Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
19.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-10561
Kohtuasi
OÜ MAIMIKK hagi kohtutäitur Arvi Pingi vastu enampakkumise tulemi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ MAIMIKK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ MAIMIKK (registrikood 10622665), volitatud esindajad v.adv-d Eerik Entsik ja Liisi Kents Kostja kohtutäitur Arvi Pink (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja v.adv SandraKristin Kärner
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Selgitused Määruse peale võib osas, milles maakohtu määrus jäi muutmata, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja § 696 lg 1). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-19-10561
Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-19-10561 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel, sest hagi ei ole perspektiivikas. Hageja leiab, et enampakkumise tulem tuleb välja maksta ka juhul, kui jaotuskava on kohtus vaidlustatud, kuid hagi menetlemise ajaks ei ole jaotuskava täitmist peatatud. Kohtutäitur leiab aga kohtule esitatud seisukohas, et tulemit ei saa välja maksta, sest jaotuskavad on kinnitamata jaotuskavade vaidlustamise tõttu. Seega on poolte vahel vaidlus täitedokumendi täitmise menetluses tehtava toimingu üle. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 kohaselt sätestab see seadustik võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. TMS 7. osa sätestab võimalikud kaebused ja hagid täitemenetluses. Hageja küll viitab kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, kuid ei väida, et kohtutäitur oleks enampakkumiste tulemi omastanud ja sellega alusetult rikastunud. Hageja ei nõua kostjalt süüliselt tekitatud kahju hüvitamist, vaid ta ei nõustu sellega, et kohtutäitur ei ole maksnud hagejale välja enampakkumiste tulemit, kuigi jaotuskava on koostatud. Hageja palub hagiavalduse resolutsioonis kostjalt välja mõista enampakkumiste tulem 313 212 eurot. Kohus on seisukohal, et seadus ei võimalda hagejal nõuda täitedokumendist nähtuva rahasumma maksmist kolmandast isikust võlgniku asemel kohtutäituri isikliku vara arvelt. Ei ole põhjust kahelda selles, et enampakkumiste tulem on hoiustatud kohtutäituri ametialasel kontol. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hageja eesmärgiks, et jaotuskavad kinnitataks nende vaidlustamisest hoolimata ning raha makstaks jaotuskava alusel välja. Seega on sobivaks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele või otsusele TMS § 217 alusel ning seejärel, kui hageja ei nõustu kohtutäituri otsusega, kaebuse esitamine maakohtule kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 alusel. Ilma kohtuvälist kohustuslikku menetlust (kohtutäiturile kaebuse esitamist) kohtule kaebust kohtutäituri tegevuse peale esitada ei saa. Vastavalt TMS § 217 lg-le 6 kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Riigikohus on asjas nr 2-17-8492 ps 15 märkinud järgmist: „Kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks käesoleva otsuse p-des 13 ja 14 märgitule nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lg-st 1 kui ka TMS § 217 lg-st 6. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt selle kohta nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13).“ Seega ei näe seadus ette hageja valitud õiguskaitsevahendit. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
2-19-10561 tuleb kindlaks teha asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Seda küsimust ei saa otsustada hagi menetlusse võtmise küsimuse lahendamisel. TMS § 43 lg 1 sätestab, et võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. TMS § 109 lg 2 kohaselt kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada. Seega eksisteeris kohtutäituril selge kohustus maksta hagejale välja enampakkumiste tulem 313 212 eurot vastavalt kohtutäituri 12.06.2018 koostatud jaotuskavadele, seda vaatamata asjaolule, et AS Hüpoteeklaen vaidlustas maakohtus enampakkumise tulemi väljamaksmise osaliselt 100 000 euro ulatuses. Riigikohtu juhiste kohaselt võib kohtutäituri vastutuse kaasa tuua see, kui kohtutäitur ei maksa tulemit õigeaegselt välja. Sellise nõude esitamise alusnormiks on TMS § 43 lg 1, mille eesmärk on kannatanu kaitsmine mh saamata jäänud tuluna tekkiva kahju eest (VÕS § 1045 lg 3), vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 16. Maakohtule on võimalik esitada hagiavalduse kohtutäituri vastu enampakkumise tulemi väljamaksmiseks kohustamiseks kui TMS § 43 lg 1 tuleneva kohustuse täitmise nõue. Lisaks sellele on kohtutäituri seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks esitatava kohustamisnõude õiguslikuks aluseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 4 ja § 6 lg 1. Hageja ei pea jätkuvalt võimalikuks ega eesmärgipäraseks kohtutäituri vastu kaebuse esitamist, kuivõrd hageja sooviks on saada kohtutäituri suhtes täitedokument, mida oleks vajadusel võimalik sundkorras täita. Kaebuse esitamine ei ole praegusel ajal mh õiguslikult võimalik, kuna möödunud on kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg. Seetõttu on eksitavad maakohtu viited kaebuse esitamise võimalusele. Samuti ei ole TMS § 43 lg 1 tuleneva kohustuse täitmise nõude ega RVastS § 2 lg 1 p 4 ja § 6 lg 1 tuleneva ametiisiku toimingu tegemiseks kohustamise nõude esitamise eelduseks kaebuse esitamine kohtutäituri vastu. Vaidlustatud määruse jõusse jäämise korral puudub hagejal igasugune efektiivne ja tõhus võimalus kohtusse pöördumiseks ning kuni praeguseni kestva õiguste rikkumise lõpetamiseks, mida tuleb lugeda põhiõiguste oluliseks riiveks.
2-19-10561 Hageja ei ole eksinud menetlusliigi valikul, sest hageja ise on nii hagis kui ka määruskaebuses rõhutanud, et ei soovi esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale. Seega, kuigi ainus sobiv õiguskaitsevahend oleks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale, on hageja selgesõnaliselt väljendanud, et ta seda teha ei soovi, mistõttu ei saa kuidagi järeldada, et ta oleks menetlusliigi valikul eksinud. Lisaks ei oleks kaebust kohtutäituri otsuse peale niikuinii võimalik menetlusse võtta TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt, sest on läbimata TMS §-s 217 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. TMS § 43 lg-st 1 tulenevat jaotuskava alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmise kohustuse täitmist ei ole võimalik nõuda rahalise nõude esitamisega kohtutäituri vastu. Sama kehtib RVastS-st tulenevate haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuete osas. Hageja on esitanud nõude, mis on suunatud kohtutäituri isikliku vara vastu. Sellist hagi rahuldavat kohtuotsust ei oleks võimalik täita kohtutäituri hoiukontol oleva enampakkumise tulemi arvelt. Arvestades, et hageja ja kostja vahel puudub igasugune selline õigussuhe, mis võimaldaks hagejal nõuda haginõude täitmist kostja isikliku vara arvelt (hageja ka ei väida sellise õigussuhte olemasolu), siis on ilmselge, et hageja poolt esitatud nõue on õiguslikult võimatu. Hagist on selge, et hageja soovib kohtutäituri hoiukontol oleva enampakkumise tulemi väljamaksmist endale, mitte sama summa väljamaksmist kohtutäituri isikliku vara arvelt, kuid hagi nõue seda eesmärki saavutada ei võimaldada. Hageja on määruskaebuses väljendanud, et tema eesmärgiks on saada täitedokument otse kohtutäituri vastu nõude osas, mis tal on kolmandast isikust võlgniku vastu ja mille täitmine on kohtutäituri menetluses. Selline eesmärk on õiguskorraga ühildumatu ning eesmärgipüstituse enda pinnalt on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Samahästi võiks tsiviilkohtumenetluses kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise asemel esitada uue hagi samas nõudes (viitega riigivastutuse seadusele) otse kohtu vastu. Hageja kohtusse pöördumise põhiõigust pole rikutud. Peaaegu kõiki õiguskaitsevahendeid piirab mingi tähtaeg (menetlustähtaeg, aegumistähtaeg, õigust lõpetav tähtaeg) ning need ei kujuta endast kohtusse pöördumise õiguse rikkumist. Kui hageja soovib vaidlustada TMS §des 217 ja 218 sätestatud õiguskaitsevahendite piirangute põhiseaduspärasust, peab ta seda tegema nende sätete alusel esitatud kaebuse menetlemise raames.
2-19-10561 kujundanud kohtutäituri otsuste ja toimingute – tegevuse ja tegevusetuse – vaidlustamiseks tervikliku ja ammendava normistiku. See hõlmab ka juhtumeid, mil vaidluse all on kohtutäituri valduses oleva raha väljamaksmine. Seega ei saa kohtutäituri seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ilma kohustuslikku kohtueelset läbimata maakohtule esitatava kohustamisnõude õiguslikuks aluseks olla ka RVastS § 2 lg 1 p 4 ja § 6 lg 1, millele tugineb hageja.
2-19-10561
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.