtjal anda garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmiseks garantii 2% riigihanke maksumusest ehk 14 355,84 eurot. Juhul, kui see kohustus tuli töövõtjal täita, kuid on täitmata, võib tellijal tekkida õigus esitada mingeid avaldusi, mille sisuks on oma töötasu maksmise kohustuse tasaarvestamine, seega see võib mõjutada käesolevas hagimenetluses käsitletava võlasuhte saldot ja puudutab nii hageja õigusi. Hageja õiguslikuks huviks on tuvastada, et tellijal puudub (on minetanud) õigus garantiikohustuse nõudmiseks ja töövõtjal pole vastavat kohustust. Tellijal puudub vastav õigus, kuna mh ei ole täidetud tingimused garantiikohustuse nõudmiseks: esiteks ei ole tellija allkirjastanud tööde üleandmisakti, mis oli lepingu p. 10.2 kohaselt garantii andmise eelduseks ja ilma milleta ükski krediidiasutus garantiikirja ei väljasta, teiseks on tellija nõustunud töövõtja ettepanekuga garantii andmise kohustuse mittetäitmiseks (kiri tellijale 02.10.2017). Alternatiivselt saab tulenevalt töövõtja kirjast 02.10.2017 lugeda garantii andmise kohustus tasaarvestatuks töövõtja töötasu nõudega (lisa)tööde eest.
17.Töövõtja tasus perioodi 18.-31.01 2019 eest kostja eest hoone elektrikulu 185,41 eurot. Kuna 17.01.2019 tuleb lugeda tööd kostjale üleantuks, pidanuks selle kulu kandma kostja. Kahjusumma tuleneb Eesti Energia arvest nr. XXX: arve summa 410,55 eurot jagatud 31 päevaga ja korrutatud 14 päevaga. (410,55/31*14=185,41€) Hagejale on vastavas ulatuses tekkinud kahju, mis tuleb kostjal hüvitada.
18.Hageja taotleb kohtult: 1) kohustada osaühingut Vaks andma nõusolek kinnisasjale kinnistusraamatu registriosa nr XXX, hüpoteegi summas 350 000 eurot sissekandmiseks Võlanõuded OÜ kasuks; 2) tuvastada hageja õigus keelduda töövõtulepingust XX.XX.XXXX nr XXX tuleneva garantiikohustuse täitmisest; 3) mõista osaühingult Vaks välja töötasu 164 553,60 eurot, sealhulgas põhitööde eest 71 779,20 eurot ja lisatööde II eest 92 774,40 eurot; 4) mõista osaühingult Vaks välja lepingu rikkumisega tekitatud kahju 185,41 eurot; 5) mõista osaühingult Vaks välja viivis 100 790,76 eurot.
19.Menetluse kestel vähendas hageja rahalist nõuet. Kuna põhitööde eest 11 963,20 euro ulatuses arvet ei ole esitatud ega käibemaksu arvestatud, vähendab hageja vastava käibemaksu osas nõuet. Summalt 11 963,20 eurot oleks käibemaks 2392,64 eurot, seega vähendamise tulemusena jääb töötasu nõudeks põhitööde eest 69 386,56 eurot (71 779,20 - 2392,64 = 69386,56). Kostja vastuväited
20.Kostja ei vaidle vastu hageja järgmistele faktiväidetele: osaühing Vaks ja XXX sõlmisid XX.XX.XXXX riigihanke viitenumbriga XXX „XXX hooldekodu projekteerimis- ja ehitustööd“ tulemusena lepingu nr X XXX hooldekodu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks; XX.XX.XXXX andis tellija töövõtjale tööde teostamiseks üle XXX hoone ja krundi valduse; lepingu p 7.2 järgi oli tööde teostamise lõppkuupäevaks 01.08.2017; töövõtja esitas 27.07.2017 tellijale ettepaneku lepingu tingimuste muutmiseks: töövõtja soovis lisatööde tasu 30 002,92 eurot + km ja tähtaja pikendamist kuni 15.09.2017. Uue lõppkuupäevana lepiti kokku 15.09.2017;
21.17.10.2017 sõlmisid tellija ja töövõtja lisatööde summas 30 002,92 eurot (käibemaksuta) teostamiseks tähtajaga 04.12.2017 tööettevõtulepingu nr X, mis on täidetud.
22.Töödes esinesid samal ajal olulised puudused, mille tõttu ei väljastatud mh hoonele kasutusluba. Hankelepingu p 3.1 kohaselt oli lepingu objektiks XXX ehitustööd jne kuni ehitise täieliku valmimiseni ning ehitise üleandmiseni töövõtja poolt ja kõikide tööde vastuvõtmiseni tellija poolt. Lepingu p 8.1.3 järgi loetakse töö lepingutingimustele mittevastavaks ka juhul, kui töövõtja ei esita töö üleandmisel-vastuvõtmisel töö juurde kuuluvaid lepingu või asjasse puutuvate õigusaktide alusel üleandmisele kuuluvaid dokumente. Tellija oli töös esinevatele puudustele viidanud järjepidevalt töökoosolekute protokollides, samuti informeerinud töövõtjat puudustest kirjavahetuses. 08.01.2018 toimus lepingu objekti ülevaatus, millisel osalesid mh Päästeameti esindaja ja omanikujärelevalve. Ülevaatuse tulemusena fikseeriti mitmeid olulisi puudusi, millistest tellija on töövõtjat teavitanud 09.01.2018. Asjaolu, et töös esinesid olulised, mitte pisipuudused, kinnitavad ka Terviseameti ja Päästeameti märkused hankelepingu objekti kohta kasutusloa menetluses. Töövõtja oli seisukohal, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, mistõttu nõudis tellijalt tööde vastuvõtmist ja nende eest tasumist. 16.12.2017 esitas töövõtja tellijale põhilise kasutusvalmiduse akti, mida tellija ei aktsepteerinud, kuna töövõtja ei olnud töödes esinevaid puudusi vaatamata korduvatele nõudmistele jätkuvalt kõrvaldanud. Töövõtja esitas 17.01.2018 muudetud põhilise kasutusvalmiduse akti, mida tellija samadel põhjustel ei aktsepteerinud.
23.Ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2013) p-de 10.2.1 ja 10.2.8 järgi toimub tööde üleandmine kahes etapis (põhiline valmidus ja lõplik valmidus) ainult siis, kui lepingus on nii kokku lepitud. Hankelepingus ei ole kaheetapilist üleandmist kokku lepitud ning seega pidi tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimuma pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist. ETÜ 2013 p 10.2.4 järgi, kui töövõtja on seisukohal, et
tööd on lepingu kohaselt lõpetatud (lõplik kasutusvalmidus on saavutatud) peab töövõtja esitama tellijale asjakohase teate koos täitmisaktiga. ETÜ 2013 p 11.2.3 sätestab, et töövõtjale tasumisele kuuluva viimase makse teeb tellija pärast täitmisakti allkirjastamist. Töövõtja ei ole tellijale vastavat teadet ega täitmisakti kunagi edastanud.
24.ETÜ 2013 p 10.2.3 järgi toimub tööde lõplik vastuvõtmine pärast seda, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: tööde lõplik kasutusvalmidus on saavutatud, sh on kõrvaldatud vaegtööd; teostatud on ehitise ja tööde ülevaatus; töövõtja on teinud kontrollmõõdistused ja katsetused, töövõtja on andnud tellijale üle kogu täitedokumentatsiooni; töövõtja on andnud üle nõuetekohase garantiiaja tagatise; töövõtja on korraldanud koolituskursused. Lõpliku kasutusvalmiduse puudumist kuni hankelepingu tellija poolt lõpetamiseni taganemisega 05.03.2018, kinnitavad mh järgmised tõendid: 1) töövõtja poolt 16.01.2018 esitatud „Põhilise kasutusvalmiduse akti“ lisa, milleks on 3 lk pikkune nimekiri vaegtöödest jm puudustest; Terviseameti 12.01.2018 paikvaatluse akt ja tuleohutusalase ülevaatuse 08.01.2018; 2) riiklikult tunnustatud eksperdi T. S. ekspertarvamus, mis tugineb 23.03.2018 seisuga teostatud paikvaatlusele. Ekspertarvamuse kohaselt juhul, kui arvestada tööde mahust välja kõik tööd, mis ei vasta nõuetele, siis on tööde valmidus hinnanguliselt 65%; 3) Pärast hankelepingu lõpetamist on tellija teinud kulutusi töödes puuduste kõrvaldamiseks 11 808 euro ulatuses; 4) Pärast hankelepingu lõpetamist on XXXteinud kulutusi töödes puuduste kõrvaldamiseks 10 945,97 euro ulatuses.
25.Viimase teostatud tööde akti nr XXX tööde kohta perioodil 01.-17.10.2017 allkirjastasid pooled 18.10.2017 ning sellega koos oli akteeritud tööde maht kokku 90 %. Töövõtja ei ole esitanud ei tellijale ega käesolevas tsiviilasjas teostatud tööde akti viimasele 10 %-le hankelepingu alusel tegemisele kuulunud töödest.
26.Tellija oli tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepinguhinnast töövõtjale 646 012,80 eurot seisuga 18.10.2017 ning seega on töövõtja 24.01.2018. a arve nr XXX summas 57 423,36 eurot alusetu. Viimase makse tasumise eeldused vastavalt lepingule on jätkuvalt täitmata.
27.11.01.2018. a teatas töövõtja, et on „sulgenud 11.01.2018 kuupäeval XXX hooldekodu hoonesse sissepääsu kuna hoone ehitustööd ei ole nõuetekohaselt vastu võetud ja hoonele ei ole väljastatud kohaliku omavalitsuse poolt kasutusluba“. Ka faktiliselt vahetas Töövõtja 11.01.2018. a hoone ukselukud ning keeldus kedagi hoonesse lubamast.
28.16.02.2018. a esitasid tellija ja hooldekodu ühiselt töövõtjale nõudekirja/ kompromissettepaneku, milles mh teatati, et töövõtjal tuleb lõpetada vähemalt kõik ehitustööd (sh teha ümber mittekvaliteetselt tehtud tööd) ning hankida kasutusloa saamiseks vajalikud kooskõlastused hiljemalt 04.03.2018. Kui töövõtja ei täida eeltoodud kohustusi hiljemalt 04.03.2018, loeb tellija ennast hankelepingust taganenuks ehk leping lõpeb p 12.3. alusel 05.03.2018. Töövõtja puuduseid kõrvaldanud ei ole ning töövõtuleping on seetõttu lõppenud taganemise alusel 5. märtsist 2018.
29.Hagi esemeks olevast lisatööde tasunõudest 92 774,40 eurot moodustab 22 693,20 eurot, mida hageja ei nõua tasuna hagis nimetatud lisatööde eest, vaid tingimusliku hinnasoodustusena, mille kohta puudub pooltevaheline kokkulepe.
30.Vaidlus puudub, et Tööettevõtulepinguga nr X jäeti poolte kokkuleppel ära järgmised tööd: ventagregaat, ventkamber, vendi küte; uue juhataja kabineti tsoonis lammutus ja ehitustööd, santehnilised tööd; elektripõrandaküte niisketes ruumides; I-III korruse koridoride otstes lammutus (6 positsiooni); TV koksiaalvõrk koos projekteerimisega.
Kokku oli ära jäävate tööde maht 22 693,20 eurot (käibemaksuga). Ära jäid konkreetsed tööd konkreetsete maksumustega ning hageja ei ole väitnud, et töövõtja oleks need tööd tegelikult siiski teinud või teinud nende asemel mingid muud lisatööd.
31.16.01.2018 edastas töövõtja tellijale lisatööde nimekirja, mille kohaselt on lisatööde kogumaksumus 55 426,70 eurot (käibemaksuta). Vaidlust ei ole, et lisatööde nimekirjas märgitud tööd olid osaliselt lepitud kokku Tööettevõtulepingus nr X. Kostja ei tunnista järgmisi lisatöid (Lisatööd II): 1) Olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine; 2) Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus; 3) Boilerite vahetus soojasõlmes; 4) Tapeetimise lisamaht; 5) ATS lisakulu; 6) Käiguteed pööningul; 7) 3. korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks; 8) 0 korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks; 9) Savitöökoja elektripaigaldis; 10) Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris; 11) Ustele pakkudele ülemineku kiilude paigaldus; 12) Tuletõkke akende paigaldus. Tellija on seisukohal, et nr 1, 4, 5 nimetatud lisatöid ei ole tellija töövõtjalt tellinud ega neid kooskõlastanud. Ülejäänud (nr 2, 3, 6-12) tööd kuulusid aga lepingu mahu hulka. Lepingu p-st 12.1 tulenevalt võis lepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, mistõttu puudub tellijal kohustus tasuda kokku leppimata ja/või töövõtja omal algatusel tehtud tööde eest.
32.Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejal puuduvad kostja vastu rahalised nõuded, puuduvad eeldused hüpoteegi seadmiseks mistahes summas. Lisaks saab VÕS § 654 lg 2 alusel tagada hüpoteegiga üksnes töövõtulepingust tulenevaid nõudeid, mitte mistahes muid, sh lepinguvälistest võlasuhetest tulenevaid nõudeid (nt tasunõuet lisatööde eest ja sellele lisanduvat viivisenõuet).
33.Garantiikohustusega seotud tuvastusnõue on hagis põhistamata, samuti on välja toomata õiguslik alus ainult tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on XXX lepingujärgse kohustusega, mille XXX ülekandmiseks OÜ-le Võlanõuded, ei ole tellija andnud nõusolekut ega sõlminud ka lepingut. Kostja taotleb juurde jätta nõue läbi vaatamata.
34.Hageja leiab, et tellija peaks hüvitama töövõtja poolt perioodil 18.-31.01.2018 kantud 185,41 eurot kommunaalteenuste eest. Tellija on seisukohal, et vastav nõue on välistatud arvestades hankelepingu p 4.1.12, sest Tööd ei olnud valmis seisuga 31.01.2018. Kostja tasaarvestuse avaldus
35.Hankelepingu p 4.1.12 sätestas, et töövõtja on kohustatud tasuma igakuuliselt elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud. Töövõtja ei täitnud vastavat lepingulist kohustust alates 2017. a oktoobrikuust kuni Lepingu lõppemiseni 05.03.2018. XXX hoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulude suurus perioodi eest 2017 oktoober kuni 08.04.2018 on vastavalt esitatud arvetele kokku 20 248,82 eurot. Kostja nõuab kõrvalkuludelt ka seadusjärgset viivist, mis kostja arvestuse kohaselt on summas 172.81 eurot.
36.Lepingu p 4.1.17 järgi oli töövõtja kohustatud utiliseerima ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmed, sh kaevetööde tegemisel tekkinud liigpinnase, vastavalt kehtivale korrale ja töö lõpetamisel esitama tellijale vastavad dokumendid. Töövõtja jättis vastava
kohustuse täitmata. XXX korraldas konteineri tühjendamise ning esitas tellijale 21.02.2018 arve nr XXX summas 869,28 eurot.
37.Hankelepingu p 4.1.18 järgi oli töövõtja kohustatud tagama töö teostamise ajal ehitusplatsi ja töövõtja valdusesse antud ruumide korrashoiu ning koristama lõplikult ehitusplatsi töö üleandmise-vastuvõtmise päevaks hea tava tasemel. Töövõtja jättis vastava kohustuse täitmata, mistõttu tegi tellija kulusid hoone ehitusjärgseks koristamiseks summas 1866,50 eurot, millele lisandub käibemaks.
38.Päästeameti ja Terviseameti aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste hulgas olid ka sellised, mille tõttu oli välistatud hoonele kasutusloa saamine. Vastavate puuduste kõrvaldamiseks on tellija kandnud kokku kulusid 11 808 eurot.
39.Tellija on taotlenud veel kõrvaldamata puuduste maksumuse hindamist XXX, esitades 02.03.2021. a maksumushinnangu saamiseks 2 puuduste nimekirja: 1) nimekirja Päästeameti, Terviseameti ja Ekspertarvamuses osundatud puudustest; 2) nimekirja töövõtja enda poolt koostatud vaegtööde nimekirjades nähtuvates puudustest. XXX 04.03.2021. a maksumushinnangu kohaselt on lisas 1 toodud osade, veel kõrvaldamata puuduste kõrvaldamise maksumus 63 265,00 eurot käibemaksuta. Lisas 2 toodud puuduste kõrvaldamise orienteeruv maksumus on 45 000-65 000 eurot.
40.Lepingu p 8.1.6 kohaselt „juhul, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt hankelepingus määratud ajal lõpetanud, maksab ta tellijale leppetrahvi (0,1% hankelepingu hinnast) iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest“. Seisuga 28.02.2018 oli leppetrahvinõude suuruseks 99 294,56 eurot. Lepingu lõppemise ehk 05.03.2018 seisuga oli leppetrahvi suuruseks 101 687,20 eurot.
41.Kui kohus leiab, et töövõtja nõuded mistahes osas on põhjendatud, sh muutunud sissenõutavaks, esitab tellija tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab töövõtja vastavad nõuded vastavas ulatuses tellija nõuetega töövõtja vastu ning seda alltoodud järjekorras (alustades nõudest, millele tellija tugineb esmaselt): 1) XXX hoone kõrvalkulud 20 248,82 eurot; 2) XXX hoone kõrvalkuludelt seadusjärgne viivis kuni 05.03.2018. a (Lepingu lõppemise hetk) 172,81 eurot; 3) ehitusprügi utiliseerimine 869,28 eurot; 4) XXX hoone ehitusjärgne koristus 2239,80 eurot; 5) Tellija poolt kantud kulud puuduste kõrvaldamiseks hoonele kasutusloa saamiseks 11 808 eurot; 6) Tellija kulud töödes kõrvaldamata, Päästeameti ja Terviseameti aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot; 7) Tellija leppetrahvinõue 101 687,20 eurot; 8) Tellija kulud töödes töövõtja poolt koostatud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste kõrvaldamiseks 65 000 eurot.
42.XXX XXX on tasunud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks kulusid erinevateks ehitustöödeks kokku 10 945,97 eurot. Tulenevalt puuduste kõrvaldamise vajadusest sai hoone kasutusloa alles 31.07.2018 ning XXX XXX sai hoonesse kolida 02.08.2018.
43.Hageja on seisukohal, et tasaarvestusavaldus on alusetu, sest kostjal puuduvad tasaarvestatavad nõuded.
43.1.Kuna ehitustööd olid lõppenud 16.12.2017, siis töövõtjal ei olnud kohustust tasuda kommunikatsioonide kulude eest alates 16.12.2017. Tuleb jätta tähelepanuta kostja seisukoht, et kõrvalkulud tuleb siduda valduse üleandmisega. Kõrvalkulude hüvitamise
nõuded on osaliselt aegunud. Vastavalt hankelepingu p 4.1.12 muutusid kulud sissenõutavaks igakuuliselt, sõltumata sellest, mis kuupäeval on esitatud arve või mis on märgitud arve tasumise tähtajaks. Kuna kostja on esitanud nõude 04.03.2021, on aegunud kuni märtsini 2018 kantud kõrvalkulud: arved XXX, XXX, XXX, XXX, XXX.
43.2.Vastavast kuludokumendist ei nähtu, millal ja kus on koristustööd tehtud, sellel puudub seos lepingu objektiga. Töövõtja oli järjepidevalt koristanud hoonet vastavalt valmimisele ajavahemikus 22.09-30.11.2017 (arved XXX) ja lõplik koristus teostati märtsi lõpus (21.03.2018 arve nr XXX ja 01.04.2018 arve nr XXX). Üheski hoone ülevaatust puudutavas dokumendis ei ole tehtud märkusi selle kohta, et hoone oleks koristamata.
43.3.Töövõtja utiliseeris järjepidevalt kogu objektil oleva ehitusprahi, viimati novembris 2017, st peale tööde lõpetamist. Kostja esitatud arvetelt ei nähtu, et prügi oleks utiliseeritud töövõtu objektilt. Utiliseerimise vajadusele ei viita ükski kolmandate isikute koostatud ülevaatusakt.
43.4.Seoses tellija poolt kantud kuludega töödes puuduste kõrvaldamiseks hoonele kasutusloa saamiseks summas 11 808 eurot märgib hageja, et enne lepingu ehtsuse tuvastamist ei ole midagi võimalik lõplikult öelda selle sisu kohta. Teiseks märgib hageja, et pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise faktid iseenesest ei tõenda veel tööde tegemist ja üleandmist, mistõttu kostjal tuleb tehtud kulu seostamiseks töövõtuga esitada vastav täitedokumentatsioon.
43.5.Vastavalt hankelepingule ei olnud kasutusloa hankimine mitte töövõtja, vaid tellija kohustus. ETÜ 2013 sätestab punktis 2.9, teine lause, et /.../ töövõtja taotleb /.../ kasutusloa (sh tasub asjaomased riigilõivud), kui lepingus on kokku lepitud, et nende hankimine on töövõtja kohustus. Puudustest teatamine on toimunud hilinenult ja teiseks ei saa kõneleda tulevaste kulutuste hüvitamisest põhjusel, et puudused on juba kõrvaldatud. Lepingu täitmise tähtaeg oli 04.12.2017. Kostja leppetrahvi nõude ulatus on piiratud hankelepingu punktis 5.2.7, mille kohaselt on leppetrahvi piirmäär kuni 3200 eurot iga rikkumise kohta. Lisaks on leppetrahv piiratav ETÜ 2013 p 12.2.3, mille järgi tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa ei ületa 5 (viit) protsenti lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kogu dokumentatsioon anti üle juba kasutusvalmiduse aktidega. Täitedokumentatsioon oli füüsiliselt paberkandjal saadav objektil ning digitaalselt Dropbox’i veebiplatvormil. Kasutusloa teises menetluses, mis päädis kasutusloa andmisega, on esitanud täpselt sama dokumentatsioon.
43.6.Töövõtjal ei ole olnud ega ole võlasuhet XXX. Mida kostja tahab saavutada XXX poolt tehtud kulutustega, jääb arusaamatuks.
43.7.Peaks kohus hankelepingu p 5.2.7. ja ETÜ 2013 p 12.2.3 mitte kohaldama, taotleb hageja hankelepingu p 8.1.6 tühisuse tuvastamist.
43.8.Nõue puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamiseks on alusetu, sest on esitatud hilinenult ja nimetatud puuduseid ei ole või on juba kõrvaldatud. Lepingu punkt 6.2.3 ja p 11.3 järgi tuli pretensioonide olemasolul või puuduste avastamisel informeerida hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates akti tellija esindajale üleandmisest. Kõik tööd anti kogumis üle põhilise kasutusvalmiduse aktiga 16.01.2018 ja kolme tööpäeva jooksul arvates tööde tellijale üleandmisest pretensioone ei esitatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
44.Kohus on seisukohal, et hageja rahalised nõude tuleb jätta rahuldama, millest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka hüpoteegi seadmise nõue. Garantiikohustuste puudumise tuvastamise nõude jätab kohus läbi vaatamata. Rahalisest nõudest osalise loobumise võtab kohus vastu ja lõpetab selles osas menetluse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
45.Hageja eksib, väites, et tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamise kohta hankelepingutele puudub Eestis vastav kohtupraktika. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas 215-15662, 19. detsember 2017, p 21 on Riigikohus märkinud: „Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt riigihanke tulemusel lepingu sõlmimise menetluse eripärast, on sel viisil leping üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimustega on tegemist ka hankedokumentides viidatud tingimuste osas, nt hankedokumentide lisaks olev tehniline kirjeldus või ka ETÜ 2013 tingimused. [...] Kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32115613, p 10; 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3212615, p 9), ega lepingutingimused, millele pooled ja kohus tuginevad, ole ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised (VÕS §d 42 ja 44). Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest (VÕS § 42 lg 1 teine lause). Selliselt võib olla ebamõistlikult kahjustav ka see, kui tingimus sätestab seadusega vastupidise riskide jaotuse. Lisaks tuleb tüüptingimuste tõlgendamiseks kohaldada erireeglit (VÕS § 39), mille järgi tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.“.
46.Poolte vahel ei ole vaidlust hankelepingu XXX ja selle hilisema lisa Tööettevõtulepingu nr X sõlmimise osas, samuti selles, et töövõtja ei esitanud (vaeg)tööde valmimise järgselt lõpliku kasutusvalmiduse akti ning töövõtja ei ole andnud tellijale hankelepingu punktis 10.1 kokkulepitud garantiikirja krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmiseks 2% ulatuses riigihanke maksumusest ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Tööettevõtuleping nr X on täidetud mõlema lepingupoole poolt. Hageja töötasu nõue
47.Tsiviilasjas X on kohus eeltõendamismenetluses määranud ehitustehnilise ekspertiisi XXX (XXX) ehitus- ja projekteerimistööde XX.XX.XXXX lepingu nr X alusel teostamisele kuulunud projekteerimis- ja ehitustöödele. Riiklikult tunnustatud ekspert T. S. töötas läbi toimikus olevad dokumendid ja teostas paikvaatluse 23.03.2018. Paikvaatlusel osales XXX esindaja E. A. T. S. ekspertarvamuse kohaselt on hoones suuremas osas ehitustööd lõpetatud. Tehnosüsteemid töötavad. Avatud on enamus ripplagesid. Teostamata on lõppkoristus. [...] Paigaldamata on ustelukke ja suluseid. Üldjoontes võiks pidada projekteerimis-ehitustööd 95% ulatuses teostatuks, puudu on
kasutusluba.[...] Teostatud tööde puhul on väga palju nõuetele mittevastavusi, mis annavad Tellija võimaluse nõuda tööde ümbertegemist või küsida hinnaalandust. Kui arvestada valminud tööde mahust välja kõik tööd, mis ei vasta nõuetele, siis on tööde valmiduse hinnanguliselt 65%.
48.Projektdokumentatsiooni osas on ekspert tuvastanud, et XXX edastatud teostusdokumentatsioonis olevate projektide hulgas puudub sisekujunduse ja ATS (automaatne tulekahju signalisatsioon) projekt. Lisaks on paigaldatud liftišahti alla vaiad, mida projektis pole. Puudub tehnilise ruumi osa, kus on vahetatud boiler ja paigaldatud hulgaliselt uusi torustikke. Eelpool nimetatud lahendusi pole ka teostusjoonistena. Välisvõrkude osas on justkui reovee torustik ühendatud sademevee torustikuga, mida ei tohiks teha (eelprojektis on kirjas, et lahendatakse lahkvoolsena). Välisvõrkude teostusjoonis ei lähe üldse kokku projektiga. Hoonele on koostatud energiamärgis ja seal on näidatud taastuvenergia tootmise soojuspump, aga ei projektis ega ülevaatusel polnud võimalik täheldada, et hoones mingi soojuspump oleks (ette nähtud). Eksperdi arvates projekteerimistööd ei vasta lepingule. Kogu ehitustegevuse juhtimine ja ehituse dokumenteerimine pole teostatud vastavalt nõetele, kuna objektil pole olnud pädevat isikut. Majandustegevuse registri andmetel on XXX ainuke pädev isik M. O. Pädev isik peab tagama nõuetekohase ehituse ja allkirjastama kõik ehitustööde dokumenteerimise käigus tekkivad dokumendid (koosoleku protokollid, kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, jne.). Ehitusdokumentidest ei olnud võimalik tuvastada, et M. O. üldse objektil oleks viibinud. Ühelgi koosolekul pole ta osalenud ja ühelgi dokumendil pole tema nime. Ehitusseadustiku (EhS) § 21 lg 1 p 1 kohaselt isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames (edaspidi ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik.
49.Hageja tunnistaja E. A. ütlustega on kohtule tõepoolest tõendatud, et vaidlusaluse hoone projekteerimis- ja ehitustöödele ei olnud kaasatud XXX ehituse eest vastutav isik. Töid juhtis E. A, kes kinnitas tunnistajana, et tal puudub ehitusalane haridus. Seega töövõtja teostas projekteerimis- ja ehitustööd ilma, et oleks omanud selleks nõutud pädevust. EhS § 24 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; 2) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine. Kohus on seisukohal, et töövõtja poolt teostatud projekteerimistöö ja ehitamine olid puudustega ning neid ei kõrvaldatud ka ehitustandrilt lahkumise ajaks. Seetõttu oli kostjal tellijana vaja teha täiendavaid kulutusi nii projektdokumentatsiooni korrastamiseks kui ka vaegtööde likvideerimiseks ning tegemata jäänud tööde lõpetamiseks.
50.Kohus ei nõustu hageja etteheidetega, et ehitustehniliste ekspertiiside ja omanikujärelevalve ekspertiiside läbiviimiseks riiklikult tunnustatud ekspert T. S. ei olnud pädev andma eksperthinnangut töövõtja poolt teostatud ehitus- ja projekteerimistöödele. Ekspert on andnud hinnangu ehitustööde valmiduse, kvaliteedi ja dokumenteerimise osas ning ei ole hinnanud ühegi spetsiifilise seadme või süsteemi puuduseid (ATS, ventilatsioon, elektrisüsteem, küttesüsteem vms). Ekspert on kohustatud teatama kohtule, kui ta ei ole pädev mingile esitatud küsimusele vastama (TsMS § 302 lg 4). Ekspert T. S. on kohtuistungil küsitlemisel kinnitanud, et ta on pädev vastama kõikidele poolte ja kohtu poolt esitatud küsimustele.
51.Eeltoodu alusel muutub ainetuks hageja tuginemine saamata tasu väljamõistmiseks põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisele 17.01.2018, millele on lisatud vaegtööde pikk
nimekiri (100 positsiooni) kolmel lehel, mille kõrvaldamine töövõtja enda arvestuste kohaselt maksab kogusummas 20 662 eurot käibemaksuta, ja millest loendi kohaselt enamus vaegtöid tuli lõpetada jaanuarikuu jooksul. Eksperdiarvamusest nähtuvalt oli märtsikuus jätkuvalt nt mitme ventilatsiooniplafooni ümbrus viimistlemata, mitmed aknalauad viimistlemata, tapeet lahti, mitmed torude läbiviigud seintest või põrandast viimistlemata, duššivoolikud ja käsidušš ühes ruumis puudu jne. jne. Vaegtööde nimekirjale on lisatud puuduste loetelud, mis põhinevad tervisekaitselisel paikvaatlusel 12.01.2018 tuvastatul ja tuleohutusalasel paikvaatlusel 08.01.2018 tuvastatul.
52.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ning üleandmist 23. märtsiks 2018. Hageja märgib hagiavalduses, et vaegtööd likvideeris töövõtja jaanuaris-veebruaris 2018. Tööde tegemist tõendab hageja arvates Tervisameti 20.04.2018 dokument “Terviseamet XXX HK paikvaatlus_X”. Täpsemalt tuleneb aktist, et likvideeritud on 8 positsiooni eelnevalt [jaanuaris] tuvastatud puudustest. Kuid nimetatud aktist nähtub ka see, et jätkuvalt eksisteerisid likvideerimata puudused:
1.Osaliselt koridorides ja ruumides puudus ripplagi (vrdl eksperdiarvamus 23.03.2018).
2.Ruumid ei ole lukustatavad (ustel puuduvad lukusüdamikud).
3.Ruumis nr 223 ja 241 on peitmata juhtmed.
4.Pesupesemise ruumis ei ole valamut käte pesemiseks.
5.Medkabinetti ei ole paigaldatud valamut käte pesemiseks. Lisaks juhiti aktis tähelepanu järgmisele: Esimesel korrusel on defektidega söögitoa viimistlus. Ruumis 108 on jäetud uksepiiraja (traumaoht), pind kõrgem võrreldes põrandaga ja puudub otstarve. Ruumis nr 143 (siibripesuruum) on seespool aknaklaas katki ja aknalaud raskesti puhastatav (pind krobeline). Keldrikorrusel on ladu-saviruumis aknaklaas mõraga, seinas defekt ning astang ukse juures viimistlemata. Juurvilja ruumis torustiku ümbrus vajab korrastamist. Saunapoolses otsas on liiga kõrge lävepakk. Viimistlemata on lifti tambur. Kolmandal korrusel on defekt saali põrandas. Teisel korrusel koridori põrand toa nr 211 ees on defektiga (madalam). Tubades lahtised tapeedipaanid vajavad kinnitamist (nt ruum nr 230). Uksepiitade kruvid on katteta.
53.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpliku üleandmise akt on koostatud ja esitatud. Hageja poolt 20.05.2021 esitatud menetlusdokumendi lisa on XXX hinnapakkumine T. S. ekspertarvamuses ja Tervishoiuameti aprillikuises ülevaatusprotokollis tuvastatud vaegtööde/puuduste kõrvaldamise maksumuse osas summas 22 594 eurot käibemaksuta. Hinnapakkumise loendist on väljas need tööd, mis on kostja poolt XXX sõlmitud tööettevõtulepingu nr X, 18.06.2018, kohaselt olnud kõrvaldatud ja mille maksumus on 7 340 eurot (käibemaksuta) vaegtööde kõrvaldamise eest ja 2 500 eurot (käibemaksuta) dokumentatsiooni korrastamise eest. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et XXX hinnapakkumise loendis hinnastamata jäetud tööde maksumus ning ekspertarvamuses toodud dokumentatsiooni puuduste kõrvaldamise maksumus oleks väiksem, kui kostja poolt on esitatud. Hageja seisukohad XXX poolt teostatud tööde osas on vastukäivad: ühest küljest hageja tunnistab tehtud tööde maksumust, teisalt kahtlustab, kas äriühing on ikka kostjaga lepingu sõlminud või mitte. Kohus lähtub kostja esitatud tõenditest XXX sõlmitud lepingu ja tehtud tööde maksumuse ning selle eest tasumise kohta, sest tõendid on usutavad. Eeltoodu alusel on hankelepingu täitmata jätmisest tulenevate puuduste kõrvaldamise kogumaksumus vähemalt (22594+7340+2500) 32 434 eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 38 920,80 eurot.
54.Poolte vahel puudub vaidlus, et muude töövõttu reguleerivate dokumentide kõrval kohaldatakse lepingu täitmisele ka ETÜ 2013 norme. ETÜ 2013 p 10.2.12. kohaselt on vaegtööde esinemisel tellijal õigus pidada töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest kinni nende tööde maksumus, mille puhul esinesid vaegtööd.
55.Hanketingimustega kokku lepitud, kuid ärajäänud tööd olid summas 18 911 eurot (käibemaksuta), vastavalt Tööettevõtulepingu nr X lisas kokkulepitule (kostja vastuse lisa 6). Seega jäi lepingu kogumaksumusest tasumisele kuuluvaks (598160-18911) 579 249 eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 695 098,80 eurot.
56.Kostja on tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepingu hinnast töövõtjale 654 117.61 eurot (käibemaksuga) seisuga 22.11.2017 (hageja esitatud pangakonto väljavõte, hagiavalduse lisa 16, ei sisalda Tööettevõtuleping nr X alusel tasumisele kuulunud lisatööde summat). Tasumata lepingumaksumus (jääk) hankelepingu alusel on seega (695098.80-654117.61) 40 981,19 eurot (käibemaksuga). Hageja nõue 24.01.2018 a arve nr X alusel 57 423,36 euro (käibemaksuga) tasumiseks tuleb jätta rahuldamata, sest arvesse ei ole võetud kõrvaldamata vaegtöid summas vähemalt 38 920,80 eurot (käibemaksuga). Lisaks ei ole töövõtja andnud tellijale hanekelepingus ettenähtud garantiid garantiiperioodiks 2 % ulatuses lepingu maksumusest (töövõtja 20.01.2018 e-kiri), mis on (0,02x579 249) 11 584,98 eurot (käibemaksuta) ja millise summa kinnipidamiseks kuni garantiikirja esitamiseni (mida ei ole tehtud) on töövõtja andnud nõusoleku viidatud e-kirjas. Hageja nõue tasu saamiseks arves nr X märgitud summat ületavas osas jääb rahuldamata samal alusel: hagejal puudub tasunõue, sest ta on saanud kätte tasu vastavalt tema poolt teostatud tööde mahule ja kvaliteedile.
57.Kõrvaldamata puuduste tõttu ei saanud hoone kasutusluba jaanuaris 2018 toimunud Terviseameti ja Päästeameti ülevaatuste aktidest nähtuvalt. Puudused olid osaliselt kõrvaldamata hankelepingu ülesütlemise ajaks (5.03.2018) ja hoone üleandmise ajaks (9.04.2018), mis nähtub ekspertarvamusest ja Terviseameti 20.04.2018 ülevaatusaktist (hagiavalduse lisa 10). Kostja on esitanud hulgaliselt mitmesuguseid arveid seoses (vaeg)töödega XXX. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et need arved, mis on tasutud XXX poolt, ei ole kostja kui tellija kulu seoses puudustega ehitisega. Seetõttu tuginebki kohus puuduste loetelu osas ekspert T. S ekspertarvamuses ja Terviseameti ülevaatusaktis toodule ning puuduste hinna osas hageja esitatud XXX hinnapakkumisele ning XXX sõlmistud tööettevõtulepingule nr X.
58.Kohus nõustub hageja väitega, et XXX, hilisem XXX on kostja osanik ja samas pädev asutus väljastamaks ehitise kasutusluba, vastavalt EhS §-s 51 lg 1 sätestatule. Kuid Terviseamet (ka Päästeamet) on kohalikust omavalitsusest sõltumatud asutused ning kui nende poolt on tuvastatud ehitise puudused, mistõttu kooskõlastust kasutusloa väljastamiseks ei saa anda, ei saa ka vallavalitsus kasutusluba väljastada (EhS § 54 lg 1). Hageja nõue lisatööde eest tasu saamiseks
59.VÕS 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hankeleping sõlmiti riigihankest tulenevatel tingimustel, mis tähendab, et hanke maksumus on ette kirjutatud ja seega tegemist on siduva eelarvega.
Töövõtja on esitanud kohtule hagiavalduse lisas 22 XXX arve nr XXX summas 57 670,44 eurot kirjeldusega XXX hoone tasumata lisatööd. Arvele lisatud e-kirjas on töövõtja esindaja avaldanud, et „16.01.2018 esitas Töövõtja Tellijale lõpliku lisatööde loetelu koos maksumusega. Lisatööde esitamise nõuded on täidetud vastavalt ETÜ punktile 8.2. Kõik lisatööd on kajastatud ka koosoleku protokollides ja tõlgendatav kui lisatööde tellimise soov.“
60.Kostja on keeldunud arvet tasumast põhjendusega, et lisatööde (kirjalik) kokkulepe puudub ning kostja nägi lisatööde loetelu ja maksumust esmakordselt alles arve saamisel. Riigikohtu lahendi 2-15-15662, 19. detsember 2017, p 11 kohaselt „Kostja kui tellija kohustus oli maksta kokkulepitud töö tegemise eest hagejale tasu (VÕS § 635 lg 1). VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 639 lg 2 kohaselt võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.“. Viidatud lahendi p 12 kohaselt „Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. Kuna hind on riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium pakkuja valikul, ei saa hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv (Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 19).“. Viidatud lahendi p 13 kohaselt „Lisatöödeks saab pidada vaid algse lepinguga hõlmamata töid. Ainuüksi sellest, et töö oleks pidanud sisalduma algses hinnapakkumises või see oli ehituslikult vajalik, ei saa järeldada, et see oli kokkulepitud hinnaga hõlmatud töö.“. Viidatud lahendi p 15 kohaselt „Riigikohus on siduva eelarve kontekstis selgitanud, et töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal (Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 20). Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses osas ei tulenenud eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud tellija esitatud andmetest, kannab töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski (vt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 22). Eelnevast lähtudes tuleb asja lahendamiseks selgeks teha, kas tellija esitatud andmed võimaldasid töövõtjal kui professionaalil järeldada, et tööde maksumus võib eelduslikult muutuda.“. Viidatud lahendi punktis 17 märgib Riigikohus, et „... üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega. Muuhulgas peaks töövõtja tegema oma tööd, lähtudes ka kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt nt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2115-8942/229, p 22). Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lg-st 3.“.
61.Nähtuvalt Riigikohtu seisukohast on hageja arvamus, et töövõtja on hankelepingu sõlmimisel alati nõrgemas positsioonis ja vajab seetõttu täiendavat kaitset, ebaõige. Tellija ei pea tundma lepingu täitmiseks vajalikke töid ja teadma nende mahtu, töövõtja kui professionaal peab seda teadma eeldusel, et tellija esitatud tellimus on selge.
62.Kohus on seisukohal, et Lisatööd II loetelus toodud tööd on kas lepingu täitmiseks vajalikud tööd või sellised tööd, mille tegemiseks on vaja lepingupoolte kirjalik kokkulepe. ETÜ 2013 p 1.17. kohaselt on „lisatöö – töö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt ei kuulu töö hulka ja mida tehakse lisaks lepingus kokku lepitud
töödele. Lisatööks ei peeta sellist lisanduvat tööd, millega kaasneb tööde mahu suurenemine või täiendavate tööde tegemine, kui sellised tööd on oma olemuselt seotud lepinguga ja selle eesmärgi saavutamisega ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada. Vastavaid töid käsitatakse lepingu tähenduses muudatustöödena;“ ETÜ 2013 p 1.20. kohaselt on „muudatustöö – muudatus (lisandumine, ärajäämine, vähenemine või suurenemine või muu muudatus) sellises töös, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka ja mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada;“.
63.ETÜ 2013 p 8.2.1 ja 8.2.2 kohaselt töövõtja teeb lisatöid üksnes tellija ja töövõtja sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Töövõtja ei ole kohustatud lisatöid tegema, kui pooled lisatööde tegemises kokku ei lepi. Juhul kui pooled soovivad lisatööde tegemises kokku leppida, peab lisatööde kokkulepe sisaldama vähemalt järgmist: lisatööde maht, sisu ja kirjeldus; lisatööde maksumus (kalkulatsioon); mõju lepingu hinnale; lisatööde tegemise kirjeldus; lisatööde tegemise ajakava; vajaduse korral andmed lisatööde algataja kohta ja algatamise põhjuste kirjeldus. Kohtu hinnangul ETÜ 2013 punktile 8.2. ei vasta töövõtja seisukoht, et kõik lisatööd on kajastatud töökoosolekute protokollides ja on seetõttu tõlgendatavad kui lisatööde tellimise soov. Ühestki kohtule esitatud töökoosoleku protokollist ei nähtu lisatöö tellimine tellija pädeva esindaja poolt. Kohus kuulas ära tunnistajad, kelle ütlustest samuti ei nähtunud arusaadavat lisatööde tellimuse esitamist.
64.Seega hageja viited, et töökoosolekute protokollides märgitud tööd on lepingupoolte vahel kokku lepitud lisatööd, ei vasta tööettevõtu üldtingimustele. Kohus on seisukohal, et selline üldtingimus ei ole töövõtjat koormav, sest töövõtjal on õigus lisatöö tegemisest keelduda, vaid kaitseb tellijat selle eest, et lepingu hind ei suureneks ettenähtamatult. Viidatud regulatsioon tagab seadusega sätestatud siduvast eelarvest kinnipidamise ning on seetõttu asjakohane. Töövõtja ei ole kohustatud lisatöid tegema.
65.Kohtu hinnangul ei ole töökoosolekute protokollides tööde märkimine lahtise hinnaga kokkulepe (VÕS § 26) mingi töö tegemiseks, sest protokollides on korduvalt mainitud hinnapakkumise saamise vajadust (TK 5, 13.04.2017; TK 11, 9.06.2017; TK 12, 15.06.2017 jne) ning poolte vahel on olnud sõlmitud lisatööde kokkulepe Tööettevõtulepingu nr X ja selle lisa näol. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta on esitanud enne tööde tegemisele asumist hinnapakkumised Lisatööd II nimekirjas loetletud tööde kohta.
66.Lähtudes kohtule esitatud tõenditest ning lisatöö ja muudatustöö definitsioonidest ETÜ 2013-s on kohus seisukohal, et: 66.1 Olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine on lisatöö, mis vajab tellija ja töövõtja kirjalikku kokkulepet, eriti olukorras, kus ei ole tõendeid selle kohta, kas sisekujundustöö projektile vastas laevalgustite senine asukoht nende uus asukoht (mis muudab selle töö lepingu täitmiseks vajalikuks muudatustööks), samuti on tõendamata lisatöö mahu ja hinna kokkuleppe olemasolu.
66.2.Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus on muudatustöö, sest liftišahti süvendi kaevamine, liftišahti ehitus ja lifti paigaldamine oli töövõtja hinnapakkumises märgitud töö; lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus; tellija on lisatööna hüvitanud töövõtjale liftišahti vaiamise ja lisaehituse Ilmselt ka hüdroisolatsiooni) ning lifti kallinemise kulu.
66.3.Boilerite vahetus soojasõlmes rohkem kui ühe boileri osas oleks lisatöö, kui boilerite vahetamise kohta oleks sõlmitud kirjalik kokkulepe koos mahu ja maksumuse
näitamisega; töövõtja hinnapakkumises on märgitud „boiler“, seega ühe boileri paigaldamine; hageja ei ole tõendanud, et ka teine boiler vajas väljavahetamist. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt oli soojasõlmes kaks boilerit ja tema ei tea põhjust, miks boilerid välja vahetati.
66.4.Tapeetimise lisamaht on lisatöö, kui selles on kirjalikult kokku lepitud ja tellijale on enne töö tegemise alustamist teatavaks tehtud lisatöö maht ja maksumus. Osa lisatapeetmisest on kostja poolt tunnustatud ja nähtub Tööettevõtulepingu nr X lisast.
66.5.ATS lisakulu on muudatustöö, kuna töövõtja ei hinnanud pakkumuse tegemisel võimalikku tegelikku kulu õigesti; tellija ei pea teadma ATSi töökorda seadmiseks vajalikku kulu; kulurida selgitusega „Nõrkvool (ATS)“ oli märgitud töövõtja hinnapakkumises; projekteerimistööd ATSi osas hinnaga 1 100 eurot kuulusid hinnapakkumisse, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas töövõtja saab teha süsteemi projekti kui ta ei tea, kas olemasolev süsteem on korras ja piisavas mahus ning mida tuleb süsteemi toimima hakkamiseks juurde ehitada; lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus.
66.6.Käiguteed pööningul kuuluvad kohtu hinnangul lepingu eesmärgist tuleneva töö hulka ja on lepingu kohaselt töövõtja kohustus, sest katuslae soojustus puistevillaga on töövõtja pakkumuses toodud töö. Ekspert on ärakuulamisel märkinud, et töövõtja kasutas hankelepingus mitte ettenähtud soojustusmaterjali, mis tõi kaasa käiguteede rajamise vajaduse (vt ka kostja 10.05.2021 menetlusdokumendi lisa 50: soojustuse asendamise vajaduse kohta kiri XXX).
66.7.Koridoride (3. korrus ja 0-korrus) lagede katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks on kohtu hinnangul lisatööd, mida ei nähtunud pakkumusest, sest selles on ette nähtud koridorides ripplagede paigaldamine, kuid lisatöödena nõudis tellija ja töövõtja kirjalikku kokkulepet nii töömahu kui ka hinna osas. Kui asuda seisukohale, et tegemist oli siiski muudatustööga hankedokumentides ettenähtud hoone tulepüsivuse tagamiseks, kuulub koridoride lagede katmine kipsiga lepingu mahu sisse. Igal juhul puudub õiguslik alus töövõtja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks.
66.8.Savitöökoja elektripaigaldis ei nähtu eelprojektist ega pakkumusest, seega on kohtu hinnangul tegemist lisatööga, mis nõudis tellija ja töövõtja kirjalikku kokkulepet nii töömahu kui ka hinna osas.
66.9.Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris on muudatustöö, sest pakkumuse kohaselt olid arvestuses sees trepi piirded ja käsipuud; arvestama pidi hoone spetsiifikat, sest riigihanke tehnilises kirjelduses ja ka muudes hankedokumentides (nt eelprojektis) on selge nõue, et hoone vastaks kehtestatud invanõuetele ning hoones saaksid ohutult liikuda erinevate puuetega inimesed; lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus.
66.10.Ustele pakkudele ülemineku kiilude paigaldus on muudatustöö, sest riigihanke tehnilises kirjelduses ja ka muudes hankedokumentides on selge nõue, et hoone vastaks kehtestatud invanõuetele ning hoones saaksid ohutult liikuda erinevate puuetega inimesed, millest tuli lähtuda nii tööprojektide koostamisel kui ka ehitamisel; lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus.
66.11.Tuletõkke akende paigaldus on lisatöö, sest eelprojekti kohaselt (mis aluseks olevate normatiivdokumentide loetelu kohaselt lähtub ka mitmetest tuleohutusnõudeid sätestatavatest määrustest) avatäited säilitatakse olemasolevatena ning ka tehnilises kirjelduses on märgitud ainult see, et akendel tuleb paigaldada puuduvad tihendid ja
lingid, aknad reguleerida ja muuta korralikult suletavateks; lisatöö tegemiseks puudub kirjalik kokkulepe nii tööde mahu kui ka maksumuse osas.
67.Lisaks kokkulepitud boileri vahetamisele/paigaldamisele teise uue boileri paigaldamise eest tasu saamise alus võiks olla alusetu rikastumine, kuid rikastunud ei ole kostja, kes ei ole hoone omanik ja ei kasuta töövõtja paigaldatud uue täiendava boileri arvelt saadavat kasu, samuti ei ole kostja oma rahalisi vahendeid kokku hoidnud. Kohus on tuvastanud, et kostja on tasunud töövõtjale kvaliteedinõuetele vastavate tööde ulatuses. Hagi ei ole esitatud hoone kasutaja, XXX vastu. Sama kehtib tapeetimise lisatöö kohta, tuletõkkeakende paigaldamise kohta, savitöökoja elektripaigaldise kohta, ilmselt ka koridoride lagede kipsiga katmise kohta. Äramärkimist väärib olukord, et mitmete lisatööde osas oli hageja väitel kokkulepe mitte tellijaga, vaid XXX juhataja T. O. Tunnistajana andis T. O, et ta käis hoones seoses sisekujundusega, seega suhtles tõepoolest töövõtjaga. Töökoosolekute protokollidest nähtub, et sisekujunduslike tööde osas tuligi töövõtjal arutada olukorda T. O, kuid saavutatud kokkulepped tuli esitada tellijale, mis on loogiline tööde mahu kokkuleppimiseks ja tasu saamiseks, et jääda tellijaga sõlmitud hankelepingus toodud eelarve raamidesse või leppida kokku lisatöö. Teine võimalus oli töövõtjal leppida kokku lisatöö maht ja tasu XXX.
68.XXX on iseseisev juriidiline isik, kes kasutab hoonet hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel, mille kohaselt, nähtuvalt XXX nõusolekust hoonestusõiguse seadmiseks, „Hoonestajal on kohustus omal kulul viia lõpule lepingu esemel asuva XXX ehitus- ja viimistlustööd koos teenindavate rajatiste ja tehnovõrkudega vastavalt projektdokumentatsioonile...“ (vallavalitsuse istungi protokoll 4. oktoober 2017, nr 21/27, hagiavalduse lisa 3).
69.Hagiavalduses märgitud, kuid tellijale 16.01.2018 saadetud loetelus nimetamata lisatöö on hageja arvates ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine summas 3116 eurot. Tellija lähteandmete kohaselt oli olemasoleva ventkambri konstruktsiooni tulepüsivus normidele vastav, kuid töö käigus selgus, et seda tuli oluliselt parendada. Kohus on seisukohal, et tegemist on muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus. Sama kehtib invatualettide kutsesüsteemi paigaldamise kohta summas 2520 eurot. Hageja enda hinnangul oli töö vajalik, et hoone vastaks kasutusotstarbest tulenevatele tingimustele, seega on tegemist muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus. Hageja hüvitisenõue tasutud elektrienergia eest
70.Töövõtja tasus perioodi 18.-31.01.2019 eest hoone kostja eest elektrikulu eest 185,41 eurot. Kuna 17.01.2019 tuleb lugeda tööd kostjale üleantuks, pidanuks selle kulu kandma kostja. Kahju summa tuleneb Eesti Energia arvest nr. XXX vastavalt järgnevale arvutusele: 410,55 eurot jagatud 31 päevaga ja korrutatud 14 päevaga. (410,55/31*14=185,41) Hagejale on vastavas ulatuses tekkinud kahju, mis tuleb kostjal hüvitada. Kostja on seisukohal, et vastav nõue on välistatud, sest tööd ei olnud valmis seisuga 31.01.2018. a.
71.Hankelepingu p 4.1.12. kohaselt pidi töövõtja tasuma igakuuliselt ehitusaegsed elektrikulud. Hageja on esitanud 17.01.2018 seisuga objekti põhilise kasutusvalmiduse akti, mitte lõpliku üleandmise akti. Objekti üleandmine tellijale toimus 9.04.2018 kohtuliku kompromissi alusel, sest töövõtja keeldus varasemalt objekti valduse üleandmisest. Vaidlust ei ole selle üle, et objektil olid tuvastatud vaegtööd, mida töövõtja
vastavalt tunnitöö lehtedele (hagiavalduse lisa 15) likvideeris kuni 31. jaanuarini ja siis 20.-23. märtsil 2018. Seega on hageja teinud hankelepingu järgi töid vähemalt kuni 31. jaanuarini 2018 ning peab lepingu kohaselt ise katma ehitusaegsed elektrikulud. Garantiikohustuse puudumise tuvastamise nõue
72.Hageja palub kohtul tuvastada hageja õigus XX.XX.XXXX nr X tuleneva garantiikohustuse täitmisest.
keelduda
töövõtulepingust
Kostja on seisukohal, et garantiikohustusega seotud tuvastusnõue on hagis põhistamata, samuti on välja toomata õiguslik alus ainult tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on XXX lepingujärgse kohustusega, mille XXX ülekandmiseks OÜ-le Võlanõuded, ei ole Tellija andnud nõusolekut ega sõlminud ka lepingut.
73.VÕS § 175 lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kohtule ei ole tõendatud osaühing VAKS nõusolek XXX garantiikohustuse üleandmiseks hagejale, mistõttu kohustus ei ole hagejale üle läinud. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hagejal puudub nõudeõigus seoses XXX garantiikohustusega osaühingu Vaks ees. Kostja tasaarvestusnõuded
74.Kostja taotleb, kui kohus tuvastab hageja mõne nõude põhjendatuse, tasaarvestada hageja rahaline nõue kostja mitmete rahaliste nõuetega nende esitamise järjekorras. Tasaarvestava nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas hageja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Kohus võtab seisukoha kostja poolt tasaarvestamiseks esitatud nõuete osas. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-11 p 17 kohaselt VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud sätte tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus märkinud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
74.1.XXX hoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulude suurus perioodi eest 2017 oktoober kuni 08.04.2018 on vastavalt esitatud arvetele kokku 20 248,82 eurot. Kostja nõuab kõrvalkuludelt ka seadusjärgset viivist summas 172,81 eurot. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Ehitustööd olid lõppenud 16.12.2017, järelikult töövõtjal ei olnud kohustust tasuda kommunikatsioonide kulude eest. Kõrvalkulude hüvitamise nõuded on osaliselt aegunud. Vastavalt lepingu p 4.1.12 muutusid kulud
sissenõutavaks igakuuliselt, sõltumata sellest, mis kuupäeval on esitatud arve või mis on märgitud arve tasumise tähtajaks. Kuna kostja on esitanud nõude 04.03.2021, on aegunud kuni märtsini 2018 kantud kõrvalkulud: arved XXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja 4.03.2021 menetlusdokumendis on kohtule ja hagejale esitatud tasaarvestusavaldus, selle lisa 27 on kommunaalteenuste arved seoses XXX hooldekoduga. Arve nr X sisaldab kommunaalteenuseid 2017 oktoobrikuu eest tasumise tähtajaga 14.11.2017. Aegumine sellest arvest tuleneva nõude osas algas 01.01.2018 ja lõppes 31.12.2020. Nõue on aegunud. Sama kehtib arve nr XXX alusel nõutava summa osas. Arvetel XXX, XXX ja XXX põhinevad nõuded aegunud ei ole, sest muutusid sissenõutavaks alates jaanuarist 2018, seega aegumine oleks saabunud 31.12.2021. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal tuli tasuda kommunaalteenuste eest ehitamise ajal, vastavalt hankelepingule. Hageja esitatud tunnitasulehtede kohaselt tegi hageja hoones töid terve jaanuarikuu ja märtsis 2018. Hankeleping lõppes ülesütlemisega 05.03.2018. Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus nõuda hankelepingu p 4.1.12 alusel töövõtja poolt tasumata kommunaalteenuste eest alates jaanuarist kuni 05.03.2018 (20 248,825673,77) 14 575,05 eurot ning vastavat viivist (172,81-75,34-45,75) 51,72 eurot tasarvestusavalduse alusel, kui hageja rahaline nõue oleks kohtuotsusega rahuldatud.
74.2.Lepingu p 4.1.17 järgi oli töövõtja kohustatud utiliseerima ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmed, sh kaevetööde tegemisel tekkinud liigpinnase, vastavalt kehtivale korrale ja töö lõpetamisel esitama tellijale vastavad dokumendid. Töövõtja jättis vastava kohustuse täitmata. XXX korraldas konteineri tühjendamise ning esitas tellijale 21.02.2018 arve nr XXX summas 869,28 eurot. Kostja on seisukohal, et töövõtja utiliseeris järjepidevalt kogu objektil oleva ehitusprahi, viimati novembris 2017, st peale tööde lõpetamist. Kostja esitatud arvetelt ei nähtu, et prügi oleks utiliseeritud töövõtu objektilt. Kohtule on esitatud kinnituskiri, et utiliseerimisele viidud jäätmed pärinesid XXX hooldekodu ehituselt (kostja 10.05.2021 menetlusdokumendi lisa X, 04.03.2021 menetlusdokumendi isa 28.1). Kohtule on tõendatud tunnilehtedega, et töövõtja tegi töid objektil kogu jaanuarikuu 2018, kuid viimane jäätmete utiliseerimine toimus novembris 2017. Hageja nõue 869,28 euro saamiseks tasaarvestusavalduse alusel on põhjendatud.
74.3.Hankelepingu p 4.1.18 järgi oli töövõtja kohustatud tagama töö teostamise ajal ehitusplatsi ja töövõtja valdusesse antud ruumide korrashoiu ning koristama lõplikult ehitusplatsi töö üleandmise-vastuvõtmise päevaks hea tava tasemel. Töövõtja jättis vastava kohustuse täitmata, mistõttu tegi tellija kulusid hoone ehitusjärgseks koristamiseks summas 1866,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on seisukohal, et töövõtja oli järjepidevalt koristanud hoonet vastavalt valmimisele ajavahemikus 22.09-30.11.2017 (arved XXX) ja lõplik koristus teostati märtsi lõpus (21.03.2018 arve nr X ja 01.04.2018 arve nr X). Kohus jätab kostja tasaarvestusliku nõude koristustööde maksumuse hüvitamiseks rahuldamata. Hageja on tõendanud, et töövõtja on regulaarselt tellinud koristustöid kuni lepingu lõppemiseni ja ka pärast seda. Kostja ei ole kohtule tõendanud täiendava koristamise vajadust summas 1866,50 eurot, millele lisandub käibemaks (fotod vms).
74.4.Päästeameti ja Terviseameti aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste hulgas olid ka sellised, mille tõttu oli välistatud hoonele kasutusloa saamine. Vastavate puuduste kõrvaldamiseks on tellija kandnud kokku kulusid 11 808 eurot. Kohus jätab selle tasaarvestusliku nõude rahuldamata, sest nimetatud summa on arvesse võetud tõendina vaegtööde maksumuse kohta (XXX poolt tehtud tööd puuduste kõrvaldamiseks ja dokumentatsiooni korrastamiseks), mille tõttu kostja ei pidanud töövõtjale tasuma lepingu lõppemise järel kogu lepingusummat.
74.5.Tellija on taotlenud veel kõrvaldamata puuduste maksumuse hindamist XXX, esitades 02.03.2021. a maksumushinnangu saamiseks 2 puuduste nimekirja: 1) nimekirja Päästeameti, Terviseameti ja Ekspertarvamuses osundatud puudustest; 2) nimekirja töövõtja enda poolt koostatud vaegtööde nimekirjades nähtuvates puudustest. XXX 04.03.2021. a maksumushinnangu kohaselt on lisas 1 toodud osade, veel kõrvaldamata puuduste kõrvaldamise maksumus 63 265,00 eurot käibemaksuta. Lisas 2 toodud puuduste kõrvaldamise orienteeruv maksumus on 45 000-65 000 eurot. Hageja on seisukohal, et puudustest teatamine on toimunud hilinenult ja teiseks ei saa kõneleda tulevaste kulutuste hüvitamisest põhjusel, et puudused on juba kõrvaldatud. Kohus on seisukohal, et XXX hinnapakkumise alusel objektil kõrvaldamata puuduste (vaegtööde) maksumus on Lisa 1 olevas tabelis selgelt ülepaisutatud. XXX poolt tehtud tööd (kollasega märgitud) on olnud mõistlikus hinnaskaalas ja aktsepteeritavad, mida kohus on eelnevalt tuvastanud, ja samades piirides on ka hageja esitatud XXX hinnapakkumine puuduste kõrvaldamiseks. Lisa 2 XXX hinnapakkumises on üleüldse orienteeruv. Kaaskirjast nähtuvalt ei ole pakkumise tegija asja üle vaadanud ja tegelike puuduste olemasolu, ulatust ning seetõttu ka tegelikku puuduse kõrvaldamise maksumust tuvastanud. Kohus jätab kostja tasaarvestusavalduse XXX 04.03.2021. a maksumushinnangul põhinevate summade ulatuses rahuldamata.
74.6.Lepingu p 8.1.6 kohaselt „juhul, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt hankelepingus määratud ajal lõpetanud, maksab ta tellijale leppetrahvi (0,1% hankelepingu hinnast) iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest“. Seisuga 28.02.2018 oli leppetrahvinõude suuruseks 99 294,56 eurot. Lepingu lõppemise ehk 05.03.2018 seisuga oli leppetrahvi suuruseks 101 687,20 eurot, mille kohta on kostja teinud hagejale tasaarvestusavalduse. Kostja ei vaidlusta sisuliselt hageja leppetrahvi nõuet üleandmisega viivituse tõttu, kuid leiab, et arvutuskäik on väär: esiteks ei ole selles arvestatud, et tööde üleandmise tähtaeg oli 04.12.2017, teiseks ei saa leppetrahv ületada 5 protsenti lepingu hinnast so 35 889.6 eurot. Kohus on seisukohal, et hankeleping lõppes tellija taganemisega lepingust, sest lepingu täitmist tõendavat lõpliku kasutusvalmiduse akti ei ole koostatud ega esitatud. Lepingu lõppemise ajaks oli kõrvaldamata hulk kohtu poolt tuvastatud, ekspertarvamuses, Päästeameti aktis ja Terviseameti aktis märgitud puuduseid ja tegemata töid. ETÜ 2013 p 12.2.3. Tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa ei ületa 5 (viit) protsenti lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. ETÜ 2013 p 12.2.4. kohaselt on tellijal on õigus leppetrahv tasaarvestada tellija poolt töövõtjale tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras. Seega on kostjal õigus nõuda hankelepingu p 8.1.6 alusel leppetrahvi: juhul, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt hankelepingus määratud ajal lõpetanud, maksab ta tellijale
leppetrahvi (0,1% hankelepingu hinnast) iga tähtajast üleläinud kalendripäeva eest. Kohus on seisukohal, et lepingu täitmisega viivitamise eest nõutav leppetrahv on mõistlik piirata protsendiga lepingu käibemaksuta hinnast, sest hageja on lepingu suuremas osas täitnud ning kostja taotletud leppetrahv summas üle 100 000 euro on ebamõistlikus suuruses, võrreldes rikkumise ulatusega. Lepingust tuleneva leppetrahvi summa, arvestatuna 0,1 % lepingu käibemaksuta hinnast (lepingu maksumusena lähtub kohus ärajäänud tööde mahaarvamise järel allesjäänud lepingumaksumusest 579 249 eurot käibemaksuta) perioodi eest 4.12.2017 kuni 4.03.2018, so 91 päeva eest on 52 711,659 eurot, mida tuleb ETÜ 2013 p 12.2.3. alusel vähendada 5%-ni lepingu hinnast, so 28 962,45 euroni. Kohus tunnustab kostja tasaarvestusavaldust lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi 28 962,45 euro ulatuses.
74.7.XXX poolt tasutud, ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud erinevateks ehitustöödeks summas 10 945,97 eurot ei ole tasaarvestav nõue, sest XXX ei ole tema poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõuet hagejale loovutanud, vähemalt pole kohtule esitatud sellekohast dokumenti. Kostjal endal puudub kahju nimetatud summa ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
75.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et kõik käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, sest hageja kõik nõuded on jäänud rahuldamata.
76.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.