Hageja: ICP Solutions OÜ (registrikood lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi
11659535),
Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kohtuistungi toimumise aeg
03.06.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.11.2019 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja kohustas Aktsiaseltsi ELVESO andma tahteavalduse ICP Solutions OÜ kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ja jaotas menetluskulud ning saata tühistatud osas tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Harju Maakohtu 25.11.2019 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata ICP Solutions OÜ nõude osas, milles taotleti kohustada Aktsiaseltsi ELVESO andma tahteavaldus hüpoteegi seadmiseks allumisega kohesele sundtäitmisele kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 1(11)
3.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.ICP Solutions OÜ taotlus hagi tagamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale, väljaarvatud resolutsiooni p 4, mille peale ei ole võimalik edasi kaevata, võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ICP Solutions OÜ (hageja) esitas 04.06.2019 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi ELVESO (kostja) vastu hagi, milles palub kohustada kostjat andma nõusolek hagejale kuuluvale registriossa nr 13242702 kantud kinnistule asukohaga Ehituse tn 9, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 147 356 eurot ICP Solutions OÜ kasuks kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
2.Kostja läbiviidud riigihanke „Projekteerimis-ehitustööd Jüri aleviku Ehituse tn katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele“ tulemusena sõlmisid kostja (tellija) ja hageja (töövõtja) 09.01.2018 ehituse töövõtulepingu. Lepingu alusel kohustus hageja tegema ja ka tegi töid aadressil Ehituse tn 9, 75301 Jüri Alevik, Harju maakond. Kinnistu kuulub kostjale. 24.01.2019 kirjaga esitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 lg 2 alusel kostjale nõude hüpoteegi seadmiseks töövõtja lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel lepingu alusel ehitatav ehitis asub. 28.01.2019 vastuses teatas kostja, et keeldub vabatahtlikult hüpoteegi seadmisest töövõtja kasuks.
3.Poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping (VÕS § 635), kus kostja on tellija ja hageja töövõtja. Kuigi kostjal on hageja ees lepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustusi, ei oma see käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, kuivõrd hageja õigus nõuda hüpoteegi seadmist ei sõltu lepingust tulenevate nõuete sissenõutavusest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval ajal on kostjal hagejale tasumata 147 356 eurot (kostja väitel on ta nimetatud summa tasaarvestanud). Sellest tulenevalt nõuab hageja hüpoteegi seadmist summas 147 356 eurot.
4.Töövõtjal on VÕS § 654 lg 2 tulenevalt õigus nõuda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, millel töövõtulepingu alusel ehitatav ehitis asub, sõltumata sellest, kas pooled hüpoteegi seadmises töövõtulepingus kokku leppisid või mitte, s.t tegemist on töövõtjale seadusest tuleneva automaatse õigusega, millise õiguse tekkimiseks ei pea eraldi kokku leppima. Tellija vaidles vastu hüpoteegi seadmisele väitega, et ta on maksejõuline, mistõttu ei ole hüpoteegi seadmine põhjendatud. Hüpoteegi seadmise nõue ei sõltu tellija 2(11)
maksevõimest. Vaidlust ei ole selles, et leping sõlmiti riigihanke tulemusel ega ka selles, et leping ei sätesta, et töövõtjal on õigus nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale. See aga ei tähenda, et VÕS § 654 lg 2 antud juhul lepingule ei kohaldu, vaid hoopis vastupidi. Seadusest tulenevaid õigusi ei pea selleks, et neid realiseerida saaks, lepingusse kirja panema.
5.Kostja väitel ei saa hüpoteegi seadmist nõuda ka seetõttu, et hagejal ei ole kostja vastu enam nõuet, sest väidetavalt on kostja hageja tasunõude oma väidetavate leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuetega kattuvas ulatuses tasaarvestanud. Kuigi see, kas tasaarvestus oli õiguspärane, ei oma antud juhul tähtsust, teatab hageja, et ta ei tunnista ega ole ka kunagi varem tunnistanud kostja kahju hüvitamise ega leppetrahvi nõudeid. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
7.Riigihanke korras sõlmitud töövõtulepingule VÕS § 654 lg-st 2 tulenev hüpoteegi seadmise tingimus ei kohaldu juhul, kui hanke alusdokumendid seda otseselt ette ei näe. Käeoleval juhul sõlmiti leping riigihanke korras. Kostja avaldas riigihanke „Projekteerimis-ehitustööd Jüri aleviku Ehituse tn katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele“ riigihangete registris 15.11.2017. Kostja avaldatud lepingu tingimused ei sisaldanud tingimust, et Ehituse tn 9 kinnistule seatakse töövõtja kasuks hüpoteek hankelepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Kõik lepinguga antavad tagatised olid ammendavalt toodud ehituse töövõtulepingute üldtingimuste p-s 6 koosmõjus osas II toodud lepingutingimustega. Lepingu tingimused ei näe ette, et täiendavalt lepingus nimetatud tagatistele kuuluksid kohaldamisele ka seadusest tulenevad tagatised. Hageja ei avaldanud tema esitatud pakkumuses, et ta nõuab tagatisena hüpoteegi seadmist.
8.Täiendavalt ei saa hagejal hagis esitatud nõuet olla, kuna hageja lepingust tulenev tasu nõue on tänase seisuga lõppenud seetõttu, et kostja on tasu maksmise kohustuse kohaselt täitnud ja osaliselt on nõue ka tasaarvestatud.
9.Kuna pooled on akteerinud 100% lepingu alusel tegemisele kuulunud töödest, hageja on kostjale kõigi akteeritud tööde kohta arved esitanud, kostja on arved tasunud ja osaliselt tasaarvestanud (tasumine ja tasaarvestus kokku moodustavad 100% arvete summadest), kostja on hagejale tasunud ka kinnipeetud tagatissumma (arve nr 2067), siis on lepingust tulenev hageja tasu nõue täies ulatuses lõppenud ja lepingust ei saa tuleneda hagejale muid nõudeid, mille tagamiseks oleks hageja õigustatud nõudma hüpoteegi seadmist.
10.Hageja nõue, et kohus kohustaks kostjat andma nõusolekut hüpoteegi seadmiseks kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, ei tulene seadusest. VÕS § 654 lg 2 ega üksi muu seaduse säte ei näe töövõtjale õigust nõuda tellijalt hüpoteegi seadmist kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega. Isegi kui kohus peaks hagi rahuldama, kostjat hüpoteegi seadmiseks kohustama ja vastav hüpoteek kinnistusraamatusse kantakse, siis ei teki hageja jaoks täitedokumenti, mille alusel saaks hageja pöörduda kohtutäituri poole rahalise nõude sundtäitmiseks.
11.Hüpoteegi seadmise nõuet saaks põhjendada üksnes tellija puuduliku maksevõimega, kuid kostja maksevõimes ei ole põhjust kahelda. Hagi esitamine olukorras, kus kostja ei 3(11)
ole lepingut rikkunud ja puuduvad kahtlused kostja maksevõime osas, on vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevaks ajaks on lepingust tulenev hageja tasu nõue täies ulatuses lõppenud ja lepingust ei saa tuleneda hagejale muid nõudeid, mille tagamiseks hüpoteegi seadmist nõuda. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja käitub hea usu põhimõtte vastaselt, kuna kuritarvitab oma õigusi põhjendamatu hüpoteegi seadmise nõude esitamisega. Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas 25.11.2019 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat andma nõusoleku kostjale kuuluvale registriossa nr 13242702 kantud kinnistule esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 147 356 eurot hageja kasuks. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat alluma kohesele sundtäitmisele kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
13.Maakohtu hinnangul saab hageja nõude õiguslik alus olla VÕS § 654 lg 2, mille kohaselt ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. Kohus leidis, et vastava sätte kohaldamise eeldused on üksnes asjaolud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping ning hagejal kui töövõtjal on kostja kui tellija suhtes töövõtulepingust tulenevad nõuded. Maakohus tuvastas, et 09.01.2018 sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija ehituse töövõtulepingu aadressil Jüri alevikus Ehituse tn 9 asuval kinnistul ehitustööde teostamiseks. Pooled ei vaielnud, et kostja on jätnud hagejale töövõtulepinguga seotud arveid tasumata 147 356 euro ulatuses. Kostja esitas küll vastuväite, et kostja on nimetatud nõude tasaarvestanud, kuid küsimus, kas kostja vastuväide on põhjendatud, kuulub lahendamisele tsiviilasja nr 2-19-8472 raames. Seni, kuni tsiviilasjas nr 2-198472 ei ole tuvastatud, et kostja vastuväide on põhjendatud, on tegemist olukorraga, kus hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev nõue, mis tähendab, et VÕS § 654 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud.
14.Seoses kostja vastuväitega, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hagejal ei ole antud asjas esitatud nõudega võimalik midagi saavutada, märkis maakohus, et olukorras, kus VÕS § 654 lg 2 annab hagejale vastavate eelduste olemasolul aluse nõuda hüpoteegi seadmist, ei ole hageja poolt oma seaduslike õiguste kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega. Olukorras, kus kostja on keeldunud kogu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumisest, on hagejal õigus oma nõuete tagamiseks rakendada pandiõigust.
15.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hagejal ei ole õigust nõuda VÕS § 654 lg 2 alusel hüpoteegi seadmist, kuna vastavat tingimust ei olnud hankelepingus kokku lepitud. Olukorras, kus tegemist on seadusest tuleneva õigusega, ei pidanudki vastavat asjaolu täiendavalt lepingusse kirja panema isegi olukorras, kus tegemist oli riigihanke raames sõlmitud töövõtulepinguga. Hagejal oleks vastava nõude esitamine välistatud üksnes juhul, kui pooled oleksid nimetatud sättele tuginemise keelus lepingus kokku leppinud. Ka riigihangete seaduse (RHS) § 8 lg 2 sätestab, et hankelepingu võib hankija 4(11)
sõlmida üksnes riigihangete seaduses sätestatud korras. Seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine ei mõjuta hankelepingu kehtivust, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti. Seega on hagejal õigus nõuda võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatud tagatist.
16.Maakohus nõustus kostja vastuväitega, et hagejal ei ole õigust nõuda hüpoteegi seadmist kohesele sundtäitmisele allumisega. VÕS § 654 lg-st 2 ei ilmne, et vastav säte annaks hagejale õiguse nõuda hüpoteegi seadmist koos kohesele sundtäitmisele allumisega. Samuti ei ole hageja nimetanud ühtegi muud õiguslikku alust, mida hagejale vastava nõude esitamiseks võimaluse annaks.
17.Kostja esitatud tasaarvestuse avalduse osas leidis maakohus, et see ei ole käesolevas asjas asjakohane, kuna kostja tasaarvestusega seotud vastuväited kuuluvad sisuliselt läbivaatamisele tsiviilasja nr 2-19-8472 raames. Kostja apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 654 lg 2 kohaldamise eelduseks on muuhulgas asjaolu, et töövõtjal on tellija suhtes töövõtulepingust tulenevad nõuded. Seetõttu oleks maakohus pidanud viidatud sätte kohaldamiseks tuvastama ka asjaolu, et hagejal on kostja vastu 09.01.2018 ehituse töövõtulepingust tulenev nõue. Maakohus ei tuvastanud sellist asjaolu. Kostja poolt töövõtulepinguga seotud arvete tasumata jätmine 147 356 euro ulatuses ei tähenda, et hagejal oleks kostja vastu nõue 147 356 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja nõue 147 356 euro ulatuses on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhte kohase täitmisega ja VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.
20.Maakohus leidis, et küsimus, kas kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendatud, kuulub lahendamisele tsiviilasja nr 2-19-8472 raames. Kuna käesoleva tsiviilasja number ongi 2-19-8472, siis on arusaamatu, miks kohus ei lahendanud tasaarvestuse vastuväidet käesoleva tsiviilasja raames. Kui maakohus pidas silmas tsiviilasja nr 2-19-12802, siis ei ole maakohus põhjendanud, miks peaks tasaarvestuse vastuväite lahendama tsiviilasjas nr 2-19-12802 ja käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul seda lahendada võimalik. Isegi, kui asuda seisukohale, et kohus ei saa tasaarvestuse vastuväidet lahendada kahes tsiviilasjas, siis oleks see tulnud lahendada kas käesolevas tsiviilasjas, kuna käesolev asi on varasem asi, või juhul, kui teises asjas, siis oleks pidanud menetluse peatama kuni tsiviilasjas nr 2-19-12802 lahendi tegemiseni.
21.Kuna maakohus jättis kõik kostja poolt tasaarvestuse vastuväite põhjendamiseks esitatud asjaolud ja neid kinnitavad hindamata, tuleb ringkonnakohtul neid asjaolusid ja tõendeid ise hinnata. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja tehtud tasaarvestused kogusummas 147 356 eurot on kehtivad, siis ei ole hagejal 09.01.2018 ehituse töövõtulepingust tulenevat nõuet, mille tagamiseks saaks ta nõuda VÕS § 654 lg 2 alusel hüpoteegi seadmist.
5(11)
22.Maakohus ei selgitanud, miks on hüpoteegi seadmine hageja õiguste või huvide kaitseks vajalik või mida hageja sellega saavutab. Kohus leidis ebaõigesti, et üksnes VÕS § 654 lg-st 2 tuleneva hüpoteegi seadmise nõude olemasolu välistab hea usu põhimõtte vastase käitumise hageja poolt. Tegelikult on hea usu põhimõtte vastane käitumine võimalik ka juhul, kui võlausaldajal on õigus olemas, kuid ta kuritarvitab oma õigust.
23.Hageja ei ole hagi alusena tuginenud asjaolule, et kostja maksevõime oleks madal, mistõttu on hüpoteegi seadmine vajalik 09.01.2018 ehituse töövõtulepingust tuleneva tasu nõude täitmise tagamiseks. Hageja ei ole avaldanud kogu menetluse jooksul, miks on hüpoteegi seadmine vajalik. Kuna hagejal puuduvad kaitsmisväärsed huvid, siis on hüpoteegi seadmise nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2).
24.Hageja ei saavuta hüpoteegi seadmisega midagi. Isegi kui hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse, siis see ei sunni kostjat tasuma hagejale 147 356 eurot. Kuna maakohus jättis hagi kohesele sundtäitmisele allumise taotluse osas rahuldamata, siis peab hageja oma eesmärgile jõudmiseks saavutama jõustunud kohtulahendi, millega kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja 147 356 eurot.
25.Hageja tegelikuks eesmärgiks on raha saamine, mida on võimalik saavutada üksnes rahalises nõudes hagi esitamisega. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule kaalutlusõiguse – kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuid kohus ei pea jätma hagi läbi vaatamata. See tähendab, et kohus võib sisuliselt lahendada ka sellise hagi, millega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus leidis, et hagi kuulub lahendamisele sisuliselt, siis oleks tulnud hagi jätta VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 2 alusel rahuldamata.
26.Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et olukorras, kus kostja on keeldunud kogu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumisest, on hagejal õigus oma nõuete tagamiseks rakendada pandiõigust. Kostja ei ole võlgnevuse tasumisest keeldunud, vaid on võlgnevuse tasaarvestanud. VÕS § 654 lg 2 kohaldamine ei saa sõltuda sellest, kas nõue on lõppenud VÕS § 186 p 1 alusel kohase täitmisega või VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega. Hüpoteegi seadmine ei ole vahend tellija survestamiseks selliselt, et tellijal oleks raskendatud tasaarvestuse tegemine.
27.Kostja ei nõustu RHS § 8 lg 2 kohaldamisega. Riigihanke korras sõlmitud töövõtulepingust tuleneva nõude tagamiseks ei ole võimalik hüpoteegi seadmist nõuda, kui hanke alusdokumendid seda otseselt ette ei näe. RHS § 77 lg 4 p 4 kohustab hankijat esitama hanke alusdokumentides kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud § 77 lg 4 p-s 5 nimetatud asjaolud. Kostja avaldatud lepingu tingimused ei sisaldanud tingimust, et Ehituse tn 9 kinnistule seatakse töövõtja kasuks hüpoteek hankelepingust tulenevate nõuete tagamiseks.
28.Kohus kohustas kostjat andma nõusoleku kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. AÕS § 363 lg 1 kohaselt on kohtulik hüpoteek hagi tagamiseks seatav hüpoteek. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud rahalises nõudes hagi ega taotlenud selle tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist.
29.Kuna hagi oleks tulnud jätta täies ulatuses rahuldamata, siis oleks tulnud menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
6(11)
Hageja vastuapellatsioonkaebus
30.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas, ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
31.Maakohus rikkus TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda üksnes põhjusel, et maakohus rahuldas hageja nõude kohustada kostjat andma nõusolek kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 147 356 eurot, kuid ei rahuldanud hageja nõuet kohustada kostjat alluma kohesele sundtäitmisele kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtulik hüpoteek on realiseeritav (kostjal lasub kohustus alluda kohesele sundtäitmisele olukorras, kus hageja hagi kostja vastu jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-19-12802 rahuldatakse) ka ilma, et kostjat määrusega eraldi kohustatakse alluma kohesele sundtäitmisega kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi seadmisel kohalduvad VÕS § 654 lg 2 alusel kõik hüpoteeki reguleerivad sätted, sh AÕS § 352 lg 1, mis sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
32.Ilma jõustunud kohtulahendita (tsiviilasjas nr 2-19-12802 tehtav lahend) ei saa hageja käesolevas tsiviilasjas seatavat hüpoteeki nagunii realiseerida sõltumata sellest, kas kostjat kohustatakse alluma kohesele sundtäitmisele või mitte.
33.AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib hagi tagamiseks kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363 lg 2). TMS § 2 lg 1 p 1 mõistes oleks täitedokumendis tulevikus tsiviilasjas nr 2-19-12802 tehtav kohtulahend.
34.Hageja arvates oli antud juhul tegemist TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus hagi rahuldati. See, et kohus ei märkinud kohtulahendi resolutsioonis (jättis vastavas osas hageja nõude rahuldamata), et kostjal on ka kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, ei ole hageja arvates käsitletav hagi osalise rahuldamata jätmisega, kuivõrd sundtäitmisele allumise kohustus tuleneb kostjale nagunii seadusest, kui hageja hagi kostja vastu tsiviilasjas nr 2-19-12802 jõustunud kohtuotsusega rahuldatakse. Vastustajate seisukohad
35.Vastustajad vaidlesid üksteise kaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi osaliselt tühistada ja tsiviilasi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
37.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et maakohus rahuldas hagi 7(11)
38.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab, et taotluse rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 423 lg 2 jätab kohtule hagi läbivaatamata jätmisel kaalumisruumi ja põhjendatud on hagi läbivaatamata jätmine ainult juhul, kui esitatud hagi ei ole hageja poolt esitatud asjaoludel ühelgi õiguslikul alusel võimalik rahuldada. Käesoleva hagi puhul on hageja poolt esitatud asjaoludel võimalik hagi VÕS § 654 lg 2 järgi rahuldada. Hageja nõude üle otsustamiseks on vajalik tuvastada asjaolud ja seda saab kohus teha ainult otsuses.
39.Hageja esitas kostja vastu hagi nõusoleku andmiseks kohustamiseks pooltevahelisest töövõtulepingust tuleneva rahalise nõude tagamiseks hüpoteegi seadmiseks. VÕS § 654 lg 2 sätestab, et ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. VÕS § 654 lg 2 annab töövõtjale võlaõigusliku nõude tellija vastu töövõtulepingust tulenevaid nõudeid tagava hüpoteegi sissekandmiseks kinnistusraamatusse ja töövõtja võib juhul, kui tellija ei nõustu hüpoteeki sisse kandma, esitada hagi hüpoteegi sissekandmiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks TsÜS § 68 lg 5 järgi.
40.Kolleegium leiab, et hageja on esitatud hagis ebaõigesti taotlenud kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks vajaliku tahteavalduse asendamist, millise nõude maakohus ka rahuldas. Õige on kostja väide, et kohtulik hüpoteek on hagi tagamise abinõu, mida AÕS § 363 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtu poolt rahalise hagi tagamiseks ja lg 2 järgi on tagatud kohtuliku hüpoteegiga kohtulahendi alusel tekkiv nõue, kuid käesolevas asjas ei ole hageja esitanud rahalise nõudega hagi ega taotlenud selle tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei ole vajalik kostja, kelle kinnisasja hüpoteegiga koormatakse, nõusolek. Seega ei ole võimalik VÕS § 654 lg 2 alusel seada tellija kinnistule kohtulikku hüpoteeki. Maakohus ei ole eeltoodud vastuolu nõudes tähele pannud ega hageja tähelepanu sellele juhtinud.
41.Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: riigihanke „Projekteerimis-ehitustööd Jüri aleviku Ehituse tn katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele“ läbiviimise tulemusena sõlmisid kostja (tellija) ja hageja (töövõtja) 09.01.2018 ehituse töövõtulepingu riigihanke tingimustel. Tööde maksumus oli 2 563 500 eurot ja täitmise tähtaeg 30.03.2019; 24.01.2019 kirjaga esitas hageja kostjale nõude töövõtja lepingust tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegi seadmiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale, millel lepingu alusel ümberehitatav ehitis asub. Kostja keeldus hüpoteegi seadmisest; kostja poolt on hagejale tasumata 147 356 eurot, kuid kostja on teinud selle nõude osas tasaarvestuse oma nõudega hageja vastu; kostja on Jüri alevikus Ehituse tn 9 asuva kinnisasja omanik.
42.VÕS § 654 lg 2 järgi on pandiõiguse tekkimise esimeseks eelduseks asjaolu, et töövõtulepingu esemeks on ehitis või selle osa, mis asub tellija kinnisasjal. Vaidlust ei 8(11)
ole, et ehitis, milles asuvate seadmete üleviimine hakkepuidu küttele oli pooltevahelise lepingu esemeks, asub kostja kinnistul.
43.Teiseks VÕS § 654 lg-st 2 tulenevaks eelduseks hüpoteegi seadmisele on see, et töövõtjal peab olema tellija vastu lepingust tulenev nõue. Vaidlus oli selle üle, kas esiletoodud ja tuvastatud asjaoludel saab hagejal olla kostja vastu nõue ja kas nõude olemasolu tuvastamine on eelduseks hagi rahuldamisele. Riigikohus on 21.05.2020 tsiviilasjas nr 2-19-17384 tehtud määruse p-s 12 selgitanud, et VÕS § 654 lg 2 alusel seatud hüpoteek ei erine muust poolte kokkuleppe alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteegist, s.t see ei ole nõudega seotud. See tähendab, et nõue ei pea olema muutunud sissenõutavaks ja võib tekkida ka tulevikus. Kolleegiumi arvates VÕS § 654 lg 2 alusel ei ole võimalik rahuldada nõuet hüpoteegi seadmiseks tahteavalduse andmiseks, kui töövõtjal tellija vastu ei ole nõuet, sh ka siis, kui nõue on lõppenud.
44.Esitatud hagis soovib hageja koormata kostja kinnisasja hüpoteegiga töövõtulepingust tuleneva nõude, mis on muutunud hageja väidetel sissenõutavaks, kuid kostja poolt tasumata, tagamiseks. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole hagejal töövõtulepingust tulenevat nõuet, kuna see on lõppenud tasaarvestusega. Maakohus pidas kostja vastuväidet asjakohatuks ja ei tegelenud sellega, leides, et piisav hagis esitatud nõude osaliseks rahuldamiseks on see, et poolte vahel on töövõtuleping ja hageja väidetel on tal olemas nõue kostja vastu. Kuna praeguse vaidluse esemeks on VÕS § 654 lg-st 2 tuleneva pandiõiguse realiseerimine, mille järgi on nõuded, mille tagamiseks hüpoteeki seada saab, piiratud pooltevahelisest töövõtulepingust tulenevate nõuetega, siis tuli kohtul tuvastada, kas hagejal võib olla kostja vastu töövõtulepingust tulenevaid nõudeid või mitte. Juhul, kui hageja töövõtulepingust tulenevad nõuded on lõppenud, siis ei ole võimalik kostja kinnisasja hageja kasuks hüpoteegiga koormata. Eeltoodu tõttu puuduvad maakohtu otsuses olulises osas põhjendused, mis on TsMS § 442 lg 8 oluline rikkumine.
45.Kostja palus apellatsioonkaebuses ringkonnakohtul tema poolt maakohtu menetluses nõude lõppemise kohta esitatud väiteid arvestades tuvastada, kas nõue on lõppenud. Kostja väitis, et hageja ei ole tema poolt esiletoodud asjaoludele vastuväiteid esitanud, mis tähendab, et ta on need omaks võtnud. Kolleegium eeltooduga ei nõustu. Kostja esitas väite, et hageja rahaline nõue on lõppenud, 13.08.2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 46-52). Koos menetlusdokumendiga esitas kostja vastuväidet tõendavad tõendid. 23.08.2019 menetlusdokumendis vaidles hageja kostja väitele vastu ja selgitas, et hageja ei tunnista tasaarvestust (I kd, tl 159-161). Seega on ebaõige kostja väide, et hageja on kostja vastuväited tasaarvestuse kohta TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi omaks võtnud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks esmakordselt tuvastada suures ulatuses vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid, kuna see rikuks poolte kaebeõigust. TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus otsust tehes alama astme kohtu poolt tuvastatud asjaoludega.
46.Kolleegium märgib, et maakohus on rikkunud puutuvalt kostja vastuväitesse töövõtulepingust tuleneva rahalise nõude lõppemise kohta eelmenetlust reguleerivaid norme. Vaatamata sellele, et poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas täidetud oli VÕS § 654 lg 2 järgi hüpoteegi seadmise eeldus, s.t kas hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev nõue, siis tuli pooltel oma väiteid tõendada, sh ka hagejal seda, 9(11)
et nõue ei ole lõppenud. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses eelkõige välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Maakohus peab pooltele selgitama vajadusel tõendamiskoormist. Praegusel juhul oli kostja esitanud vastuväited nõude puudumise kohta ja seda tõendavad tõendid ning hageja ainult üldsõnalise vastuväite kostja esitatule, väites mh ka seda, et nõude olemasolu ei ole vaidluse lahendamisel oluline, kuna hagi rahuldamiseks on piisav, kui poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Maakohus ei ole selgitanud hagejale vajadust nõude eeldusi tõendada ja seda, et kui ta kostja vastuväitega ei nõustu, ei piisa paljasõnalisest väitest, et töövõtulepingust tuleneva nõude olemasolu ei ole oluline. 05.11.2019 toimunud kohtuistungil küsis maakohus hagejalt ainult seda, miks ei esitatud käesolevat nõuet tsiviilasjas, kus on vaidluse all hageja rahaline nõue, kuid ei võtnud seisukohta selle kohta, kas käesolevas menetluses on oluline tuvastada, kas hageja rahaline nõue on lõppenud. Seega ei ole maakohus täitnud TsMS § 393 lg-st 1 tulenevaid ülesandeid, mis tingis selle, et maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Eeltoodu on aluseks otsuse tühistamisele ja maakohtule uueks arutamiseks saatmisele.
47.Kolleegium märgib, et maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-12802, mille esemeks on hageja nõue kostja vastu töövõtulepingu järgi tasu saamiseks. Maakohtul on mõistlik asja uuel läbivaatamisel kaaluda käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-19-12802 liitmist TsMS § 374 järgi, kuna menetluste pooled on samad ja nõuded on omavahel seotud. Hagide liitmine võimaldab liidetud asjade õige ja kiirema lahendamise.
48.Kuigi eeltoodu on aluseks maakohtu otsuse tühistamisele, märgib kolleegium vastuseks kostja kaebuse väidetele, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja maksevõimelisust ei ole vajalik esitatud hagi puhul hinnata, kuna tegemist ei ole TsMS § 377 lg 1 järgi esitatud hagi tagamise avaldusega. Samuti on õige see, et hüpoteegi seadmiseks vajaliku tahteavalduse andmist on hagejal õigus nõuda olenemata sellest, et pooltevahelises lepingus ega hanketingimustes selline tingimus ei kajastunud.
49.Hageja esitas ringkonnakohtule avalduse hagi tagamiseks registriossa nr 13242702 eelmärke seadmiseks hageja kasuks hüpoteegi summas 147 356 eurot sissekandmise nõude tagamiseks. Hageja on taotluses tuginenud TsMS § 377 lg-tele 1 ja 2. Kolleegium leiab, et hagi tagamiseks eelmärke kinnistusraamatusse kandmisel tuleb lähtuda AÕS § 631 lg-st 2, mis sätestab erisättena hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse eelmärke seadmise võimaluse. AÕS § 631 lg 2 teise lause kohaldamiseks ei pea eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik põhjendama eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Hagi tagamise korras eelmärke seadmine AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi ei tähenda õigussuhte esialgset reguleerimist TsMS § 377 lg 2 mõttes. Seega ei pea kolleegium tuvastama eeltoodud asjaolusid. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb siiski jätta rahuldamata põhjusel, et hagi tagamine käesolevas menetlusstaadiumis on ennatlik. Kohtul ei ole kohustust hagi tagada, vaid ta võib seda teha juhul, kui hagi tagamiseks vajalikud asjaolud on kohtule selged. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus, kui vastavad
10(11)
asjaolud nõude kohta on ka hageja poolt toodud kohtu ette, on võimalik hagejal uuesti taotleda hagi tagamiseks eelmärke seadmist.
50.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega uueks läbivaatamiseks maakohtule kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotus. Maakohus jaotab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 järgi menetlust lõpetavas lahendis.
Jõustunud Riigikohtu 07.10.2020 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2020. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-8472 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta ICP Solutions OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta jõusse Riigikohtu 20. juuli 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.