4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Internaalogistika UÜ kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Internaalogistika UÜ (avaldaja) esitas 17. märtsil 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda äriregistrisse järgmised muudatused:
Kustutada registrist Internaalogistika UÜ.
Kanda registrisse dokumentide hoidja Vallo Nuuter.
2.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 20. märtsi 2020. a eitava kandemäärusega nr Ä 50138410 / 4 avalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on 17. märtsil 2020 tehtud äriregistrisse kanne avaldaja ja Nuvalo Employ OÜ (registrikood 12212822) ühinemise kohta. Avaldaja kui ühendav ühing ei ole avaldanud pärast ühinemise kannet väljaandes Ametlikud Teadaanded teadet ühinemise kohta (äriseadustiku (ÄS) § 399 lg 1). Teade ühinemise kohta avaldati 11. märtsil 2020, st enne seaduses lubatud tähtaega. Lisaks ei ole teate avaldamisest möödunud kuus kuud. Kuivõrd avaldaja äriregistrist kustutamisega ei oleks tagatud võlausaldajate õiguste kaitse, jättis kohtunikuabi avalduse rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas 2. aprillil 2020 määruskaebuse ning 22. aprillil 2020 selle täienduse, milles palub tühistada kohtunikuabi määruse ja saata asi Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Samuti palub avaldaja määruskaebuse rahuldamise korral tagastada riigilõiv selle tasunud isikule. Avaldaja hinnangul ei olnud kohtunikuabil pädevust vaidlustatud määruse tegemiseks. Kohtunikuabi pädevus registriasjade lahendamisel piirdub üksnes formaalsete küsimustega. Kohtunikuabi kohaldas ka vääralt materiaalõigust. Registripidaja õigus keelduda kande tegemisest sisulistel põhjustel ja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud ÄS § 33 lg-tega 5–6. Määrusest pole selgelt aru saada keeldumise põhjust, kuid kuna kohtunikuabi viitab üksnes ÄS § 399 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgimata jätmisele, tuleb lähtuda sellest, et muid puudujääke ei esinenud. Kohtunikuabi kohaldas ebaõigesti ÄS § 399 lg-t 1 Ametlikes Teadaannetes ühinemise teate avaldamise õiguse kui ka selles sätestatud maksimaalse tähtaja osas. ÄS § 399 lg 1 sätestab
lõpliku tähtaja teate avaldamiseks, kuid seadus ei näe ette keeldu avaldada teadet enne registrikaardile kande tegemist. Järelikult vastab ka enne registrikaardile kande tegemist Ametlikes Teadaannetes avaldatud teade ÄS § 399 lg 1 nõuetele. Samuti on avaldaja seisukohal, et viidatud säte ei näe ette piirangut, et teate avaldamise kestuse jooksul pole võimalik teha ühtegi kannet, sh ühingu kustutamise kohta. Pealegi on võlausaldajatele tagatud piisav seaduses ettenähtud kaitse, kuivõrd osanikud vastutavad oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest viie aasta jooksul (ÄS § 123, § 124 ja § 125 lg 2). Avaldaja on 24. märtsil 2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldanud uue teate ühinemise kohta (ÄS § 399 lg 1).
4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel edasi lahendamiseks pädevale maakohtu kohtunikule.
5.Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse samuti rahuldamata ning edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt avaldaja kui ühendav ühing ja Nuvalo Employ OÜ kui ühendatav ühing ühinesid 10. veebruaril 2020 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Teade ühinemise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11. märtsil 2020. Ühinemine kanti avaldaja kui ühendatava ühingu registrikaardile 17. märtsil 2020, milles märgiti, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu registrikaardile (ÄS § 402 lg 1) (dtl-d 25–26). Ühinemine jõustus 17. märtsil 2020, mille tulemusena kustutati äriregistrist Nuvalo Employ OÜ (ÄS § 403 lg 2). Avaldaja osanikud Vallo Nuuter (täisosanik) ja Alari Kupri (usaldusosanik) otsustasid 17. märtsil 2020 lõpetada ka avaldaja kui usaldusühingu likvideerimismenetluseta (ÄS § 125 lg 2, § 123 lg 1) ning esitada registripidajale avalduse ühingu registrist kustutamiseks (ÄS § 59 lg 1) (dtl 9). Kohtunikuabi jättis vaidlustatud määrusega avalduse rahuldamata ning avaldaja registrist kustutamata.
8.Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtunikuabi jättis põhjendamatult kandeavalduse rahuldamata ning avaldaja äriregistrist kustutamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal ka selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Vaidlustatud maakohtu määruse, millega jäeti kandeavaldus rahuldamata ja avaldaja äriregistrist kustutamata, on teinud kohtunikuabi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses
esitatud seisukohaga, nagu ei oleks kohtunikuabil olnud pädevust sellise määruse tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kohtunikuabil vastav pädevus seadusest tulenevalt olemas.
8.1.1.TsMS § 221 lg 1 kohaselt võib tsiviilasja seaduses sätestatud juhul kohtuniku asemel lahendada kohtunikuabi. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevuse jaotuse registriasjades sätestab TsMS § 595. Viidatud sätte esimese lõike järgi teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määrusi kohtunik või kohtunikuabi. Kohtunikuabi on kohustatud andma asja üle kohtunikule, kui esineb TsMS § 595 lg-s 2 sätestatud eeldus. Ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest nähtuvalt praeguses asjas ühtegi TsMS § 595 lg-s 2 sätestatud eeldust ei esine, mille tõttu oleks kohtunikuabi olnud kohustatud asja üle andma kohtunikule. Muu hulgas ei esinenud avalduse läbivaatamisel ka selliseid õiguslikke raskusi, mis oleks tinginud asja üleandmise kohtunikule (TsMS § 595 lg 2 p 3).
8.1.2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu oleks registrimenetlus sedavõrd formaalne, et kohtunikuabi saaks talle esitatud dokumentide põhjal otsustada kande tegemise või sellest keeldumise ilma dokumendi sisu välja selgitamata (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4121, p 16). Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on ÄS § 33 lg 6 kohaselt piiratud, kuid tal on siiski teatud ulatuses õigus hinnata esitatud dokumente ja keelduda põhjendatud juhtudel kande tegemisest ehk teha negatiivne kandemäärus. Seda juhul, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud tähtaega (ÄS § 33 lg 5). Samuti olukorras, kus esitatud dokument on selgelt heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus ning seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 järgi tühine või kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87). Lisaks võib registripidaja keelduda kande tegemisest siis, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks ühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi (Riigikohtu
4.veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega.
8.1.3.Ka praegusel juhul jättis kohtunikuabi avalduse rahuldamata ennekõike võlausaldajate kaitse eesmärgil, kuna kohtunikuabi tuvastas, et avaldaja ei järginud Ametlikes Teadaannetes ühinemise teate avaldamisel ÄS § 399 lg-s 1 ette nähtud tähtaega. ÄS §-i 399 ja selles sätestatud tähtaegade järgimise, nagu viitab ka paragrahvi pealkiri, eesmärgiks on just võlausaldajate kaitse.
8.1.4.Eelmärgitut arvestades oli kohtunikuabi pädev hindama talle esitatud dokumente ning tegema vaidlustatud negatiivse kandemääruse.
8.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka määruskaebuses toodud etteheited, nagu oleks kohtunikuabi vaidlustatud määruses kohaldanud vääralt materiaalõigust.
8.2.1.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et ÄS § 399 lg 1 ei keela ühinemise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes enne registrikaardile kande tegemist ja et teate avaldamine 11. märtsil 2020 vastas ÄS § 399 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus rõhutab, et ühinemise õiguslik toime saabub just siis, kui äriregistrisse tehakse ühinemiskanne ühendava ühingu registrikaardile (ÄS § 402 lg 1). Selle konstitutiivse kandega on ka seotud
ühinemise õiguslikud tagajärjed. Kuivõrd ühinemise õiguslikud tagajärjed saabuvad pärast konstitutiivset registrikannet, näeb ka ÄS § 399 lg 1 ette, et just pärast ühinemise äriregistrisse kandmist tuleb ühinemisest teatada kõigile ühinemisel osalevatele ühingu võlausaldajatele, mis toimub teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis teenib võlausaldajate kaitse eesmärki. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kanti ühinemine avaldaja kui ühendava ühingu registrikaardile 17. märtsil 2020, milles märgiti, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu registrikaardile (ÄS § 402 lg 1) (dtl 25–26). See tähendab, et ühinemine jõustus 17. märtsil 2020, mille tulemusena kustutati äriregistrist ühendatav ühing Nuvalo Employ OÜ (ÄS § 403 lg 2). Järelikult ei saanud avaldaja kui ühendav ühing avaldada ÄS § 399 lg-s 1 sätestatud ühinemise teadet Ametlikes Teadaannetes enne ühinemise õigusliku toime saabumist 17. märtsil 2020. Seega leidis kohtunikuabi õigesti, et avaldaja avaldas ühinemise teate Ametlikes Teadaannetes enne ÄS § 399 lg-s 1 lubatud tähtaega, mis ei vasta võlausaldajate kaitse eesmärgile.
8.2.2.Avaldaja on 24. märtsil 2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldanud uue teate ühinemise kohta (dtl 18), mis vastab ÄS § 399 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuid see ei anna ringkonnakohtu hinnangul siiski alust avalduse rahuldamiseks ja avaldaja registrist kustutamiseks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga, et võlausaldajate kaitse on tagatud muul viisil (ÄS § 123, § 124 ja § 125 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et kuigi ÄS § 399 otseselt ei keela ühingu kustutamist, ei ole avaldaja esitatud tõlgendus kooskõlas ühinemisel võlausaldajatele tagatava kaitse eesmärgiga, vaid annaks ühendatavale ühingule võimaluse vältida võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmist. ÄS § 399 lg 2 kohaselt peab ühendav ühing lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama ühinevate ühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist. Olukorras, kus ühendatav ühing on ühinemise tagajärjena registrist kustutatud ning registrist kustutatakse ka ühendav ühing, võib ühingute võlausaldajate tagatise nõue muutuda võimatuks. Seega leidis kohtunikuabi õigesti, et avaldajat ei saa registrist kustutada enne, kui on möödunud kuus kuud ÄS § 399 lg-s 1 sätestatud ühinemise teate avaldamisest. Ringkonnakohus lisab, et praegusel juhul ei ole võlausaldajate kaitse tagatud ka muul viisil. Äriseadustik ei näe usaldusühingu ja osaühingu ühinemisel ette võlausaldajate kaitse erikorda (erinevalt nt ÄS § 4273 lg-st 1, mille kohaselt osaühingu või aktsiaseltsi ühinemisel füüsilise isiku varaga ei kohaldata ÄS §-s 399 sätestatud võlausaldajate kaitse korda). Praegusel juhul on võlausaldajate kaitse tagatud just ÄS § 399 kaudu.
9.Eelneva tõttu on kohtunikuabi põhjendatult otsustanud jätta avalduse rahuldamata ja avaldaja registrist kustutamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
10.Avaldaja esitas määruskaebuses ka taotluse riigilõivu tagastamiseks selle tasunud isikule, kui määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.
Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.