Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tuvastatud asjaolud:  Hageja ja kostja sõlmisid 26.11.2018 Tallinnas laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille järgi andis hageja kostjale laenu summas 10 000 eurot (p.1), tagastamistähtajaga hiljemalt 01.07.2019 (p.3).  Lepingu p.4. järgi oli laenu intress 4,6% aastas tagastamata laenusummast. Intressi arvestamine lõpeb laenusuma täielikul tagasimaksmisel laenuxle.  Pooled leppisid kokku (p.10), et laenuxl on õigus küsida laenusumma ennetähtaegselt, ette teatades sellest 30 päeva kirjalikult. Sel juhul laenusaaja tagastab laenusaaja laenusumma ilma intressita (lepingu p.4). Juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenusummat 30 päeva pärast, siis arvestatakse viivist käesoleva lepingu p.7 alusel.  Hageja on oma lepingulised kohustused, s.o. kanda kostja arveldusarvele kokkulepitud rahasumma 10 000 eurot vastavalt 26.11.2018 maksekorraldusele nr.1649 täitnud.  Hageja küsis laenusummat tagasi ennetähtaegselt 27.02.2019.  Kostja laenu tagastanud ei ole. Antud asjas kostja ei vaidlusta hagejaga 26.11.2018 laenulepingu sõlmimist ja hagejalt raha saamist summas 10 000 eurot, kuid on seisukohal, et raha ei saadud laenuna vaid toetusena parteile ning et 26.11.2018 laenuleping on näilik tehing millega varjati teist tehingut. Seega on peamiseks vaidlusküsimuseks tehingu võimalik näilikkus. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 sätestab, et näilik tehing on tühine.

2-19-5577 TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kostja leiab, et antud juhul soovib hageja teadvalt ja ebaõiglaselt kostjale kahju tekitada, eksponeerides teeseldud tehingut tõese pähe, minnes sellega hea usu põhimõttega vastuollu. Kostja väidab, et lepingupoolte ühiseks tegelikuks tahteks oli z (lühendatult Z) rahaline toetamine, sealhulgas käesoleval aastal (03.03.2019) toimunud Riigikogu valimisteks, samuti Euroopa Parlamendi valimisteks. 2019. aasta Riigikogu valimistel oli hageja X X Z z peaministrikandidaat. Oma poliitiliste ambitsioonide teostamiseks oli hageja valmis tegema isikliku rahalise panuse, soovides ühtlasi tugevdada seeläbi oma mõju erakonnas. Hageja soovis annetuse vormistada laenulepinguna, millega Z väga piiratud rahaliste ressursside tõttu ka nõustus. X X nõudeks oli, et raha üleandmine vormistatakse kui laenuleping Z büroo tööd korraldanud Z Zga (kostjaga). Annetust tehes soovis X X saavutada oma poliitilisi eesmärke, mille tagamiseks nõudis, et Laenulepinguna vormistatud dokumenti kirjutatakse tema huvide realiseerumist tagava punktina õigus nõuda „pettumuse korral“ raha tagasi. Äärmiselt piiratud ressursside tingimustes ja seoses kahe järjestikuse valimiskampaania korraldamise vajaduse tõttu ei olnud kostjal muud alternatiivi kui võtta risk ja nõustuda. Nagu elu näitas, asuski hageja oma annetust „laenuna“ tagasi nõudma. Kostja esitas tehingu näilikkuse tõendamiseks e-kirjavahetuse pooltevahelise suhtluse kohta. Kostja leiab, et hageja asus seisukohale, et Z juhatuse liikmete omavahelised lahkhelid ja kohtuvaidlused said asjaoluks, mis ei võimaldanud temal erakonna rahalise toetajana oma poliitilisi ambitsioone realiseerida, mistõttu hakkas ta kostjat kui erakonna juhatuse peakorteri töö koordineerijat ning partei Riigikogu valimiste korraldajat süüdistama (alusetult) nagu oleks tema poolt antud raha asjatult ära kulutatud. 27.02.2019, kasutas hageja ära 26.11.2018 nn laenulepingu punkti 10 ja esitas nõude kogu erakonna tegevuse toetuseks antud 10 000 euro tagastamiseks. Tegelikult oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille alusel võis ja ka tegelikult kasutas Z Z hagejalt saadud raha Z huvides järgmiselt: 1) nelja (4) kuu töötasu Z Zle (neto), 1200 eurot kuus, kokku 4800 eurot; 2) x Z OÜ ruumide üür Z valimisstaabi tööks – 1600 eurot; 3) Z kohtuvaidluste (sh õigusabi) kulud kokku 1580 eurot; 4) kantseleikaubad jt jooksvad kulud 4 kuu eest, arvestusega 420 eurot kuus, kokku 1680 eurot. 5) muud ettenägematud kulud - 340 eurot. Õige on hageja väide, et hageja ja kostja tunnevad teineteist juba aastaid. Üksnes seetõttu saigi võimalikuks kostja poolt hageja poliitiliseks tegevuseks vajaliku raha sellisel viisil vastuvõtt hagejalt. Kahjuks kuritarvitas hageja hiljem kostja usaldust. Seoses hageja väidetega, et tegemist oli notariaalse tehinguga väidab kostja, et tegemist ei ole notariaalse lepinguga nagu hageja eksitavalt väidab, vaid notar üksnes kontrollis poolte isikusamasust. Notar märgib selgesõnaliselt, et ta ei vastuta lepingu sisu eest. Kirjavahetust notar x büroo töötajatega pidas hageja, kes soovis (oma poliitilistes huvides teostatud) raha üleandmise vormistamist just sellise „laenulepinguna“. „Laenu“ tagasimakse aeg oli toodud lepingu punktis 3 ja selleks ajaks oli 01. juuli 2019. Hageja tungival nõudel lisati kokkuleppesse ka veel punkt 10, mis, nagu hiljem selgus, andis hagejale võimaluse hakata kostjat juba veebruaris 2019 „survestama“. Kostja poolt tõendina esitatud poolte e-kirjavahetus tõendab, et hageja asus kasutama nn „laenulepingus“ sätestatud õigust küsida „laen“ enne tähtaega tagasi just pärast seda kui talle said selgeks erakonnasisesed vastuolud ja teda mitterahuldanud Z valimiste tulemused Riigikogu valimistel. Hageja väited kostja ja PRIA vahelistest suhetest ei ole käesolevas tsiviilasjas kuidagi asjassepuutuvad. Hageja vaidleb vastu kostja väidetele ja leiab, et need on kohut eksitavad. Poolte vahel on sõlmitud 26.11.2018 laenuleping. Hagiavalduses on hageja tuginenud eelpoolnimetatud laenulepingule. Laenulepingu p.1 sätestab konkreetselt, et hageja kannab kostjale tema

2-19-5577 arveldusarvele laenu summas 10 000 eurot. Kostja väited teistsuguse suulise kokkuleppe kohta ei ole tõendatud. Kostja väited laenulepingu näilisusele ning sellele, et hageja tahe oli suunatud Z Z Z toetamisele, on põhjendamata ja tõendamata. Kostja püüab oma vastuses kirjeldada üksteisesse mitte puudutavaid sündmusi, siduda neid ning seda selleks, et mitte tasuda võetud laenu. Laen anti hageja poolt tulles vastu kostja olukorrale, keda hageja tunneb palju aastaid. Kuna kostja koondati Kose vallavalitsuse haridusnõuniku ametikohalt 2018 aasta sügisel ning ta jäi töötuks, samas oli kostja enda väitel tal aga juba kohustused pankade ees ning kohustused PRIA ees ning selleks, et täita kohustusi teiste laenuxte ja toetuste xte ees, palus kostja hagejalt kiireloomulist laenu, mille ta ka sai. Poolte vahel puudusid igasugused töösuhted. Ka bürooruumide kasutamisega seotud väited on hagejale arusaamatud. Hageja ei ole kostja bürooruume kasutanud, poolte vahel puuduvad sellekohased lepingud. Hageja oli antud erakonna peaministrikandidaat Riigikogu valimistel 2019 kui parteitu. Z Z Z ei ole kunagi pöördunud hageja poole mingi laenu saamiseks. Kostja poolt esitatud e-maili kirjavahetus ei ole asjassepuutuv. Nimetatud kirjavahetus käsitleb hageja ja x vahelisi suhteid, mis ei ole kuidagi seotud hageja ja kostja vahelise laenulepinguga. Annetus või laen parteile vormistatakse teisel viisil, kui laenulepinguga füüsilisele isikule. Isegi kui hageja oleks teinud laenu või annetuse Z Z Z kasuks, siis kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on selle raha Z Z Zle üle kandnud. (Valimiskulude aruanded ei ole kohtule esitatud). Z pidi neid kohustusi kajastama oma valimiskulude aruannetes IV kvartalis 2018 aastal, seda aga pole tehtud, sest midagi sellist ei ole toimunud. Hageja juhib tähelepanu, et kostja laenu saamise hetkel 26.11.218 ei olnud Z Z Z liige. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Hageja rõhutab, et ta ei ole kunagi kuulunud Z Z Zsse. Z Z Z ei ole kunagi pöördunud hageja poole mingi laenu saamiseks. Hageja viitab, et kostja esitab kohtule makstud arved ja maksekorraldused, kus maksjaks on Z Z, mis puudutavad Vasakapartei juhatuse liiget X x ja endist juhatuse liiget X x. Mis moodi see puudutab X Xt jääb aga arusaamatuks. Kui tegemist on Z varjatud rahastamisega, siis tuleks Z osas pöörduda erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni poole, kuna on näha, et Z maksab kinni Z juhtkonna kohtukulusid. X X pole teinud Z arvele mingeid rahalisi sissekandeid ning seda on võimalik kontrollida. Viitame, et kostja oma e-kirjades just kaebabki, et X raha ei anna. Ning need kaebused on Xle adresseeritud juba pärast seda, kui eraisik Z Z, kes ei olnud sel hetkel Z liige, sai laenu eraisik X X käest kohustusega see viivitamatult tagastada, kui X seda nõuab. Z oli selgelt teadlik laenulepingu tingimustest, kuna laenuleping kirjutati alla notari juures. Seega Z ise tunnistab, et pärast seda kui ta sai laenu X käest 10 000 eurot, olid ta uued soovid raha saamiseks. Kuid X neid soove ei täitnud. Seega ei toimunud mingite Z kulutuste katmist laenulepingu saadud rahast, vaid nende kulutuste katteks arvas Z vajalik olevat saada raha Xlt. 19.11.2018 kirjutas hageja notar x büroo juristile x, et pooled soovivad saada aega laenulepingu sõlmimiseks notari juures X talu katuse renoveerimiseks sh. katusepleki ostmiseks. Kirja raames esitas hageja notaribüroole poolte vajalikud andmed, sh nimi, telefon, isikukood, aadress e-post.

2-19-5577 kinnitatud laenulepingu õigusjõud ja usaldusväärsus on suurem kui lihtkirjaliku laenulepingu puhul, rääkimata suulisest või kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud laenulepingust. Hageja pöörab tähelepanu, et notar ei tuvastanud tehingu väidetavat näilikkust TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kui notar oleks seda tuvastanud, siis ta oleks keeldunud notariaalse tehingu läbiviimisest TõS § 4 järgi. Notar tuvastas samuti õigesti, et kostjal oli vajalik teo- ja otsusevõime laenulepingu sõlmimisel TõS § 11 lg 1 mõttes ehk siis kostja andis endale täiesti aru sellest, et kostja on sõlminud täiesti legaalse laenulepingu, mis ei ole ega saagi olla tühine. Enamgi veel, kostja on allkirja andmisega kiitnud laenulepingu teksti ja kostjale laenulepingust tulenevaid kohustusi heaks. Seega ei notar, pooled ega kohus ei saa kahelda kostja teovõimes ehk võimes iseseisvalt sõlmida laenulepingut hagejaga TsÜS § 8 lg 1 mõttes. Teovõime olemasolu eeldab seda, et kostja saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest, sh laenulepingu sõlmimisest ja selle allkirjastamisest (TsÜS kommentaarid, lk 33). Kuna kostja on täisealine isik, siis temal on täielik teovõime TsÜS § 8 lg 2 esimese lause mõttes. Pole tuvastatud, et kostjal oleks piiratud teovõime ehk vaimuhaigus, nõrgamõistlikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda väidetavalt aru saada laenulepingu sõlmimise sisust ja õiguslikest tagajärgedest. Puuduvad ka andmed, et kostja oleks lepingu sõlmimise ajal otsusevõimetu TsÜS § 13 lg 1 mõttes ehk temal oleks olnud vaimutegevuse ajutine häire, mis oleks takistanud kostja võimet hinnata seda, kuidas sõlmitud laenuleping mõjutab kostja huve. Notar laenulepingu sõlmimisel selgitas välja kostja tahte ja olulisi asjaolusid laenulepingu sõlmimiseks TõS § 18 lg 1 esimese lause mõttes. Notar selgitas kostjale laenulepingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi TõS § 18 lg 1 teise lause mõttes. Notar kajastas kostja tahteavaldusi laenulepingus selgelt ja ühemõtteliselt TõS § 18 lg 2 mõttes. Hageja toonitab, et notaril ei tekkinud kahtlust laenulepingu seadusele ja kostja tegelikule tahtele vastavuse suhtes TuS § 18 lg 2 esimese lause mõttes. Kui notaril oleks tekkinud kahtlust laenulepingu väidetavas näilisuses, siis oleks notar märginud oma selgituse ja selle kohta esitatud poolte põhjendused notariaalakti TuS § 18 lg 2 teise lause mõttes. Tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, vastasel korral tekiks olukord, kus pooled võiksid hakata oma suva järgi keelduma tehingut täitmast. Seega tuleb tahte puudumist tõendada. Kohus viitas ise oma 02.10.2019 määruses, et kostja peab tõendama ise tehingu väidetavat näilikkust. Hageja lisab selles osas, et väidetava näilikkuse väite osas kehtib praegu TsMS § 230 lg 1 järgne üldine tõendamiskoormus võistlevas tsiviilkohtumenetluses, mille kohaselt peab kostja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei toonud esile ega põhistanud neid asjaolusid, mis tingib ümberpööratud tõendamiskoormuse kasutamist praegu. Kostja ei ole ka esile toonud neid asjaolusid ja tõendeid, mis seavad kahtluse aluse hageja esitatud tõendite ja faktide usaldusväärsust. Kostja on nõustunud allkirja andmisega otseselt ja sõnaselgelt TsÜS § 77 lg 1 mõttes (otsene tahteavaldus), et tema peab tagastama laenulepingu alusel hagejale 10 000 eur koos intressi ja viivisega. Pöörame tähelepanu, et kostjal ei olnud kunagi olnud soovi laenulepingut lõpetada. Samuti pole täidetatud ühtegi eeldust väidetava tasaarvestuse kohta mingi töötasuga. Hageja on suhtunud alati sõlmitud laenulepingu eesmärki laenulepingu alusel üleantud summa tagasivõtmise vastu tõsiselt. See näitab nii hagiavalduse raames esitatud hageja korduvate e-kirjade väljavõtted, kus hageja nõuab tungivalt ja otseselt laenu tagastamist kostjalt kui käesoleva kohtumenetluse algatamine hageja poolt. Lõpetuseks kordab hageja veelkord üle, et laenulepingu sõlmimine ja raha üleandmine hagejalt kostjale on tõendatud. Hageja lisab, et mõlema poole allkirjad kui ka notari allkiri ja pitsat on ehtsad ja autentsed. Allkirjade ja pitsati võltsitust pole kostja tõendanud. Laenulepingu koostamise ja allkirjastamise aeg on objektiivselt tuvastatav ja selle üle vaidlust ka pole. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi allkirjastatud dokumenti, tööde vastuvõtmise akti või mingit muud dokumenti, mis tõendaks seda, miks hageja oleks pidanud kinni maksma kostja kulusid ruumide üüriks, palgakuludeks, jooksvateks ja isegi ennenägematuteks kuludeks. Räägitama sellest, mismoodi see kõik puudutab eraisikute vahel sõlmitud laenulepingut, mille eesmärk oli "X talu katuse renoveerimine sh. katusepleki ostmine".

2-19-5577

Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ja ebausutavad. Kohus leiab, et kostja poolt oma väidete tõenduseks esitatud e-kirjavahetus (tlk 28) ei tõenda kuidagi poolte tahet sõlmida näilikku tehingut. Kohtule jääb ebaselgeks mis suhteid see kirjavahetus käsitleb, kuid igal juhul ei käsitle see kohtu hinnangul hageja ja kostja vahel 26.11.2018 sõlmitud laenulepinguga seonduvat. Kirjavahetuses käsitletakse mingeid juhtimisprobleeme ja omavahelisi mingisuguseid erimeelsusi, kuid ühestki sõnast lausest või kirjadest tervikuna ei nähtu et käsitletaks 26.11.2018 laenulepinguga seonduvat või selle väidetava näilikkusega seonduvat. Ei mainita et soovitakse sõlmida näilikku tehingut või et selline tehing on sõlmitud või et selle tehingu rahasid kasutatakse kuidagi nii või naapidi jne. Kostja väited ja tõendid (tlk 72-78) hagejalt saadud raha kasutamisega seoses (kostja töötasu, parteiruumide üür, kohtuvaidluste kulud, kantseleikaubad jt jooksvad kulud ja muud ettenägematud kulud), ei tõenda samuti poolte tahet sõlmida näilikku tehingut, kuivõrd neid kulutusi ei ole kuidagi võimalik seostada hageja poolt antud rahaga ja seega neist ei ole tuvastatav, et hageja oleks parteile toetust andnud. Isegi kui seos hageja rahaga oleks kuidagi tuvastatav, ei tõenda need tõendid seda kas hageja tahe oli kostjale raha andes anda laenu või toetust. Sisuliselt on tegemist täiesti asjassepuutumatute tõenditega. Seejuures ja kõige olulisem, on asjaolu, et kostja vastuväited on eluliselt ebausutavad, kuivõrd ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks hageja ei oleks võinud anda konkreetselt parteile endale toetuseks laenu, kui hageja eesmärk ja tahe oleks olnud partei toetamine ja sh võimalusega toetus tagasi saada. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist näiliku tehinguga ja hageja ei ole läinud vastuollu ka hea usu põhimõttega, kuivõrd mingit teeseldud tehingut ei olnud. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole poolte vahel 26.11.2018 sõlmitud laenulepingu puhul tegemist näiliku tehinguga ja esitatud tõenditest on tehinguga seoses tuvastatav laenulepingu dokumentaalne sõlmimine 26.11.2018 ning laenusummale vastava raha ülekandmine (tlk 6 pöördel) samal päeval selgitusega „laenulepingu alusel“, on tõendatud poolte tahe otsuses ülalpool nimetatud tingimustega laenulepingu sõlmimiseks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenux) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja ei ole hagejale tagastanud laenulepingu alusel saadud rahasummat 10 000 eurot. Seega on kostja jätnud 26.11.2018 laenulepingust tuleneva endapoolse lepingulise kohustuse, tagastada laen summas 10 000 eurot, kohaselt täitmata, mistõttu on hageja vastav nõue summas 10 000 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

2-19-5577 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks lõpplahendis vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.