lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-4651/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 12.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-4651/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1626
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedTsMS § 180 lg 1, 4Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseksRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikTMS § 217 lg 2Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTsMS § 67Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Kohtujurist

Aalo Kukk

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2020, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4651

Tsiviilasi

A.L taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja A.L, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX

Menetlustoiming

riigi õigusabi taotluse lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata A.L taotlus riigi õigusabi saamiseks.
2.Kohtumäärus toimetada kätte avaldajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.A.L esitas 24.03.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud taotletavate riigi õigusabi liikidena: isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku esindamine täitemenetluses, isiku muu õigusnõustamine või esindamine.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.
Probleemi kirjeldusest nähtuvalt soovib avaldaja tagasi saada tema hinnangul ülekohtuselt võetud 374,32 eurot, mida kohtutäiturid on tema pensionist võtnud ja oma suva järgi suunanud kahele naabrile aastatel 2009-2019. Avaldaja kirjeldab, et 2008 aastal kaebasid naabrid S ja K avaldaja kohtusse, sest ta keelas neil liiklemise mööda oma keldriteed. Avaldaja tahtis keldrit ehitama asuda, ehituskrunt saadi 1981 Saare Kalurist. Naabrid tulid 1997 saades maad erastamise tulemusena. Iga pere pidi ise tegema omale tee XXX maanteele, nemad jätsid tegemata ja asusid ilma küsimata läbi avaldaja eramaa sõitma. Kui avaldaja soovis keldri ehitusega alustada, kaebasid naabrid avaldaja kohtusse ja võitsid ning avaldajal tuli maksta kohtukulud. Riigi õigusabi on taotluse kohaselt avaldajale väga vajalik, sest tal puuduvad teadmised tema õigustest ja puudub kohtus esinemise julgus. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna on avaldaja märkinud, et ta saaks selle rahaga alustada oma keldriehitust, mis jäi soiku 2009 kui kohus määras avaldaja 1981 ehitatud keldriteed mööda liikuma naabrid. Keldrit on avaldajale vaja õunte, kartulite ja köögivilja hoidmiseks.

2-20-4651

3.Taotluses kirjeldatud asjaoludest võib järeldada, et avaldaja soovib tagasi saada 374,32 eurot, mida avaldaja hinnangul on kohtutäiturid tema pensionist alusetult võtnud ja suunanud kahele naabrile aastatel 2009-2019.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata menetlusabina, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Seejuures sätestab TsMS § 180 lg 4, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS-is sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused sätestab RÕS § 7.
5.Kohus leiab, et esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
6.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigi õigusabi andmise eesmärgiks on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Kohus selgitab taotluse esitajale, et riigi õigusabi taotluse esitamisel tuleb taotlejal arvestada, et avalike vahendite otstarbeka kasutamise vajaduse tõttu peab kohus võimalikult suures ulatuses veenduma riigi õigusabi andmise põhjendatuses.
7.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt anti A.Lle 28.02.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-2023 riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi andmise aluseks oli A.L 05.02.2019 taotlus sooviga, et muudetaks kohtuotsust 2-08-15361, millega määrati XXX JA XXX kinnistute omanike kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kuna see ei vasta enam tegelikule olukorrale, sest avaldaja on ehitanud uue tee. Samuti soovis avaldaja, et tee kasutamise tasu muudetaks. Kohus leidis esitatud asjaolude pinnalt, et A.L soovib esitada kohtule avaldust juurdepääsu tee määramiseks. Riigi õigusabi korras määratud esindaja ülesandeid asus täitma vandeadvokaat Vahur Krinal, kelle 05.06.2019 kohtule esitatud seisukohast nähtub, et esindaja kontrollis muuhulgas ka kirjavahetust kohtutäitur Õnne Pajuriga ja selgitas välja, et täitmisel on Pärnu Maakohtu 21.10.2008 kohtuotsus ning võlgnetav summa peaks olema tasutud juuniks 2019. Esindaja asus seisukohale, et menetlus riigi õigusabi andmiseks tuleks lõpetada.
8.22.07.2019 esitas A.L kohtule veelkord taotluse riigi õigusabi saamiseks sooviga asjaolude muutumise tõttu muuta 21.10.2008 kohtuotsust 2-08-15361 ja nõuda omandiõiguse rikkumise eest hüvitist. Avalda tõi asjast tuleneva võimaliku kasuna välja, et kui avaldaja saaks tagasi need summad, mis kulusid naabritele tee ehituseks ja nede poolt kutsutud kohtutäiturite alusetu rikastumise peale, ehitaks avaldaja lõpuks valmis oma maakeldri, mille projekt jäi seisma 2008 vale kohtuotsusega. Kohus kontrollis riigi õigusabi andmise eelduseid ja taotleja majanduslikku seisundit ning 25.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10944 andis A.Lle riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi korras määratud esindaja ülesandeid täidab vandeadvokaat Kaupo Kask. Pärnu Maakohtu menetluses on A.L avaldus kinnistult

2-20-4651 avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu muutmiseks (tsiviilasi nr 2-19-18546) ja kohtumenetluses esindab avaldajat riigi õigusabi korras määratud esindaja Kaupo Kask.

9.A.L esitas 30.01.2019 kohtule kaebuse kohtutäituri otsusele täiteasjas 181/2011/1782. Kohus jättis 11.02.2019 määrusega kaebuse käiguta ja andis avaldajale tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu ei tasunud ja kohus keeldus 20.02.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-1616 kaebust menetlusse võtmast. Avaldaja esitas 04.02.2019 kohtule kaebuse lisana e-kirjavahetuse kohtutäituriga, millest nähtuvalt avaldaja pöördus kohtutäituri poole seoses sellega, et täitur on tema pensionist võtnud igakuiselt 52 eurot. Täitur on avaldajale vastanud 05.12.2018 ja selgitanud kohtutäituri menetluses täiteasjades 101/2011/1782 ja 181/2011/1783 täitmisel olnud nõudeid (kohustavate nõuete menetluste alustamise tasu ja kohtutäituri tasu, täidetav lahend tsiviilasjas 2-08-15361). Samuti on kohtutäitur selgitanud aastal 2013 lõpetatud täiteasjades 181/2010/27 ja 181/2010/33 täitmisel olnud nõudeid (kohtukulud kohtulahendi alusel tsiviilasjas 2-08-15361).
10.Eeltoodust nähtuvalt on (i) kohtutäituri tegevust kontrollinud riigi õigusabi korras määratud esindaja (tsiviilasi asi nr 2-19-2023), (ii) avaldajale on antud riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ka 25.07.2019 määrusega (tsiviilasi nr 2-19-10944) ja riigi õigusabi korras määratud advokaat esindab avaldajat menetluses olevas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-19-18546) ning (iii) avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuid loobus riigilõivu tasumisest ja seega kohus keeldus kaebust menetlusse võtmast. Kohtu hinnangul nähtub siit, et avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindajad ei ole kohtutäituri tegevuse või otsuste pinnalt kohtusse pöördumist perspektiivikaks pidanud ja avaldaja on võimeline kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamisel ise oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
11.Kohus sealgitab, et kaebused kohtutäituri tegevusele või otsusele vaatab kohus läbi hagita menetluses ja kohtu hinnangul on avaldaja võimeline hagita menetluses ise oma õigusi kaitsma. Hagita menetluses on kohtul kohustus kontrollida avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Vajadusel saab kohus juhtida avaldaja tähelepanu, milliseid asjaolusid on tal täiendavalt vaja tõendada. Riigikohus on 11.03.2008 määruses nr 3-2-1-7-08 (p 13) leidnud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
12.Ühtlasi juhib kohus tähelepanu, et avaldaja on 30.01.2020 iseseisvalt ja ilma esindaja abita esitanud kohtule kohtutäituri tasu ja tegevust käsitleva kaebuse, kuid jättis tasumata kohustusliku riigilõivu. Avalduse uuesti esitamisel tuleb avaldajal arvestada, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 sätestatule võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud tähtaja nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa (TMS § 217 lg 2). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne

2-20-4651 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtule ei saa kaevata ilma eelnevalt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile kaebust esitamata (TMS § 218 lg 1). Kohtutäitur Õnne Pajuri vastusest (esitatud ts asjas 2-19-1616) nähtub, et esmased dokumendid, sh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused on riigi õigusabi taotluse esitajale posti teel kätte toimetatud 30.12.2011 (so enam kui 8 aastat tagasi) ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid tähtaegselt vaidlustatud ei ole. Seega juhul kui avaldaja soovib täituri tegevust või otsuseid vaidlustada, tuleb esmalt pöörduda kaebusega konkreetse toimingu või otsuse peale kohtutäituri poole ja taotleda ühtlasi kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuse tähtaja ennistamise avalduse esitamisel tuleb silmas pidada, et avalduses tuleb märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud, so mõjuv põhjus, miks tähtaega ei saanud järgida. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, mil tähtaja järgimist takistanud asjaolu ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest (TsMS § 67, § 68 lg 1, 2).

13.Kui tsiviilasja menetluses selgub siiski õigusabi vajadus, on taotlejal õigus esitada tsiviilasja raames kohtule uus põhistatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.
14.Vastavalt RÕS § 15 lg 8 võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras.
15.Kohtute seaduse § 1251 lg-st 2 ja RÕS § 15 lg-st 2 tulenevalt võib kohtus riigi õigusabi küsimusi otsustada kohtujurist. (allkirjastatud digitaalselt) Aalo Kukk vanemkohtujurist

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium