lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-10561/44

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10561/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2415
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 109 lg 2, 3Jaotuskava vaidlustamine ja kinnitatuks lugemineTMS § 105 lg 2Asjade müügist saadud tulemi jaotamineTMS § 43 lg 1Raha väljamaksmine sissenõudjale kohtutäituri ametialaselt arvelduskontoltTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 372 lg 6Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-10561/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.05.20202-19-10561/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10561

Kohtuasi

OÜ MAIMIKK hagi kohtutäituri Arvi Pingi (Pink) vastu viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

OÜ MAIMIKK apellatsioonkaebus, hind 32 333,78 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ MAIMIKK, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kostja Tallinna kohtutäitur Arvi Pink, esindaja SandraKristin Kärner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 377Hagi tagamise alus
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Asjaolud ja hageja nõue

1.OÜ MAIMIKK (hageja/sissenõudja) esitas 15.07.2019 Harju Maakohtule hagi kohtutäituri Arvi Pingi (kostja/kohtutäitur) vastu, milles palus mõista välja enampakkumiste tulemi 313 212 eurot ja põhinõudelt seadusjärgses määras viivise (25 949,40 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest 03.07.2018 kuni hagi esitamiseni 15.07.2019 ja alates 16.07.2019 protsendina kuni põhikohustuse täitmiseni) väljamõistmist. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus keeldus 09.09.2019 hagi menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse 19.05.2020 muutmata enampakkumise tulemi väljamõistmist puudutavas osas ja saatis asja viivisenõude menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohus võttis hagi viivise osas menetlusse 19.06.2020. Hageja täpsustas 07.08.2020 oma nõuet ja palus mõista kostjalt viivist seadusjärgses määras 32 333,78 eurot perioodi 03.07.2018-16.10.2019.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kohtutäituri menetluses täiteasi nr 024/2018/73, mille käigus müüdi 25.05.2018 lõppenud elektroonilisel kordusenampakkumisel X (võlgnik) omandisse kuuluv kinnistu (asukoht XXX, Tallinn) hinnaga 155 000 eurot, mis oli koormatud esimese järjekoha hüpoteegiga hageja kasuks. Kohtutäituri koostas 12.06.2018 jaotuskava, mille kohaselt olid tema menetluses hageja nõue 226 140,17 eurot sh täitekulu ja teise sissenõudja AS Hüpoteeklaen nõue 1 174 255,93 eurot sh täitekulu (täiteasi nr 024/2017/1234). Jaotuskavaga otsustas kohtutäitur jagada kinnistu müügist saadud tulem järgmiselt: 1) täitekulude katteks 6 144 eurot, 2) täiteasja nõude katteks 148 856 eurot (esimese järjekoha hüpoteek) ja 3) teiste nõuete katteks 0 eurot. Kostja menetluses oli ka täiteasi nr 024/2018/74, mille käigus müüdi 25.05.2018 lõppenud elektroonilisel kordusenampakkumisel võlgniku omandisse kuuluv kinnistu (asukoht Kose tee 43-1, Tallinn) hinnaga 170 500 eurot, mis oli koormatud esimese järjekoha hüpoteegiga hageja kasuks. Kohtutäitur koostas 12.06.2018 jaotuskava, mille kohaselt olid kohtutäituri menetluses hageja nõue 425 709,85 eurot sh täitekulu ja teise sissenõudja AS Hüpoteeklaen nõue 1 174 255,93 eurot sh täitekulu (täiteasi nr 024/2017/1234). Jaotuskavaga otsustas kostja jagada kinnistu müügist saadud tulem järgmiselt: 1) täitekulude katteks 6 144 eurot, 2) täiteasja nõude katteks 164 356 eurot (esimese järjekoha hüpoteek) ja 3) teiste nõuete katteks 0 eurot. Kokku kuulus täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 koostatud jaotuskavade kohaselt hagejale väljamaksmisele enampakkumise tulem 313 212 eurot. AS Hüpoteeklaen pöördus hagiavaldusega kohtusse kostja ja hageja vastu kohtutäituri 12.06.2018 koostatud täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavade vaidlustamiseks. Kohus hagi ei taganud ega peatanud hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmist vaidlustatud ulatuses ega peatatud täitemenetlust. Hagiga paluti muuta või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit koostama uus jaotuskava, mille kohaselt kinnistute müügist saadud tulemist jaotada Hüpoteeklaen AS-ile nõude katteks 100 000 eurot. Seega puudus vaidlus hagejale väljamaksmisele kuuluva summa 213 212 euro osas (313 212100 000). Kohtutäitur pidi tulemi kandma sissenõudjale kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates, st hiljemalt 03.07.2018. Hageja pöördus korduvalt kostja poole tulemi saamiseks vastavalt jaotuskavadele, kuid kostja tulemit välja ei maksnud. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hüpoteeklaen AS (sissenõudja täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74) esitas kostja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-18-9790) ning vaidlustas kostja poolt 12.06.2018 koostatud jaotuskavad

tervikuna, mistõttu ei olnud tsiviilvaidluse kestvuse ajal jaotuskavad kinnitatud ning kinnitamata jaotuskavade põhjal ei saanud kostja hagejale teha väljamakset 313 212 eurot. Kostja sai jaotuskavad lugeda kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise vaidluse lõppemist (lahend tsiviilasjas nr 2-18-9790 jõustus 16.10.2019). Selle järgselt kandis kostja hagejale koheselt põhisumma üle. Kostja tegevust ei muutnud õigusvastaseks asjaolu, et jaotuskavade täitmist või täitemenetlust ei peatatud. Juhul, kui täitur oleks teinud hagejale tulemi väljamakse kinnitamata jaotuskava alusel, oleks tegemist olnud ebaseadusliku toiminguga. Hageja minetas viivisenõude esitamise õiguse, sest ei esitanud tähtaegselt kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Isegi kui viivisenõude eeldused oleksid olnud täidetud, oleks hageja saanud väidetava viivisenõuet vältida sellega, et oleks esitanud kaebuse täituri tegevuse peale. Maakohtu otsus

4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et kohtu menetluses olid täiteasjad nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 ning nendes asjades koostatud jaotuskavade kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tulemi kokku 313 212 eurot (lk 8-15). Pooled ei vaielnud, et AS Hüpoteeklaen pöördus hagiavaldusega kohtusse kostja ja hageja vastu kohtutäituri poolt täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 koostatud jaotuskavade vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-18-9790). Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja lõpplahend jõustus 16.10.2019 (lk16-27). Vaidlust ei olnud ka selles, et kostja maksis 16.10.2019 hagejale välja 313 212 eurot (lk 90). Pooled vaidlesid, kas kostja viivitas õigusvastaselt 12.06.2018 jaotuskava alusel enampakkumise tulemi 313 212 euro väljamaksmisega. Juhindudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 9 lg-st 1, § 43 lg-st 1, § 105 lg-test 1 ja 2, § 106 lg-test 1, 2 ja 4, § 109 lg-test 1-4, võlaõigusseaduse §1045 lg 1 p-st 7 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg-test 1, 3 ja 4 tuvastas kohus, et hagi ei kuulnud rahuldamisele. TMS § 105 lg 2 sätestas otsesõnu jaotuskava alusel tulemi jaotamisel sissenõudjatele väljamaksete tegemise ja pooled ei vaielnud selle üle, et kohtutäitur koostas 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad tulemi jaotamiseks sissenõudjate vahel. Seega tulenes, et sissenõudjatele raha üle kandmine sai toimuda vaid jaotuskava alusel tulemi jaotamise sätete alusel. Kuna sissenõudjatel oli õigus jaotuskavaga mittenõustumisel seda vaidlustada, siis oli põhjendatud arvata, et selline jaotuskava, mis oli vaidlustatud, ei saanud olla kinnitatud ja sellise jaotuskava alusel ei tehta väljamakseid sissenõudjatele. Ka TMS § 109 lg 3 sõnastusest tulenes, et jaotuskava loetakse kinnitatuks alles peale seda, kui ei ole esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Kui TMS § 105 lg 2 nägi ette kohtutäiturile kohustuse kanda raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul alates jaotuskava kinnitatuks lugemisest, siis ei olnud põhistatud hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejale raha üle kandma varem, kui jaotuskava kinnitatuks lugemisest. Ka asjaolu, et TMS § 109 lg 2 kohaselt võis hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada ei lubanud asuda seisukohale, et jaotuskava selle vaidlustamise korral oleks saanud iseenesest lugeda kinnitatuks või osaliselt kinnitatuks. TMS § 109 lg 3 sätestas selgesõnaliselt, millal kohtutäitur maksab tulemi välja olukorras, kus sissenõudjatel oli õigus vaidlustada jaotuskava. Kuna kohtutäituril oli kohustus tulem sissenõudjatele välja maksta alles peale jaotuskava kinnitatuks lugemist, siis ei olnud hageja tõendanud, et kostja tegevus tulemi väljamaksmisel oleks seadusevastane ja õigusvastane, sest tsiviilasjas nr 2-18-9790, kus vaidlustati 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad, ei olnud kohus hagi taganud, sh TMS § 109 lg 2 alusel jaotuskavade täitmist peatanud. Tuvastatud oli, et AS Hüpoteeklaen vaidlustas erinevad jaotuskavad tervikuna, mistõttu ei olnud kuidagi võimalik järeldada, et jaotuskavad oleks saanud mingilgi moel vaidlustamata ulatuses lugeda iseenesest

osaliselt mingis ulatuses kinnitatuks (lk 20-23). Põhistatud oli kostja väide, et tsiviilvaidluse nr 2-18-9790 kestvuse ajal ei olnud jaotuskavad kinnitatud, mistõttu jaotuskavade põhjal, mida ei saanud lugeda kinnitatuks, ei olnud kostjal kohustust hagejale teha väljamakset 313 212 eurot. Seega ei olnud tõendatud hageja väide, et kostja oleks pidanud jaotuskavade alusel tegema hagejale täitemenetluses väljamakse 313 212 euro ulatuses enne jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist. Lähtudes eeltoodust sai kostja lugeda 12.06.2018 koostatud jaotuskavad kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist tsiviilasjas 2-18-9790 (16.10.2019), mil kostja koheselt kandis hagejale üle tulemi 313 212 eurot. Hageja väide, et kostja oli seadusevastaselt viivituses summade välja maksmisega hagejale, ei olnud tõendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust jaostuskavade alusel tulemi väljamaksmisel, st et kostja tegevus oleks õigusvastane, siis ei saanud sellise tegevuse tagajärjel hagejal tekkida kahju. Hageja apellatsioonkaebus

5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada 32 333,78 euro ulatuses või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Hageja oli seisukohalt, et jaotuskava täitmise peatamise osas pidi eksisteerima kohtu poolt tehtud kohtumäärus (eelkõige hagi tagamise määrus). Järelikult juhul, kui sissenõudja poolt jaotuskava vaidlustamiseks esitatud hagi ei olnud hagi menetleva kohtu poolt menetlusõiguse normide kohaselt hagi tagamise korras tagatud ja kohtu poolt hagi tagamise korras jaotuskava alusel väljamakse tegemine peatatud, siis oli kohtutäitur kohustatud enampakkumise tulemi sissenõudjale välja maksma vastavalt jaotuskavale kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Üksnes juhul, kui oli esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks ning kohus oli hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatanud, sai kohtutäitur jätta täitmata kohustuse raha väljamaksmiseks vastavalt jaotuskavale kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kostja oli rahalise kohustuse täitmisega viivitanud avalik-õiguslikus suhtes ning viivitus oli õigusvastane ja süüline (vähemalt hooletuse vormis). Süülisuse puudumist pidi tõendama eelkõige kostja, kuid ta seda ei teinud. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohtutäitur pidi lähtuma, et AS Hüpoteeklaen hagiavaldust ei esitatud. Tegelikult olid AS Hüpoteeklaen poolt vaidlustatud jaotuskavad osaliselt ning puudus mistahes vaidlus hagejale väljamaksmisele kuuluva 213 212 euro osas. Hageja 06.07.2018 ja 27.09.2018 kirjalikke pöördumisi kostjale tuli käsitleda kaebustena kohtutäituri tegevusele, millega anti kohtutäiturile võimalus kõrvaldada õiguserikkumine ja vältida kahju. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele on maakohus hinnangu andnud.

9.Pooltel on vaidlus selle üle, millal tekib kohtutäituril kohustus teha sissenõudjale jaotuskava tulemi väljamakse.
10.Hageja väitel tuleb kohtutäituril TMS § 43 lg 1 kohaselt kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Tegemist on üldnormiga ja käesolevas asjas, kui on koostatud jaotuskava, kohaldub TMS § 105 lg 2. TMS § 105 lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul selle kinnitatuks lugemisest. TMS § 109 lg 3 kohaselt loetakse jaotuskava kinnitatuks, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Seega loetakse TMS § 109 lg 3 kohaselt jaotuskava kinnitatuks, kui ettenähtud tähtaja jooksul ei ole teatatud vaidlustuse esitamisest.
11.Praeguse asja lahendamisel tuleb arvestada, et jaotuskavad vaidlustati. Sissenõudja Hüpoteeklaen AS oli 26.06.2018 esitanud maakohtule hagi hageja osaühingu MAIMIKK ja kostja tallinna kohtutäitur Arvi Pingi vastu (tsiviilasi 2-18-9790), leides, et jaotuskavade järgsed tulemi jagamised on õigusvastased. Hüpoteeklaen AS palus esitatud hagis tühistada kostja koostatud jaotuskavade järgsed tulemi jaotused hagejale summas 313 212 eurot, mis on kogu jaotuskavade alusel jaotatud tulem. Hüpoteeklaen AS oli jaotuskavad vaidlustanud täies ulatuses so tema hinnangul ei oleks hageja tohtinud X kui tarbijaga laenutehinguid üldse sõlmida. Kuigi jaotuskava muutmisele suunatud hagi puhul on reeglina tegemist protsessuaalse hagiga, mille käigus kontrollitakse eelkõige kohtutäituri tegevust jaotuskava koostamisel, siis praegu oli vaidlustatud kogu tulemi jaotud. Nimetatu ei võimaldanud kostjal kasvõi osaliselt hagejale jaotuskava alusel väljamakseid teha, nagu on ebaõigest väitnud oma kaebuses hageja. Seega on ebaõige hageja apellatsioonkaebuse kaebuse väide, mille kohaselt oli jaotuskava vaidlustatud vaid osaliselt ja kohtutäituril võis olla kohustus teha osaline väljamakse.
12.Maakohus keeldus 18.09.2018 määrusega ülalmärgitud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja lõpplahend jõustus 16.10.2019. Seega praeguses asjas tuleneb TMS § 109 lg-st 3, et jaotuskavade vaidlustamise korral lükkub jaotuskavade kinnitamine ja tulemi väljamaksmine edasi, kuivõrd jaotuskavade tulemi väljamakse sissenõutavaks muutumiseks on vajalik kinnitatud jaotuskavade olemasolu. Ebaõige on hageja seisukoht, et jaotuskava oleks tulnud kinnitada selle vaidlustamisest hoolimata ja raha hagejale jaotuskava alusel välja maksta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jaotuskava vaidlustamisel loetakse see kinnitatuks vaidluse lõppemisest.
13.Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei saanud kostja keelduda väljamakse tegemisest, sest maakohtu poolt Hüpoteeklaen AS hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuli TsMS § 372 lg 6 kohaselt lugeda, et Hüpoteeklaen AS hagi ei ole kohtu menetluses olnudki. Selles mõttes on keeldumise õiguslikuks tagajärjeks, et hagejal on soovi korral õigus pöörduda sama hagiga uuesti kohtusse. Samas ei tähenda TsMS § 372 lg 6 seda, et vaidlustust ei oleks kohtus olnud, kuivõrd lõikes 6 sätestatud menetlusõiguslikud tagajärjed kaasnevad hagi menetlusse võtmisest keeldumisega juhul, kui nimetatud kohtumäärus on lõplikult jõustunud. Jaotuskava vaidlustamise menetlus kestis kuni Hüpoteeklaen AS hagi menetlusse võtmata jätmise määruse jõustumiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt

sai kostja lugeda jaotuskavad kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist 16.10.2019, mille järgselt kandis ostja hagejale koheselt ka tulemi põhisumma 313 212 eurot.

14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt kostja ei ole viivitanud hagejale rahalise kohustuse täitmisega õigusvastaselt. Kostja tegevust ei muuda õigusvastaseks, et tsiviilasjas 2-18-9790 ei olnud kohus jaotuskavade täitmist peatanud ja hagi taganud TsMS § 377 alusel. Esiteks oli kohtutäitur nimetatud menetluses kostja ja tulemi saab välja maksta ikkagi kinnitatud jaotuskava alusel. Kuivõrd kostja järgis TMS § 105 lg-s 2 sätestatud kohustust kanda sissenõudjale raha üle kümne päeva jooksul jaotuskava kinnitatuks lugemisest 16.10.2019, ei ole ta viivitanud rahalise kohustuse täitmisega õigusvastselt. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus Riigikohtu juhistega, mille kohaselt on alusnormiks TMS § 43 lg 1, ei ole õige, kuivõrd kaebuses viidatud lahendites toodud asjaolud ei ole sarnased praeguse vaidluse asjaoludega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
16.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium