Aktiva Finance Group OÜ hagi S. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
359,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: S. B. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S. B. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S. B. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS I ja kostja S. B. vahel 22.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 130,23 eurot järgmise graafiku alusel. Nr.
Välja mõista kostjalt S. B. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks viivis igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 372,69 euro saamiseks. Kohus tegi 13.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 20.05.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.06.2025 (täiendatud 10.06.2025) hagi S. B. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 02.06.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS I ja kostja S. B. vahel 22.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 261,42 eurot, intresse 8,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 27,10 eurot, võla sissenõudekulu 30 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (261,42 eurot) alates 03.06.2025 lepingujärgses määras 12,30% aastas.
4.Kostja ja AS I (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 22.09.2023 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 419,99 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 25,60% 2
5.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.07.2024. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 29.07.2024 lepingu lõpetamise teatise, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.Krediidiandja ütles lepingu nr XXX üles tulenevalt lepingu nr XXX võlgnevusest. Lepingu üldtingimuste punkti 5.3. kohaselt, kui laenuandja ütleb teenuselepingu erakorraliselt üles põhjusel, et laenusaaja on rikkunud lepingut või lepingutingimusi, siis on laenuandjal õigus erakorraliselt üles öelda mis tahes laenusaajaga sõlmitud teenuselepingud.
7.Hageja selgitab, et kostjal oli lepingust nr XXX tulenev võlgnevus alates 24.04.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.07.2024 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
8.AS I loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 1) põhivõlg 261,42 eurot (419,99-58,57-100), kuivõrd kostja soetas kauba maksumusega 419,99 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 58,57 eurot ja hagejale 100 eurot; 2) intressid 8,53 eurot (6,25+2,28), kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus alates 10.07.2024 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni, intress perioodi 11.07.2024 kuni 29.07.2024 eest on 2,28 eurot (351,21 x 12,3% / 360 x päevade arv 19), kostja intressi tasunud ei ole; 3) sissenõutavaks muutunud viivised 27,10 eurot (põhivõlgnevuselt 261,42 eurot alates 30.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 02.06.2025 lepingujärgses viivisemääras 12,30% aastas; 4) edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt (261,42 eurot) alates 03.06.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 12,30% aastas 5) võla sissenõudekulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 09.08.2024 kiri 15 eurot; 03.12.2024 kiri 5 eurot; 20.12.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
10.Hagiavalduse kohaselt on 22.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1000 eurot, kohustused 150 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) avaldatud andmetest. Hageja selgitab, et hageja on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on 3
2-25-104181 välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
11.Hageja esitas 10.06.2025 ümberarvutuse, milles palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus 130,23 eurot ja lepingujärgne viivis 12,30% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Hageja esitas ka uue maksegraafiku, mille kohaselt on hageja nõudeks 130,23 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 419,99 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 289,76 eurot (s.o esialgsele võlausaldajale 189,76 eurot ja hagejale 100 eurot). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja selgitab, et arvestades, et kostja ei ole pea aasta täitnud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu, mistõttu taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist TsMS § 108 lg 1 ja §369 alusel. Hageja selgitas ka lepingu ülesütlemise asjaolusid ning märkis, et kuivõrd kostja oli lepingu nr XXX osas eelnevalt võlgnevuses 24.04.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.07.2024 osamakseni, ütles võlausaldaja kõik lepingud (sh ka vaidlusaluse lepingu nr XXX) üles.
12.Kostjale S. B. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 27.06.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 11.07.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse ja seadusjärgse osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
14.Kohus tuvastab, et kostja ja AS I (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 22.09.2023 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 419,99 eurot (dtl 42 jj). Kostja ja AS I vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et AS I (esialgne võlausaldaja) loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-l (dtl 55).
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse 4
2-25-104181 sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
ja
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmete alusel.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Hagiavalduse kohaselt on 22.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1000 eurot, kohustused 150 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) avaldatud andmetest. Hageja selgitab, et hageja on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
22.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidiandja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja poolt avaldatud regulaarsest sissetulekust, kuid seejuures ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
23.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga 5
2-25-104181 võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 22-24), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
27.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 261,42 eurot, kuivõrd kostja soetas kauba maksumusega 419,99 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 58,57 eurot ja hagejale 100 eurot.
28.Hageja 10.06.2025 ümberarvutuse (dtl 78 jj) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 130,23 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 419,99 eurot ja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.11.2023 kuni 10.10.2026 ning kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 289,76 eurot (s.o esialgsele võlausaldajale 189,76 eurot ja hagejale 100 eurot) (dtl 82-84).
29.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud laen 419,99 eurot (dtl 42 jj) ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 289,76 eurot (dtl 82-84).
30.Järelmaksulepingu nr XXX kohaselt sai kostja kauba maksumusega 419,99 eurot. Kostja kohustus tegema tagasimakseid (kokku 36) igakuiselt 16,46 eurot (v.a viimane osamakse 16,03 eurot) kuus hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.11.2023 kuni 10.10.2026.
31.Järgnevalt tuvastab kohus, kas krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud.
32.Hagiavalduse punktis 1.3 märgib hageja, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.07.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Esialgne võlausaldaja saatis 29.07.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja märgib lisaks, et krediidiandja ütles lepingu nr XXX üles tulenevalt lepingu nr XXX võlgnevusest. Lepingu üldtingimuste punkti 5.3 kohaselt, kui laenuandja ütleb teenuselepingu erakorraliselt üles põhjusel, et laenusaaja on rikkunud lepingut või lepingutingimusi, siis on laenuandjal õigus erakorraliselt üles öelda mis tahes laenusaajaga sõlmitud teenuselepingud. Hagiavalduse punktis 1.2 on hageja märkinud, et kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus 6
2-25-104181 kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.11.2023 kuni 10.10.2026 (sama nähtub ka maksegraafikust). Hagiavalduse punkti 2.2 kohaselt oli kostjal intressivõlgnevus alates 10.07.2024 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 29.07.2024.
33.Hageja selgitas 10.06.2025 seisukohas, et kuivõrd kostja oli lepingu nr XXX osas eelnevalt võlgnevuses 24.04.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.07.2024 osamakseni, ütles võlausaldaja kõik lepingud (sh ka vaidlusaluse lepingu nr XXX) üles.
34.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
35.Käesoleval juhul on seega lepingu ülesütlemise hoiatus saadetud 09.07.2024, mil kostja ei olnud viivituses ühegi maksegraafikujärgse osamaksega, kuivõrd 9. osamakse, millest alates kostja oli maksetega viivituses, maksetähtaeg oli alles 10.07.2025. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 29.07.2024, oli kostja võlgnevuses üksnes ühe osamaksega, s.o 10.07.2024 osamaksega 16,46 eurot.
36.Vastavalt eeltoodule ei kehti 29.07.2024 lepingu ülesütlemine, kuivõrd järelmaksulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (s.o 09.07.2024) ei olnud kostja viivituses ühegi tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1).
37.Kohus selgitab hagejale, et vastavalt VÕS §-le 421 on VÕS teises jaos (tarbijakrediidilepingud) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine ning teises jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Seega on kohus esialgsel seisukohal, et vaidlusalune leping ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu on ülesütlemine toimetu ja leping kehtib.
38.Lisaks märgib kohus, et asjakohatu on hageja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-5-10 seoses lepingute ülesütlemisega. VÕS § 421 sätestab, et VÕS teises jaos (tarbijakrediidilepingud) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning teises jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Seega on kohus seisukohal, et vaidlusalune leping ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu on ülesütlemine toimetu ja leping kehtib.
39.Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on laenuandja laenulepingu kehtivalt üles öelnud.
40.Hageja ümberarvutuse (dtl 78 jj) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 130,23 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 419,99 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 289,76 eurot (s.o esialgsele võlausaldajale 189,76 eurot ja hagejale 100 eurot).
41.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja edastas kostjale 09.07.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 53), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.07.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 29.07.2024 teatisega (dtl 54) lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
42.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 419,99 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 289,76 eurot (s.o esialgsele võlausaldajale 189,76 eurot ja hagejale 100 eurot), siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult 1-27 osamaksed (s.o 10.11.2023 kuni 10.01.2026) ja osaliselt 10.02.2026 ehk 28. osamakse (5,44 eurot). Seega on tasumata 7
2-25-104181 osamaksed alates 28. osamaksest, s.o osaliselt 10.02.2026 osamaks 8,60 eurot ning täielikult osamaksed 2936 perioodil 10.03.2026 kuni10.10.2026 kogusummas 121,63 eurot ehk kokku 130,23 eurot (8,60+121,63). Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 09.07.2024 ja leping öeldi üles 29.07.2024. Hageja poolt 10.06.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 78 jj; dtl 85) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 09.07.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal on ettemaks kuni 28. osamakseni 10.02.2026.
43.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 09.07.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 29.07.2024 üles öelda ning leping kehtib.
44.Lisaks pole käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõigi osamaksete tähtaeg on 10.10.2026.
45.Hageja esitas 10.06.2025 menetlusdokumendi lisas 2 ümberarvutuse, mille kohaselt on hageja nõudeks põhinõue 130,23 eurot, mis kuulub tasumisele maksegraafiku alusel perioodil 10.02.2026 kuni 10.10.2026.
46.Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi maksegraafikujärgset osamakset, kuivõrd kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 289,76 eurot ja kostjal on ettemaks kuni 10.02.2026 osamakseni.
47.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole teostanud pea aasta ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
48.Alates 10.02.2026 muutub hageja põhinõue 130,23 eurot sissenõutavaks järgmiselt: Nr.
49.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule. 8
2-25-104181
50.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja intressid 8,53 eurot (6,25+2,28), kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus alates 10.07.2024 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni, intress perioodi 11.07.2024 kuni 29.07.2024 eest on 2,28 eurot (351,21 x 12,3% / 360 x päevade arv 19), kostja intressi tasunud ei ole. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024, 4,25% alates 01.07.2024 ja 2,15% alates 01.07.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
51.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 27,10 eurot (põhivõlgnevuselt 261,42 eurot alates 30.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 02.06.2025 lepingujärgses viivisemääras 12,30% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12% alates 01.07.2023, 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus tuvastas eelnevalt (otsuse p-d 22-24), et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Lisaks ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud, vaid kostjal on ettemaks kuni 10.02.2026 osamakseni.
52.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt lepingujärgses viivisemääras 12,30% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
53.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 09.08.2024 kiri 15 eurot; 03.12.2024 kiri 5 eurot; 20.12.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
55.Hageja nõuete kogusummaks oli 327,05 eurot (261,42+8,53+27,10+30). Kohus rahuldas hageja nõude 130,23 euro (s.o tulevikus sissenõutav põhinõue) ehk ca 40% ulatuses. Sealjuures 9
2-25-104181 arvestab kohus, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti ei ole hageja lepingut kehtivalt üles öelnud.
56.Kohus asub seisukohale, et eeltoodud asjaoludel on õiglane ja põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
57.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus seoses sellega, et krediidiandja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise põhimõtet ehk krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes. Seega on tarbijale antud laenu, mille teenindamiseks ei ole tarbija võimeline. Võlgnevusse sattumine on sellisel juhul sisuliselt vältimatu. Juhul, kui krediidiandja ei oleks kostjale vastutustundetult laenu andnud, ei oleks tekkinud vajadust ka seadusjärgses määras, tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust kohtulikult sisse nõuda.
58.Seega on kirjeldatud olukorras tarbijast kostja asetamine olukorda, kus ta peaks hagi osalise rahuldamise korral kandma mistahes hageja menetluskulusid, ebaõiglane ning põhjendamatu. Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
59.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
60.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.06.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.