4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade J.P. kohustustest vabastamata jätmise 1
kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
1.Jätta käeolevas määruses reguleerimata osas menetluskulud J.P. kanda.
2.Muuta Tartu Maakohtu 07.05.2025 määrust menetluskulude osas ja määrata usaldusisiku Oksana Kutšmei tasu suuruseks J.P. kohustustest vabastamise menetluses 120 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, so 26,40 eurot, kokku 146,40 eurot.
3.Usaldusisiku Oksana Kutšmei tasu summas 56,31 eurot hüvitada võlgniku J.P. poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel Oksana Kutšmei arvelduskontol EE101010011959978220.
4.Anda J.P.-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 90,09 eurot.
või Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22). Tasumisel kasutada viitenumbrit 2800049667 ja märkida tsiviilasja number, määruse kuupäev ja märkus, et tegemist on enammakstud summa tagastusega. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 20.03.2023 määrusega kuulutas kohus välja J.P. pankroti, algatas J.P. suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Oksana Kutšmei. 11.01.2024 määrusega lõpetas kohus J.P. pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja jätkas J.P. suhtes 20.03.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas Oksana Kutšmei. Kohtumäärus jõustus 10.04.2023. Usaldusisikul tuli kord aastas (20.märtsil) esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 20.03.2024. Aruande kohaselt viibis võlgnik Viru Vanglas, karistuse kandmise tähtaeg oli 26.03.2024. Võlgniku sissetuleku arvelt kandis Riigi Tugiteenuste Keskus usaldusisiku kontole üle 359,85 eurot. Lisaks laekus usaldusisiku kontole pankrotihalduri lõpparuande esitamise järgselt pankrotivara kokku 784,49 eurot. Seega kokku laekus usaldusisiku kontole 1144,34 eurot, millest 1012,59 eurot maksti välja võlausaldajatele.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 20.03.2025. Võlgniku sissetulekute arvelt kandis Riigi Tugiteenuste Keskus usaldusisiku kontole üle 578,11 eurot, millest 520,30 eurot maksti välja võlausaldajatele ning 10% jäeti usaldusisiku tasu katteks. Võlgnik ei ole pärast vanglast vabanemist usaldusisikule andmeid esitanud. Usaldusisik on tuvastanud, et 2
võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetluse jooksul algatatud mitmeid täitemenetlusi. Liiklusregistrist nähtub, et võlgnik on omandanud mitu sõidukit, mis nüüdseks on kohtutäiturite poolt arestitud. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamine eesmärgipärane.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 27.05.2025. Kohus selgitas, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi käesolevas menetluses ja ei ole olnud kättesaadav usaldusisikule ja kohtule. Võlgnik on töötu, SEB konto on kohtutäituri poolt arestitud, kasutas välismaa kontosid. Võlgnik on väidetavalt teinud töötukassa kaudu tööampse ja tasu on läinud SEB kontole. Võlgnik ei teadnud, et peab infot usaldusisikule andma ning pole tema kirju kätte saanud. Kohus viitab, et seda on võlgnikule selgitatud pankrotimenetluses ning usaldusisik ei pea andmeid ise otsima, vaid võlgnik peab need talle esitama. Kohus teatas, et võlgnik peab esitama puuduolevad andmed ja töölepingu info usaldusisikule hiljemalt 06.06.2025 vastasel juhul kohus lõpetab menetluse.
5.Usaldusisik esitas kohtule 09.06.2025 teate, et võlgnik esitas 01.06.2025 usaldusisikule andmed liiklusregistris tema nimel olevate sõidukite kohta, SEB panga ja Paysera konto väljavõtte ning 28.05.2024 sõlmitud töövõtulepingu esimese lehekülje ning lakoonilise selgituse. Usaldusisiku hinnangul ei ole esitatud andmed piisavad aruande koostamiseks ning konto väljavõtted ei hõlma kõiki võlgniku kasutuses olevaid kontosid. Usaldusisik palus võlgnikul esitada puuduolevad andmed 06.06.2025, kuid võlgnik seda teinud ei ole. Usaldusisiku hinnangul ei ole menetluse jätkamine eesmärgipärane.
6.Kohus küsis 16.06.2025 võlausaldajate seisukohta võlgniku menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
6.1.Maksu-ja Tolliamet esitas kohtule oma seisukoha 17.06.2025. Võlausaldaja tunnustatud nõue pankrotimenetluses oli 3838,18 eurot ning nõuete saldo on hetkeseisuga 3364,13 eurot. Arvestades usaldusisiku hinnangut, et võlgnikul puudub huvi menetluse vastu, siis leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
KOHTU SEISUKOHT
1.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
2.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
4.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).
3
Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
5.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kaks aruannet. Esimese aruande kohaselt oli võlgnik Viru vanglas. Teisel aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisiku päringutele vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja vara kohta esitanud. Võlgnik põhjendas ärakuulamisel, et ei olnud teadlik oma kohustustest andmeid usaldusisikule anda ning ei ole tema kirju kätte saanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
6.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekutest on vanglas oleku ajal kinnipeetud ja usaldusisikule Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt loovutatud kokku 937,96 eurot ja pankrotivarast laekus 784,49 eurot. Võlausaldajatele on usaldusisiku poolt tehtud väljamakseid kokku summas 1532,89 eurot. Kuna viimase aasta kohta sissetulekute andmed puuduvad, leiab kohus, et võlgnik ei ole FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust täitnud.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole pärast ärakuulamist usaldusisikule esitanud täielikke andmeid, mis on aruande koostamiseks vajalikud. Võlgnikule on nii pankrotimenetluses kui ka viimasel ärakuulamisel selgitatud tema kohustusi ja talle on kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisik, kelle päringutele ei ole võlgnik enne kohtu sekkumist vastanud. Kohus leiab, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud enne kolme aasta möödumist FIMS § 49 lõigetes 5 ja 7 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Usaldusisiku taotlusel tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
9.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub J.P.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
10.Kuna kohus lõpetab J.P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Oksana Kutšmei FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest J.P. kohustustest vabastamise menetluses. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 tulenevalt jäävad võlgniku enda menetluskulud tema enda kanda. Tartu Maakohus määras 07.05.2025 määrusega J.P. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku Oksana Kutšmei tasu. Kohus märkis määruse resolutsioonis ekslikult usaldusisiku tasu suuruseks 160 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, kokku 195,20 eurot. Samuti määras kohus J.P.-le anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 167,26 eurot. Usaldusisik teavitas 09.06.2025 kohtule 07.05.2025 määruse resolutsiooni vastuolust määruse põhjendava osaga- tegelik tasu suurus on 146.40 eurot (sh käibemaks). Kohus korrigeerib käesoleva menetlust lõpetava määrusega usaldusisiku tasu suurust ja selle jaotust võlgniku ning menetlusabina riigi hüvitatava osa vahel. Kuna nimetatud määrus on jõustunud ja täidetud, siis kohustab kohus usaldusisik Oksana Kutšmeid tagastada enamlaekunud menetlusabi summas 77,17 eurot Rahandusministeeriumile. Määruse täitmisel jäi usaldusisiku kontole võlgniku loovutusest veel 28,37 eurot, mille arvelt tuleb hüvitada usaldusisiku tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.