Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-7169 pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatel ei ole võimalik põhistada oma pankrotiavaldust ja võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et käesolevas asjas puudub alus PankrS § 15 lg 41 sätestatu kohaldamiseks, kuna võlausaldajad ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus pidas põhjendatuks nimetada ajutine pankrotihaldur, kellel tuleb välja selgitada võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Pankrotiseaduse § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt tuleb võlausaldaja ajutise pankrotihalduri nimetamiseks pidada eelistung juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja. Harju Maakohtu 09.07.2019 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on Aritam Grupp OÜ on äriregistrisse kantud 30.01.2012 registrikoodiga 12227602. Äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks 2 500 eurot, mille sisse maksmist osaniku poolt ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgniku osanikuks ja juhatuse liikmeks on X X. Aritam Grupp OÜ on olnud registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 14.03.2014 - 15.05.2017. Võlgniku tegevusalaks oli koolituste korraldamine ja konsulteerimine. Igapäevane majandustegevus on sisuliselt peatunud alates detsembrist 2018. a. Kehtivaid töölepinguid käesoleva aruande esitamise seisuga võlgniku ja Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud töötajate registri andmetel on üks (töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel). Viimase majandusaastaaruande on võlgnik registrile esitanud 2014. aasta kohta. 03.05.2018 on registriosakond teinud võlgniku osas hoiatusmääruse nr Ä 10165057/M2 registrist kustutamiseks, kuna ettevõtjal on majandusaasta aruanne esitamata. Võlgniku suhtes on hetkel käimas kaks täitemenetlust, milles täiteasjas nr 022/2018/6517 on sissenõudjaks X X, nõude suuruseks on 385 eurot; täiteasjas nr 023/2019/1409 on sissenõudjaks MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, nõude suuruseks on 66.10 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada võlgniku suhtes käimasolevaid kohtumenetlusi, v.a peale käesoleva pankrotiasja. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning on tuvastanud, et Aritam Grupp OÜ-l puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Aritam Grupp OÜ arveldusarvel on rahalisi vahendeid kokku 3.42 euro. Maanteeameti andmetel on liiklusregistris võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Mazda 6 (2003.a). Võlgniku juhatuse kinnitusel on sõiduk sõidukõlbmatu ja omab vaid vanaraua väärtust. Ajutine haldur on tuvastanud, et sõidukil puudub nii kehtiv liikluskindlustus kui ka tehniline ülevaatus. Haldur on palunud juhatusel edastada ka sõiduki pildid ja neilt nähtub, et sõiduk on tugevate rooste- ja muude kere kahjustustega. Ajutise halduri hinnangul nimetatud sõiduk turuväärtust ei oma. Võlgniku juhatuse kinnitusel on võlgnik oma varad võõrandanud 2018. aasta septembris, et katta X X ja X X saamata jäänud töötasu nõuded. Müüdavate varade hulgas oli kontorimööbel, kontori tehnika (tolmuimeja, printer, kohvimasin, kaks arvutit, telefonid jne). Müüdav vara kattis osaliselt võlausaldajate nõuded. Ajutine haldur on korduvalt palunud esitada dokumendid vara müügi kohta (leping või arve), et hinnata, kas tehing tehti turuhinnas, kuid juhatuse liige pole seda kuni aruande kohtule esitamise ajani kahjuks esitanud. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub ja võlgnik pole kunagi kinnisvara ka omanud. Võlgniku nimel ei ole registreeritud väärtpaberikontosid. Haldur

2-19-7169 on tuvastanud, et võlgnikule ei kuulu hetkel ka ühtegi registreeritud kaubamärki ega ka registreeritud ühtegi domeeni. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes seisuga 02.09.2019 kokku vähemalt 6 498.66 eurot. Sissenõutavaks muutunud kohustused hankijatele moodustavad võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt kokku 2 993.48 eurot ja tulenevad järgnevatest arvetest: X Estonia OÜ 27.36 (arve esitamise kuupäev 29.01.16); X OÜ 960 (arve esitamise kuupäev 04.08.15); x 900 (arve esitamise kuupäev 21.08.15); x OÜ 420 (arve esitamise kuupäev 19.10.16); x OÜ 118.34 (arve esitamise kuupäev 18.06.15);xOÜ 567.78 (arve esitamise kuupäev 18.06.15). Vastavalt esitatud pankrotiavaldusele ja muule infole on võlgnikul järgmised kohustused töötajate ees:

2-19-7169 kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda vähemalt 2018. aasta lõppu, kui olid sissenõutavaks muutunud nii hankijate kui ka kahe töötaja nõuded ning igapäevane majandustegevus oli lõppenud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimine tingitud eelkõige juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ning tehtud juhtimisvigadest. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on TsÜS §-s 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tulenevalt ÄS § 187 lg-st 1 eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Hoolsuskohustuse põhimõttest tulenevalt ei saa ega tohigi juhatuse liikmed võtta ülemääraseid riske maksejõuetuse olukorras. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitanud kahju hüvitamise eest. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on samuti üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks. Samas ei põhjustanud pankrotiavalduse esitamata jätmine siiski ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur ei saa talle esitatud andmete alusel väita, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks oleks kuriteo tunnustega teod. Ei saa väita, et juhatuse liikme tegevuses oleks võimalik tuvastada tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või võlgniku maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamist teadmises, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve. Ülevaate saamine võlgniku raamatupidamisest on olnud raskendatud seetõttu, et raamatupidamist ei ole peetud vastavalt seadusele. Võlgniku juhatuse kinnitusel ei ole raamatupidamist peetud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Antud juhul on võlgniku juhatus rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Võlgniku raamatupidamist ei ole alates 2015. majandusaastast k.a korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 4 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Samuti kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded ning säilitama raamatupidamise dokumente. Ajutine haldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvad muuhulgas ka võlgniku juhatuse liikme poolt tehtud kaardimakse tehingud, mille osas ei ole haldur veendunud, kas kõik tehingud on tehtud võlgniku huvides ja majandustegevuse tarbeks või mitte. Ajutine haldur on palunud juhatusel selgitada erinevaid kulusid (näiteks riidekaupluste, söögikohtade, ehituspoodide, toidukaupluste jms tšekke). Võlgniku juhatus on selgitanud järgmist:

2-19-7169

2-19-7169 Samuti on ajutine haldur tuvastanud, et alates 2015. aastast on võlgniku arveldusarvelt pangakaardiga sularaha välja võetud kokku 31 015,00 eurot. Ajutisel halduril puudub aruande koostamise hetkel ülevaade, kas sularaha on kasutatud võlgniku ettevõtluses. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et „Üks väga tuntav sularaha osa läks meie autorendi tasuks. 2016. aastal oli see 240 eurot kuus, sest sõiduk oli peaaegu 100% meie käes, 2017. aastal oli nõus auto omanik langetama hinda, sest teadis meie rasket olukorda ja tasuks kujunes 150 eurot kuu. 2018. a (tegelikult juba 2017. aasta sügisel ehk novembris) me loobusime püsivast teenusest ning kasutasime vajadusel päeva kaupa, milleks oli 15 eurot päev. Teine tuntav osa sularaha tasus juhatuse liige X X endale igakuulist miinimum töötasu (või on tasutud isiklikke kulusid). Just sularaha vajadus oli tingutud juhatuse liikme isikliku pangakonto miinusest ja ettevõtte ebastabiilsest sissetulekust. Juhatuse liige on jälginud hoolega, et kannete ja sularaha koondsumma ei ületaks tegevusaasta lubatud miinimumpalga summat. Kolmas osa sularahast on kulunud jooksvateks kuludeks, esindus ja sõidukuludeks. Samuti on kaetud kassajäägiga Pärnu mnt kontori rendivõlg ja osaline (600 eurot) autoost. Auto ostuhind 1300 eurot“. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võlgniku ajutises menetluses vahendeid, et läbi viia raamatupidamise erikontroll tuvastamaks võlgniku rahaliste vahendite kasutamist. Seda saaks vajadusel korraldada peale pankroti väljakuulutamist, kui tasutakse pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Seega ei välista ajutine pankrotihaldur võimalust, et peale võlgniku pankroti väljakuulutamist (kui vastav deposiit kulude katteks tasutakse) läbiviidava raamatupidamise erikontrolli tulemusena selgub nõuete esitamise võimalus võlgniku juhatuse liikme X X vastu. Samas on ajutine haldur välja selgitanud, et juhatuse liige ei oma kinnisvara, samuti puudub tal 2019. aastal ametlik sissetulek, tema osas on hetkel käimas 5 erinevat täitemenetlust, tema osalus äriühingus X OÜ on arestitud kohtutäituri poolt, mistõttu nõuete esitamine juhatuse liikme vastu võib osutuda perspektiivituks. Ajutine pankrotihaldur analüüsis ka pankrotiavalduses viidatud ettevõtte ülemineku võimalust Aritam Solutions OÜ-sse (praeguse ärinimega X OÜ). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. Riigikohus on oma tsiviilasjas 2-18-2908 lahendi p 12 selgitanud järgmist: „kolleegium on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu 12.03.2001 direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta". Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid

2-19-7169 faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20.01.2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26).“ Arvestades võlgniku selgitusi, et võlgniku vallasvara pidas kinni üürileandja, võlgniku sõiduk on endiselt võlgniku nimel, võlgniku tegevus lõppes peamiselt põhjusel, et kliendid lõpetasid koostöölepingud ning võlgniku kinnitusel ei tööta X OÜ-s ühtegi varem võlgniku juures töötanud isikut, siis leiab ajutine haldur olemasolevate andmete põhjal, et ettevõtte üleminekut ei ole ilmselt toimunud. Haldur märgib et TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud. Täiendavalt toob ajutine haldur välja asjaolu, et ei ole tuvastanud võlgniku osaniku poolt osamakse sissemaksmist. Äriseadustiku § 1401 lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud andmete kohaselt võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid, vajalikud töötajad. Võlgniku tervendamine ei ole samuti võimalik. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa Aritam Grupp OÜ pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks, siis ajutise halduri ettepanekul peaks selleks summaks olema vähemalt 2 000 eurot (ajutise pankrotihalduri ja halduri tasu ja kulude, raamatupidamise kontrolli kulude katteks). Juhul, kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis lõpetada Aritam Grupp OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt PankrS § 29 lg 1. Kohus tegi määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Aritam Grupp OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.

2-19-7169

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlausaldajad X X ja X X on esitanud kohtule avalduse Aritam Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku ja võlausaldaja X X vahel töösuhe ajavahemikul 02.09.2015 – 27.10.2015, tööleping lõppes poolte kokkuleppel. Võlausaldaja 1 ja võlgniku vahel algas uus töösuhe töölepingu alusel 01.06.2016, mis kestab senini. Võlausaldaja X X jäi alates 27.08.2016 sünnitus- ja sellele järgnevalt lapsehoolduspuhkusele. Harju Maakohus mõistis võlgnikult võlausaldaja X X kasuks 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-16138 välja töötasu summas 604.30 eurot ja lisanduva viivise seisuga 13.05.2019 summas 160.21 eurot. Samuti mõisteti võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 572.92 eurot. Otsus jõustus 08.05.2019. Võlausaldaja X X alustas töölepingu alusel võlgniku juures töötamist 01.05.2015. Tööleping lõppes 23.03.2017 seoses tööandja majanduslike põhjustega TLS § 89 lg 1 alusel, võlgnik lõpparvet välja ei maksnud. Töövaidluskomisjoni otsusega on võlgnikult võlausaldaja X X kasuks välja mõistetud koondamishüvitis sumas 975 eurot ja viivis. Otsus jõustus 07.02.2019. Käesolevaks ajaks on võlajääk 975 eurot ja viivised 648.51 eurot, millele lisanduvad menetluskulud 385 eurot. Seega on võlausaldajate nõuded võlgniku vastu kokku 3345.94 eurot. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas võlausaldajale X Xale teate, mille kohaselt ei ole täiteasjas nr 022/2018/6517 võimalik võlgniku kohta tehtud täitedokumenti täita, sest võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue rahuldada. Võlgniku pangakonto on alates 13.12.2018 arestitud, arestimise tulemina on kohtutäitur saanud nõuet täita 0 euro ulatuses. Eeltoodu alusel on võlausaldajad seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja paluvad välja kuulutada Aritam Grupp OÜ pankroti. PankrS § 10 lg 4 sätestab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. PankrS § 10 lg 5 kohaselt ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama, kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus. Harju Maakohus mõistis võlgnikult võlausaldaja X X kasuks 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-16138 välja töötasu summas 604.30 eurot ja lisanduva viivise seisuga 13.05.2019 summas 160.21 eurot. Samuti mõisteti võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 572.92 eurot, otsus jõustus 08.05.2019. Töövaidluskomisjoni otsusega on võlgnikult võlausaldaja X X kasuks välja mõistetud koondamishüvitis sumas 975 eurot ja viivised 648.51 eurot ning menetluskulu 385 eurot, otsus jõustus 07.02.2019. Kokku on võlausaldajate nõuded

2-19-7169 võlgniku vastu 3345.94 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldajate nõuded tulenevad jõustunud Harju Maakohtu 21.03.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-18-16138 ja Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.12.2018 otsusest töövaidlusasjas n 4-1/2289/18, siis on võlausaldajate nõuded selged. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldajad on oma pankrotiavalduses välja toonud asjaolu, et kuna võlgnik ei ole kohtuotsusest ega töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid kohustusi täitnud, siis olid võlausaldajad ehk võlgniku endised töötajad sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kohtutäituri Elin Vilippus on teatanud (tl 6), et täitemenetluses ei ole võlausaldajate nõuete täitmine võimalik, kuna võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudjate nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldajad on pankrotiavalduse esitamisel põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 1 alusel nõuetekohaselt. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Aritam Grupp OÜ arveldusarvel on rahalisi vahendeid kokku 3.42 euro. Maanteeameti andmetel on liiklusregistris võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Mazda 6 (2003. a), kuid võlgniku juhatuse kinnitusel on sõiduk sõidukõlbmatu ja omab vaid vanaraua väärtust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul nimetatud sõiduk turuväärtust ei oma. Võlgniku juhatuse kinnitusel on võlgnik oma varad võõrandanud 2018. aasta septembris, et katta X X ja X X saamata jäänud töötasu nõuded. Müüdavate varade hulgas oli kontorimööbel, kontori tehnika (tolmuimeja, printer, kohvimasin, kaks arvutit, telefonid jne). Müüdav vara kattis osaliselt võlausaldajate nõuded. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud tõeneid vara müügi kohta. Kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgniku nimel ei ole registreeritud väärtpaberikontosid. Võlgnikule ei kuulu registreeritud kaubamärki, võlgniku nimele pole registreeritud domeeni. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 6 498.66 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub majandustegevus, varad ja väljavaated tegevuse jätkamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt oli võlgnikul 10 püsiklienti, kes võimaldasid võlgnikule piisavalt tööd, kuid peale 8 püsikliendi kaotust, ei leidnud võlgnik uusi kliente. Võlgniku juhatuse liige tunnistab, et tulenevalt asjaolust, et ajal, mil võlgnikul oli piisavalt tööd, muutus võlgniku majandustegevus passiivsemaks ja sellel ajal ei tegeletud uute klientide otsimisega. Kuna koolitusturul on 6-kuuline intervall koolituste tellimiseks, siis ei õnnestunud 8 püsikliendi kaotuse järel uusi kliente leida. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda vähemalt 2018. aasta lõppu, kui olid sissenõutavaks muutunud nii hankijate kui ka kahe töötaja nõuded ning igapäevane majandustegevus oli lõppenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse tekkimine tingitud eelkõige juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ning tehtud juhtimisvigadest. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on

2-19-7169 samuti üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks. Samas ei põhjustanud pankrotiavalduse esitamata jätmine siiski ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et talle esitatud andmete alusel ei saa väita, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks oleks kuriteo tunnustega teod. Ei saa väita, et juhatuse liikme tegevuses oleks võimalik tuvastada tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või võlgniku maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamist teadmises, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud TsÜS §-st 35, ÄS §st 187 lg 1 ja VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust ega ole olnud piisavalt hoolas riskide maandamisel juhuks, kui püsiklientide kaotus ja sellest tingitud osutatava teenuse mahu vähenemine ei taga piisavat tulu majandustegevuse jätkamiseks. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust olulisel määral, kuna oli teadlik tema tegevusvaldkonnas toimivast 6-kulisest intervallist, mis ei võimalda varem uusi kliente leida ja sissetulekut taastada. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liikme TsÜS § 36 tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine ÄS § 187 lg-st 51 tuleneva tähtaja jooksul ja hiljem vähendanud oluliselt võlgniku maksevõimet, kuna ajaks, mis võlausaldajad esitasid võlgniku pankrotiavalduse, puudus võlgnikul igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku raamatupidamisest on olnud raskendatud ülevaate saamine seetõttu, et võlgniku raamatupidamist ei ole peetud vastavalt seadusele. Võlgniku juhatuse kinnitusel ei ole raamatupidamist peetud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Antud juhul on võlgniku juhatus rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Äriregistri andmetel (tl 79) on registrile esitatud 23.08.2016 võlgniku 2014. a majandusaasta aruanne. Seega ei ole võlgniku raamatupidamist ei ole alates 2015. majandusaastast korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 4 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Samuti kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded ning säilitama raamatupidamise dokumente. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt RpS § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on

2-19-7169 mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige X X pidi tagama võlgniku raamatupidamise korraldamise, s.h võlgniku raamatupidamist selliselt, et oleks tagatud aktuaalne, oluline ja objektiivne informatsioon võlgniku vara kohta. Kuna võlgniku majandusaasta kestab 01. jaanuarist 31. detsembrini, siis pidi võlgnik koostama majandusaasta aruande, mille osaks raamatupidamise aastaaruanne on, vastavalt ÄS § 179 lg 4 hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta möödumisest ehk 2015. a majandusaasta aruanne tuli võlgnikul esitada äriregistrile hiljemalt 30.06.2016. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et karistusseadustiku (KarS) § 381 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu, leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on pannud toime raske juhtimisvea, kuna ei ole korraldanud võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt, mis ei võimalda tuvastada võlgniku vara ja kohustuste täpset koosseisu ega võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise täpset aega. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine haldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvad muuhulgas ka võlgniku juhatuse liikme poolt tehtud kaardimakse tehingud, mille osas ei ole haldur veendunud, kas kõik tehingud on tehtud võlgniku huvides ja majandustegevuse tarbeks või mitte. Ajutine haldur on palunud juhatusel selgitada erinevaid kulusid (näiteks riidekaupluste, söögikohtade, ehituspoodide, toidukaupluste jms tšekke). Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt tehti kulutusi võlgniku majandustegevuse huvides. Samuti on võlgniku juhatuse liige selgitanud, et võlgnikul oli vajadus sularaha eest makseid teha, kuna võlgniku juhatuse liikme isiklik pangakonto oli miinuses ja ettevõtte majandustegevus oli ebastabiilne. Ajutise pankrotihalduri selgituse kohaselt ei ole võlgniku ajutises menetluses vahendeid, et läbi viia raamatupidamise erikontroll tuvastamaks võlgniku rahaliste vahendite kasutamist. Seda saaks vajadusel korraldada peale pankroti väljakuulutamist, kui tasutakse pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Seega ei välista ajutine pankrotihaldur võimalust, et peale võlgniku pankroti väljakuulutamist (kui vastav deposiit kulude katteks tasutakse) läbiviidava raamatupidamise erikontrolli tulemusena selgub nõuete esitamise võimalus võlgniku juhatuse liikme X X vastu. Samas on ajutine haldur välja selgitanud, et juhatuse liige ei oma kinnisvara, samuti puudub tal 2019. aastal ametlik sissetulek, tema osas on hetkel käimas 5 erinevat täitemenetlust, tema osalus äriühingus X OÜ on arestitud kohtutäituri poolt, mistõttu nõuete esitamine juhatuse liikme vastu võib osutuda perspektiivituks.

2-19-7169 Ajutine pankrotihaldur analüüsis ka pankrotiavalduses viidatud ettevõtte ülemineku võimalust Aritam Solutions OÜ-sse (praeguse ärinimega X OÜ). Arvestades võlgniku juhatuse liikme selgitusi, et võlgniku vallasvara pidas kinni üürileandja, võlgniku sõiduk on endiselt võlgniku nimel, võlgniku tegevus lõppes peamiselt põhjusel, et kliendid lõpetasid koostöölepingud ning võlgniku kinnitusel ei tööta X OÜ-s ühtegi varem võlgniku juures töötanud isikut, siis leiab ajutine haldur olemasolevate andmete põhjal, et ettevõtte üleminekut ei ole ilmselt toimunud. Haldur märgib et TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud. Täiendavalt toob ajutine haldur välja asjaolu, et ei ole tuvastanud võlgniku osaniku poolt osamakse sissemaksmist. Äriseadustiku § 1401 lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Harju Maakohus tegi määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Aritam Grupp OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Teade selle kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul Aritam Grupp OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Aritam Grupp OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.