Täitmine › Muud täitmisasjad

Tallinna kohtutäitur Arvi Pink on õigusvastaselt viivitanud osaühingule MAIMIKK 25.05.2018 lõppenud elektrooniliste enampakkumiste tulemi summas 313 212 euro väljamaksmisega vastavalt Tallinna kohtutäituri Arvi Pink poolt 12.06.2018 koostatud jaotuskavadele täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74, sest kohtutäitur oli kohustatud enampakkumise tulemi summas 313 212 eurot välja maksma kümne tööpäeva jooksul arvates jaotuskava koostamisest, so hiljemalt 03.07.2018. Perioodil 03.07.2018 kuni hagi esitamiseni 15.07.2019 on hagejal õigus nõuda 313 212 euro viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras arvestatuna kokku 25 949,40 eurot. Hageja palub mõista Tallinna kohtutäiturilt Arvi Pink välja Osaühingu MAIMIKK kasuks seadusest tulenev viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8% aastas) alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 15. juuli 2019. a summas 25 949,40 eurot ja seadusest tulenev viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 16. juuli 2019. a protsendina väljamõistetud põhisummalt (so summalt suuruses 313 212 eurot) kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt esitas täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 sissenõudja Xxx AS kostja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-18-9790) ning vaidlustas kostja poolt 12.06.2018 koostatud jaotuskavad tervikuna, mistõttu ei olnud tsiviilvaidluse nr 2-18-9790 kestvuse ajal jaotuskavad kinnitatud ning kinnitamata jaotuskavade põhjal ei saanud kostja hagejale teha väljamakset summas 313 212 eurot. Kostja sai 12.06.2018 koostatud jaotuskavad lugeda kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise vaidluse lõppemist tsiviilasjas 2-189790 16.10.2019, mille järgselt kandis kostja hagejale koheselt põhisumma 313 212 eurot. Kostja ehk täituri käitumine, s.o vaidlustatud jaotusakava alusel tulemi väljamaksmisega ootamine tsiviilvaidluse nr 2-18-9790 kestvuse ajal ei ole olnud õigusvastane (ammugi puudub täituri tegevuses süü), mistõttu on viivisenõue kostja suhtes on põhjendamatu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et Tallinna kohtutäituri Arvi Pink menetluses oli täiteasi nr 024/2018/73, mille käigus müüdi 25.05.2018 lõppenud elektroonilisel kordusenampakkumisel võlgniku R N omandisse kuuluv kinnistu asukohaga xxx hinnaga 155 000 eurot, milline kinnisasi oli koormatud

kohtutäituri Arvi Pink poolt on 12.06.2018 koostatud jaotuskava täiteasjas nr 024/2018/74 kohaselt olid Tallinna kohtutäituri Arvi Pink menetluses sissenõudja Osaühingu MAIMIKK nõue summas 425 709,85 eurot (sh täitekulu) (täiteasi nr 024/2018/74) ja sissenõudja AS Xxx nõue summas 1 174 255.93 eurot (sh täitekulu) (täiteasi nr 024/2017/1234). Tallinna kohtutäituri Arvi Pink 12.06.2018 jaotuskavaga täiteasjas nr 024/2018/74 Tallinna kohtutäitur Arvi Pink otsustas jagada kinnistu müügist saadud tulem järgmiselt: (a) kohtutäitur Arvi Pink menetluses oleva täiteasja nr 024/2018/74 täitekulude (kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu) katteks summas 6 144 eurot; (b) kohtutäitur Arvi Pink menetluses oleva täiteasja nr 024/2018/74 nõude katteks summas 164 356 eurot (1. järjekoha hüpoteek); (c) teiste nõuete katteks 0 eurot (t.l. 14-15). Vaidlust ei ole, et täiteasjades 024/2018/73 ja 024/2018/74 12.06.2018 koostatud jaotuskavade kohaselt pidi Tallinna kohtutäituri Arvi Pink tasuma osaühingule MAIMIKK tulemi kokku summas 313 212 eurot. Pooled ei vaidle, et AS Xxx pöördus hagiavaldusega kohtusse Tallinna kohtutäituri Arvi Pink ja Osaühingu MAIMIKK vastu Tallinna kohtutäituri Arvi Pink poolt 12.06.2018. a täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 koostatud jaotuskavade vaidlustamiseks, millist hagi keeldus kohus tsiviilasjas 2-18-9790 määrusega menetlusse võtmast (t.l. 16-27). Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas 218-9790 menetlusse võtmise määrus jõustus Riigikohtu 16.10.2019 määrusega. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur määruse jõustumisega samal päeval, s.o 16.10.2019, maksis hagejale välja põhinõude summas 313 212 eurot (t.l. 90). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on viivitanud õigusvastaselt 12.06.2018 jaotuskava alusel enampakkumise tulemi summa 313 212 euro väljamaksmisega. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur avalik-õigusliku ameti pidajana oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja kui see ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. RVastS § 7 lg 3 võimaldab nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Eelkõige vaidlevadki pooled selle üle, kas kostja on rikkunud oma kohustust tasuda hagejale tähtaegselt sundtäitmise tulemusel täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 kohtutäiturile laekunud raha kokku 313 212 eurot, sest kostja ei ole seda teinud vaatamata hageja nõuetele kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest kohtutäiturile (t.l. 28-33). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43 lg 1 sätestab, et võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. TMS § 105 lg 1 järgi jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. TMS § 105 lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või

jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist. TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. TMS § 106 lg 2 järgi koostatakse jaotuskava ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast ning täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. TMS § 106 lg 4 alusel toimetab kohtutäitur jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks. TMS § 109 lg 1 lubab sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse ning kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada. TMS § 109 lg 2 järgi kohus võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuse peatada. TMS § 109 lg 3 kohaselt, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja. TMS § 109 lg 4 järgi võib kohus hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kuna TMS §-d 105 lg 2 sätestab otsesõnu jaotuskava alusel tulemi jaotamisel sissenõudjatele väljamaksete tegemise ja pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur koostas 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad tulemi jaotamiseks sissenõudjate vahel, siis tuleneb seadusest, et sissenõudjatele raha üle kandmine saab toimuda vaid jaotuskava alusel tulemi jaotamise sätete alusel. Kuna sissenõudjatel on õigus jaotuskavaga mittenõustumisel seda vaidlustada, siis on põhjendatud arvata, et selline jaotuskava, mis on vaidlustatud, ei saa olla kinnitatud ja sellise jaotuskava alusel ei tehta väljamakseid sissenõudjatele. Ka TMS § 109 lg 3 sõnastusest tuleneb, et jaotuskava loetakse kinnitatuks alles peale seda, kui ei ole esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Kui TMS § 105 lg 2 sätestab kohtutäiturile kohustuse kanda raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul alates jaotuskava kinnitatuks lugemisest, siis ei ole põhistatud hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejale raha üle kandma varem, kui jaotuskava kinnitatuks lugemisest. Ka asjaolu, et TMS § 109 lg 2 kohaselt võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada ei luba asuda seisukohale, et jaotuskava selle vaidlustamise korral oleks saanud iseenesest lugeda kinnitatuks või osaliselt kinnitatuks. TMS §-st 109 lg 3 tuleb otsesõnu, millal loetakse jaotuskava kinnitatuks. TMS § 109 lg 3 sätestab selgesõnaliselt, millal kohtutäitur maksab tulemi välja olukorras, kus sissenõudjatel on õigus vaidlustada jaotuskava. Kuna kohtutäituril on kohustus tulem sissenõudjatele välja maksta alles peale jaotuskava kinnitatuks lugemist, siis ei ole hageja tõendnaud, et kostja tegevus tulemi väljamaksmisel oleks seadusevastane ja õigusvastane, sest tsiviilasjas nr 2-18-9790, kus vaidlustati 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad, ei olnud kohus hagi taganud, sh TMS § 109 lg 2 alusel jaotuskavade täitmist peatanud. Tuvastatud on, et AS Xxx vaidlustas erinevad jaotuskavad tervikuna, mistõttu ei ole kuidagi võimalik järeldada, et jaotuskavad oleks saanud mingilgi moel vaidlustamata ulatuses lugeda iseenesest osaliselt mingis ulatuses kinnitatuks (t.l. 20-23). Põhistatud on kostja väide, et tsiviilvaidluse nr 218-9790 kestvuse ajal ei olnud jaotuskavad seega kinnitatud, mistõttu jaotuskavade põhjal, mida ei saanud lugeda kinnitatuks, ei olnud kostjal kohustust hagejale teha väljamakset kokku summas 313 212 eurot. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks pidanud jaotuskavade alusel tegema hagejale täitemenetluses väljamakse 313 212 euro ulatuses enne jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist.

Lähtudes eeltoodust sai kostja lugeda 12.06.2018 koostatud jaotuskavad kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist tsiviilasjas 2-18-9790 16.10.2019, mil kostja koheselt kandis hagejale üle tulemi kokku 313 212 eurot, ja hageja väide, et kostja on seadusevastaselt olnud viivituses summade välja maksmisega hagejale, ei ole tõendatud. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kohtutäitur pidi jaotuskavade alusel tulemist väljamakse hagejale tegema, peale seda, kui jaotuskava saab lugeda kinnitatuks, s.o. peale vaidlustamise tähtaega või peale vaidlustamise menetluse lõppemist, ja kohus on tuvastanud, et kohtutäitur on koheselt samal päeval, kui jaotuskava vaidlustamise kohtumenetlus lõppes, teinud hagejale väljamakse jaotuskavade alusel, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäitur on väljamakse tegemisel hagejale rikkunud seaduses sätestatud kohtutäiturile ette nähtud tähtaegu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust jaostuskavade alusel tulemi väljamaksmisel, s.o. hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus oleks õigusvastane, siis ei saa olla tõendatud, et sellise tegevuse tagajärjel oleks hagejal saanud tekkida kahju, mistõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, kas sellega on hagejal tekkinud kahju ja kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju tekitamise eest. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.