Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Oleg Matvejev esindajad ringkonnakohtus Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eino Tamm Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata XX poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid – äriregistri andmed hageja ja kostja liikmelisuse kohta erakondades.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. novembri 2019 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja YY kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.XX esitas 10.04.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu 10 000 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.11.2018 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 10 000 eurot laenu intressiga 4,6% aastas, tagastamistähtajaga 01.07.2019. Lepingu p 10 kohaselt on laenuandjal õigus küsida laenusumma ennetähtaegselt tagasi, teatades sellest kirjalikult 30 päeva ette. Sellisel juhul tuleb laen tagastada ilma intressita.
3.Hageja saatis kostjale 27.02.2019 esimese meeldetuletuse, milles palus laenu tagastada. Hageja palus laenu viivitamatult tagastada ka 14.03.2019, 19.03.2019, 27.03.2019 ja 01.04.2019. Kostja ei ole laenu tagastanud.
4.Kostja väited tasumata palga kohta on paljasõnalised ja tõendamata ning väited bürooruumide kasutamise kohta on arusaamatud. Poolte vahel ei ole töösuhteid ja hageja ei ole kostja ruume kasutanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Laenuleping on näilik. Poolte ühine tegelik tahe oli Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) rahaline toetamine, sealhulgas 2019.a toimunud Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisteks. Hageja oli 2019.a Riigikogu valimistel EÜVP peaministrikandidaat ja valmis tegema isikliku rahalise panuse. Hageja nõudis, et raha üleandmine vormistatakse laenulepinguna EÜVP tööd korraldanud kostjaga, kusjuures lepingusse lisati hageja nõudel tingimus, et tal on pettumuse korral õigus nõuda raha tagasi. Piiratud ressursside tingimustes ja vajaduse tõttu korraldada järjest kaks valimiskampaaniat, ei olnud kostjal muud võimalust.
7.Kostjale määrati neljaks kuuks palk suurusega 1200 eurot kuus, millele lisanduvad bürookulud keskmiselt 420 eurot kuus. Kostja tasus väidetavast laenusummast ka EÜVP õigusabikulusid, sh riigilõivu ja õigusnõustaja tasu.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
8.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: pooled sõlmisid 26.11.2018 Tallinnas laenulepingu, mille järgi andis hageja kostjale 10 000 eurot laenu, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.07.2019; lepingu p. 4 järgi oli intress 4,6% aastas tagastamata laenusummast, intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale; pooled leppisid kokku (p. 10), et laenuandjal on õigus küsida laenusumma ennetähtaegselt tagasi, teatades sellest kirjalikult 30 päeva ette, sel juhul laenusaaja tagastab laenusumma ilma intressita; juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenusummat 30 päeva pärast, siis arvestatakse viivist lepingu p.7 alusel; hageja on oma lepingulised kohustused, s.o. kanda kostja arveldusarvele kokkulepitud rahasumma 10 000 eurot 26.11.2018 täitnud (maksekorraldus nr 1649); hageja küsis laenusummat tagasi ennetähtaegselt 27.02.2019; kostja ei ole laenu tagastanud. Kostja ei vaidlusta laenulepingu sõlmimist ja hagejalt raha saamist, kuid on seisukohal, et raha ei saadud laenuna, vaid toetusena parteile ja 26.11.2018 laenuleping on näilik.
10.Tegemist ei ole näiliku tehinguga ja hageja käitumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja ebausutavad. Kostja esitatud e-kirjavahetus ei tõenda poolte tahet sõlmida näilik tehing. Kirjavahetusest jääb ebaselgeks, milliseid suhteid
see käsitleb, kuid igal juhul ei käsitle see pooltevahelist laenulepingut. Ka kostja väited ja tõendid hagejalt saadud raha kasutamise kohta (kostja töötasu, parteiruumide üür, kohtuvaidluste kulud, kantseleikaubad jt jooksvad kulud ning muud ettenägematud kulud) ei tõenda tahet sõlmida näilik tehing. Need kulutused ei ole seostatavad hageja antud rahaga ja tõendite järgi ei ole tuvastatav, et hageja oleks parteile toetust andnud. Isegi kui seos hageja antud rahaga oleks tuvastatav, ei tõenda need tõendid seda, kas hageja tahe oli kostjale raha andes anda laenu või toetust. Need tõendid ei puutu sisuliselt asjasse.
11.Kostja vastuväited on eluliselt ebausutavad, kuna ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks hageja ei oleks võinud anda toetuseks laenu parteile endale, kui hageja eesmärk ja tahe oleks olnud partei toetamine, sh võimalusega toetus tagasi saada.
12.Pooled sõlmisid 26.11.2018 laenulepingu ja hageja kandis samal päeval laenusummale vastava raha kostjale üle selgitusega „laenulepingu alusel“. Seega oli poolte tahe sõlmida laenuleping selles sätestatud tingimustel. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale laenulepingu alusel saadud raha tagastanud ja ta on seega jätnud lepingust tuleneva kohustuse täitmata.
APELLATSIOONKAEBUS
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohus ei teinud otsust lubatud ajal 25.10.2019, vaid lükkas selle edasi 1. novembrile, kuid otsuse tegemise asemel uuendas menetluse. Kostja sai 01.11.2019 hageja 09.10.2019 menetluskulude nimekirja, millest selgus üllatuslikult, et hageja oli pärast lõplike seisukohtade esitamiseks antud tähtaega esitanud hagi tagamise avalduse. Seda avaldust ja selle kohta tehtud kohtumäärust kostjale nähtavaks ei tehtud. Kostja sai kohtu 18.10.2019 hagi tagamise määruse kätte alles 13.11.2019 ja määruskaebuse esitamise tähtaeg oli kostja jaoks seega 13 päeva hilisem sellest, kui kohus tegi asjas otsuse. Menetlustähtaegade korduv muutmine, osade menetlusdokumentide kostjale mitteedastamine ja kaebeõiguse teostamise takistamine ei olnud juhuslik viga. See ilmestab kohtuniku erihuvi. Kohus oli ilmselgelt asunud hagejat eelistama ja kohtunik oleks pidanud end taandama. Kohus jättis kostja taandamisavalduse rahuldamata.
15.Kohus hindas tõendeid formaalselt ja pealiskaudselt ning tegi neist ebaõige järelduse. Kohus ei analüüsinud kostja esitatud tõendeid. Kohus vaid eitas nende tõenduslikku tähendust. Kohus märkis, et tõendid on ebausutavad, asjasse puutumatud ja ebaselged. Samas tõi kostja maakohtus selgelt esile, kuidas tõendid kinnitavad kostjale raha üleandmise tegelikke asjaolusid. Kostja esitatud kirjavahetuse toimumise aeg näitab laenu otsest seotust hageja poliitiliste eesmärkidega ja laenulepingus sätestatu ärakasutamist, et allutada kostjat oma kasuks tegutsema.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Hageja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele uued tõendid - äriregistri andmed hageja ja kostja liikmelisuse kohta erakondades.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Poolte erakondlik kuuluvus on asjaolu, millest hageja pidi teadma juba maakohtu menetluse ajal. Hageja ei ole põhjendanud uute tõendite esitamise lubatavust. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja juurde võtmata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid füüsiliselt ei tagastata.
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
20.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme määral, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohtunik oleks pidanud ennast TsMS § 23 p 7 alusel taandama. Kostja tugines maakohtule esitatud kohtuniku taandamise avalduses sellele, et tal on alus kahelda kohtuniku erapooletuses seetõttu, et kohtunik ei teinud otsust lubatud tähtaegadeks ja teisel korral uuendas lubatud otsuse tegemise asemel menetluse, samuti ei saadetud kostjale hageja hagi tagamise avaldust ega selle lahendamise kohta tehtud kohtumäärust ning kohus jättis ka tähelepanuta, et kostja oli teinud hagejale ettepaneku kompromissiläbirääkimisteks (tlk 109, 110).
23.Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama TsMS § 23 p 7 alusel, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu kohtunik ei menetlenud asja korrektselt, sh ei pidanud kinni määratud tähtaegadest ja ei toimetanud menetlusdokumente menetlusosalistele õigeaegselt kätte, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei anna lohakus menetluse läbiviimisel alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Asja materjalist ei järeldu, et kohtunik oleks eelistanud oma menetluslike minetuste ja otsustustega hagejat.
24.Seadus ei sätesta piiranguid sellele, millises menetluse staadiumis võib hageja hagi tagamist taotleda. Hagi tagamise avalduse esitamisest ja selle avalduse läbivaatamisest kohus kostjat TsMS § 384 lg 3 kohaselt ei teavita, v.a juhul, kui on vajadus kostja eelnevalt ära kuulata. Käesolevas asjas sellist vajadust ei olnud. Kostjal oli õigus vaidlustada hagi tagamise määrust 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord oli hagi tagamise määruses märgitud. Kostja sai hagi tagamise määruse kätte 13.11.2019. Kostja kaebeõiguse realiseerimine ei sõltunud kohtuotsuse tegemise ajast, nagu ta apellatsioonkaebuses leiab, s.t tema kaebeõigust kohtunik ei takistanud.
25.Samuti on alusetu etteheide, et kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja oli teinud hagejale ettepaneku kompromissiläbirääkimisteks. Hageja sellele ettepanekule ei vastanud ja kompromissi mittesõlmimist ei saa ette heita asja menetlenud kohtunikule. Eeltoodud põhjendustel jättis ka maakohtu esimees kostja avalduse kohtuniku taandamiseks ringkonnakohtu hinnangul õigesti rahuldamata (I kd lk129-130).
26.Kostja ei vaidlustanud laenulepingu sõlmimist ja hagejalt raha saamist laenulepingus märgitud summas. Apellatsioonkaebuses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas laenulepingu järgi laenatud ja kostjale üle kantud 10 000 eurot andis hageja kostjale laenuna või oli see toetus EÜVP-le, mida kostja ei pea hagejale tagasi maksma.
27.Olukorras, kus vaidlust ei ole laenulepingu sõlmimise ja selle alusel kostjale raha ülekandmise üle, peab kostja tõendama oma vastuväiteid. Kostja leiab jätkuvalt, nagu oleks asjaolu, et vaidlusalune 10 000 eurot oli toetus EÜVP-le, tõendatud poolte e-kirjadega (tlk 28). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need e-kirjad kostja vastuväiteid ei tõenda, st nende alusel ei ole võimalik tuvastada, et tegemist ei olnud kostjale antud laenu, vaid erakonnale antud toetusega. Kas kostja kasutas hagejalt saadud laenu temale kuuluva Andja talu katuse renoveerimiseks, nagu ta avaldas laenu võtmise eesmärki põhjendades notaribüroole (tlk 51), kasutas laenatud raha EÜVP kulude katmiseks või muuks, ei oma asja lahendamisel tähtsust. See ei mõjuta laenulepingu kehtivust ega kostja kohustust laen hagejale tagastada.
28.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
29.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.