2-20-3573/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik OÜ Lildenne esitas 05.03.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Lildenne OÜ-l puuduvad rahalised vahendid kohustuste katteks. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik ajutise halduri teabenõudele ei vastanud, mistõttu aruande koostamise aluseks on informatsioon, mida halduril õnnestus iseseisvalt hankida. Võlgniku majandustegevus algas eeldatavasti 2015, kuna selle perioodi kohta on esitatud registripidajale raamatupidamise aastaaruanne. Võlgniku majandusaasta aruannete esitamine on olnud kaootiline ega vasta seadusega ette nähtud korrale, 2018 ja 2019 aasta majandusaasta aruannet registripidajale esitatud ei ole. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis on võlgniku 2018 ja 2019 majandustegevuse sisu, kuna võlgnik selle kohta infot ja dokumente esitanud ei ole. Eeldatavasti lõppes võlgniku majandustegevus 2019. aasta IV kvartalis, kui majandustegevuse käibe suurus oli 13 111 eurot. Võlgnikul käesoleval ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt likviidset vara ei ole. Olemasoleva dokumentaalse ja muu informatsiooni põhjal on ajutine haldur subjektiivsel arvamusel, et võlgnikul puudus reaalne eesmärk ja kavatsus võlgniku majandusliku tegevuse pikaajalisemaks ja/või püsivamaks arendamiseks. Teada olevate kohustuste esialgne suurus 72 308,25 eurot. Võlgnik ei ole vara puudumise tõttu suuteline täitma oma kohustusi. Ajutine haldur peab võlgniku esialgseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku majandustegevuse korraldamatust ja planeerimistegevuse puudumist ning õigeaegselt seadusega ette nähtud aruannete koostamata jätmist, sest vähemalt aruannete koostamise käigus, selgunuks võlgniku maksejõulisus või selle puudumine. Võlgniku juhtorganid ei ole ettevõtet juhtinud selleks vajaliku hoolsusega, jättes nii ettevõtte kui ka võlausaldajate huvid kaitseta, tekitades varalist kahju võlausaldajatele. Võlgniku võlgade tekkimine on olnud võlgniku juhtorganite teadliku tegevusetuse tagajärg. Paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust oleks seaduses ette nähtud korras ja piisava hoolsusega korraldatud. Ajutise halduri arvates võivad esineda alused võimaliku kahjunõude esitamiseks võlgniku juhtorgani liikmete vastu, kuna võlgniku juhtorganite tegevuses ilmnevad raske juhtimisvea tunnused, mis hagi esitamise puhul toovad endaga kaasa juhtorgani liikmete varalise vastutuse. Võlgnik toob oma seisukohas esile, et osaühingu eest võib raamatupidamist korraldada ka teine ettevõte. Juhatuse liige on oma vastuses välja toonud, et raamatupidamisega seotud dokumendid saab esitada vaid raamatupidamisteenust pakkuv ettevõte OÜ X X, kes on ühtlasi üheks võlausaldajaks. Käesolevaks hetkeks ei ole saanud OÜ-lt X X tagasisidet, millise hinna eest on nad nõus ajutise halduri nõutud dokumendid kokku panema. Juhatuse liige ise nimetatud dokumentidele ligi ei pääse. Isegi, kui juhatuse liige nendele dokumentidele ligi pääseks, oleks nende leidmine ja saatmine raskendatud, kuna nägemispuude tõttu on arvutis töötamine vaevaline. 11.05.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot ning avaldas 11.05.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 72 308,25 euro ulatuses. Võlgnikul on nõue summas 92 000 eurot likvideeritud äriühingu X OÜ vastu. Nimetatul ettevõttel likvideerimisel varad puudusid ja ta kustutati 31.07.2019 registrist. Ajutise halduri arvates võivad esineda alused vara tagasivõitmiseks ja/või võimaliku kahjunõude esitamiseks võlgniku juhtorganite vastu, kuid puuduliku info tõttu seda tõsikindlalt väita ei saa ning see asjaolu vajaks täpsustamist pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruandest nähtub, et vajaliku dokumentatsiooni ja info olulise puudumise tõttu ei saa ajutine haldur anda arvamust, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, kuid siiski ilmnevad raskete juhtimisvigade tunnused (PankrS § 28 mõistes). Need asjaolud tuleks täpsemalt välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Võlausaldajad ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Kohus arvestades eeltoodut leiab, et pankrotiavalduse menetluse tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 072,50 eurot 16,5 töötunni eest. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 65 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena märkinud tegevuskulusid (büroo üldhalduskulud, registripäringud interneti teel, sidekulud, paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printer, arvuti jne). Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 250 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 675,50 eurot (1 072,50-397) jääb võlgniku kanda. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta X X vastutavale hoiule.