Pxxxx Rxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu määramine
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende võlgnik: Pxxxx Rxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pankrotihaldur: Martin Krupp (aadress Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1 Tallinn 10143, telefon 6844400, 5072034, epost: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Pxxxx Rxxxxxx (pankrotis, isikukoodxxxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.
2.Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp pankrotihalduri kohustustest Pxxxx Rxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk Võlausaldaja nimi nr 1)
Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
4)
Julianus Inkasso OÜ Kokku
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
Saamata
(EUR)
jäänud
summa Jaotise% 255,23
0,06%
4 344,66
1,05%
406 160,48
98,58%
1 264,73
0,31%
412 025,10
100,00%
4.Pxxxx Rxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.
5.Määrata pankrotihaldur Martin Kruppi tasuks 918 eurot, millele lisandub käibemaks summas 183,6 eurot, kokku 1101,6 eurot.
5.1.Anda Pxxxx Rxxxxxxxxx (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40, kokku 476,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Martin Kruppi pankrotihalduri tasu ja kulud 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroole (Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr EE092200221044428799 Swedbank AS).
5.2.halduri tasu ülejäänud osas, so summas 625,20 eurot, sh käibemaks, jätta pankrotivara ehk võlgniku kanda.
6.Jätta algatamata võlgniku Pxxxx Rxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetlus
Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Määruse peale pankrotimenetluse kulude osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldajad ja pankrotihaldur.
Asjaolud
1.Tartu Maakohus kuulutas 10.04.2018 määrusega välja Pxxxx Rxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Kruppi.
2.17.12.2018 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 22.04.2019 esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 16.05.2019 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
3.19.12.2019 esitas pankrotihaldur Martin Krupp kohtule taotluse: määrata vastavalt PankrS § 158 lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot; juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu lõpetada Pxxxx Rxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks; nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses; vabastada pankrotihaldur Martin Krupp Pxxxx Rxxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine; määrata halduri tasu vastavalt taotlusele.
4.Kohus on avaldanud 31.01.2020 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 2 000,00 eurot hiljemalt 17.02.2020. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.
5.Kohus pidas menetlustoimingu 09.03.2020 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus selgitas võlgnikule veelkordselt õiguslikku olukorda PankrS § 176 lg.2 järgi. Võlgnik soovis sellele vaatamata tema kohustustest vabastamist.
ARUANNE
1.Võlgniku üldiseloomustus
1.1.Pxxxx Rxxxxxx (edaspidi ka võlgnik), sündinud xxxxxxxxxx. a., isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e- post: .
1.2.Töökoht: Võlgnik töötas KxxxxxxxxxTraiding OÜ-s (registrikood 11172951), viimane töötasu on deklareeritud 2019. a juulikuus.
1.3.Igakuine sissetulek: Puudub.
1.4.Perekonnaseis: Võlgnik on rahvastikuregistri andmetel abielus Jxxxxxxxxxxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx) alates 20.04.2016. a. Võlgnik oli abielus Jxxxx Rxxxxxxx ́ga (isikukood xxxxxxxxxxx) alates 20.12.1995. a kuni 15.01.2007. a ja Lxxx Rxxxxxxx ́ga (isikukood xxxxxxxxxxxxxalates 04.06.2010. a kuni 21.03.2013. a.
1.5.Järeltulijad (lapsed): Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul üks laps: Mxxxxxx Rxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx).
2.Andmed pankrotimenetluse kohta
võlgnik 10.04.2018. a. Martin Krupp 23.05.2018. a. 17.12.2018. a 22.04.2019. a 16.05.2019. a
3.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku tuludeks on olnud töötasu Kxxxxxxxx Traiding OÜ-lt, millisele ei ole saanud vastavalt TMS § 132 lg 1 sissenõuet pöörata. Pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole.
4.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole. PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 1 260 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1 512 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks.
5.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur koostas 05.04.2019. a jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 16.05.2019. a määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 4 võlanõuet kogusummas 412 025,10 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 412 025,10 eurot järgmiselt: Nõude esitaja 1)Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 2)Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 3)Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 4)Julianus Inkasso OÜ
III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud.
6.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid.
7.Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
8.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Tartu Maakohtu 10.04.2018. a kohtumäärusega kuulutati välja Pxxxx Rxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 23.05.2018. a. 17.12.2018. a. toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 4 nõudeavaldust kogusummas 412 025,10 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. 22.04.2019. a koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Tartu Maakohus kinnitas 16.05.2019. a määrusega. Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa.
9.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk nr
Võlausaldaja nimi
1)
Kohtutäitur Jane Rumjantseva Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Julianus Inkasso OÜ
2)
3)
4)
Tunnustatud Saamata Järk Jaotise% nõude suurus jäänud summa
(EUR)
(EUR)
255,23 255,23 II 0,06% 4 344,66
4 344,66
II
1,05%
406 160,48
406 160,48
II
98,58%
1 264,73
1 264,73
II
0,31%
10.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada.
11.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis 4.
12.Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud ning temalt on täiendavalt väljamõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Võlgnik on varasemalt karistatud KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisunudis), KarS § 298 (altkäemaksu andmine), KarS § 169 (lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine), KarS § 233 (välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus), KarS § 391 (salakaubavedu) järgi.
13.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169 ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Haldur korraldas 17.12.2018. a nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise.
Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.11.2018. a., kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole usaldusisiku nõusolekut võlgniku ega kolmanda isiku poolt edastatud. Varasemalt on võlgnik avaldanud, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine
6.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Martin Krupiga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Pxxxx Rxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
7.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
8.Kohus nõustub pankrotihalduriga, et Pxxxx Rxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Tegemist on muu asjaoluga PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus rõhutab siinkohal, et ehkki võlgniku tegevuse eesmärgiks KarS § 391 lg.2 p.2, § 376 lg.1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemisel ei olnud enda maksejõuetuse põhjustamine, on nende süütegude toimepanemine toonudki kaasa tema maksejõuetuse olukorra- sedavõrd suure varalise kahju tekitamise, mille heastamine käib tavakodanikule üle jõu.
9.Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Martin Krupp vabastada Pxxxx Rxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
10.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11.Haldur on esitanud järgneva tasu taotluse: Pankrotimenetluse kestel on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) -2 tundi 2) Võlausaldajatega suhtlemine -1,5 tundi 3) Võlgnikuga suhtlemine (seoses sissetulekute kindlakstegemisega ning selgituste andmisega pankrotimenetlusest)-2 tundi 4) Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine -2 tundi 5) Jaotusettepaneku koostamine -1,5 tundi 6) Tulude/kulude kontroll ja analüüs, päringute koostamine Maksu- ja Tolliametile, pankadesse ning tööandjale–3 tundi 7) Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine -2 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 14 tundi.
Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palun kohtul määrata pankrotihaldur Martin Krupp’i tasuks 14 töötunni eest 1 260 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1 512 eurot. Lähtudes Pankrotiseaduse §-st 65 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Arvestades eeltoodut ja halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, ning juhindudes PankrS §-dest 65 palun kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 1 260 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1 512 eurot Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks; määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks.
12.Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1 260 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1512 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril
14.Pankrotihalduri tunnitasuks on 90 eurot.
13.Kohus leiab, et halduri tasu taotluse on võimalik rahuldada osaliselt. Haldur on eraldi arvestanud tasu võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemise eest, vastavalt 1,5 ja 2 tundi, kokku 3,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks pankrotihalduri tööaja arvestuses kajastatud aega võlgnikuga suhtlemisele ja võlausaldajatega suhtlemisele kokku 3,5 tunni ulatuses. PankrS § 54 järgi ongi halduri kutsetegevuseks pankrotimenetluse läbiviimine. Menetluse läbiviimise sisuks on olemuslikult menetlusosalistega (s.t. võlgniku ja võlausaldajatega) suhtlemine, mille väljundiks on konkreetsed tegevused ja toimingud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et halduri tasu on põhjendatud 10,5 tunni ulatuses, mis teeb halduri tasuks 918 eurot, millele lisandub käibemaks summas 183,6 eurot, kokku 1101,6 eurot.
14.Haldur taotleb pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest summas 476,40 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõike 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu ja kulud summas 476,40 eurot, sh käibemaks summas 79,40 eurot, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest.
15.Ülejäänud halduri tasu osas ei ole esitatud taotlusi. Seaduse kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, seega tuleb halduri tasu ülejäänud osas, so summas 625,20 eurot, sh käibemaks, jätta pankrotivara ehk võlgniku kanda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
16.PankrS § 171 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
17.PxxxxxRxxxxxxxesitas 13.02.2018 kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldusid ka kinnitused PankrS § 170 lõike 2 kohaselt.
18.PankrS § 171 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.
19.Pxxxx Rxxxxxx on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 115-4223 KarS § 256 lg 1 (kuritegeliku ühenduse organiseerimine), § 391 lg 2 p 2 (salakaubavedu, kui teo objekt oli kaup suures koguses, grupi poolt), § 376 lg 1 (tubakatoodete käitlemise korra rikkumine) ning § 298 lg 1 (altkäemaksu andmine) järgi. Kohtuotsuse järgi on Pxxxx Rxxxxxx olnud kuritegeliku ühenduse üks looja ja juht, kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oli Vene Föderatsioonist üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri salakaubana Eesti Vabariiki salakaubana suures koguses sigarettide toimetamine, nendega kauplemine Eestis ja varalise kasu saamine. Kuritegelik ühendus sai varalist kasu vähemalt 80 000 eurot. Kohtuotsusega tõendamist leidnud salakaubavedu suures ulatuses (sigarettide toimetamine Eesti Vabariiki) on toime pandud eesmärgiga jätta salakaubana toimetatavatelt kaupadelt riigile maksmata maksud, teenida nende kaupadega kauplemiselt varalist kasu. Sellega on sellise süüteo iseloomulik tunnus võlausaldaja (Eesti Vabariik) huvide kahjustamine ja eesmärk selle kaudu varalise kasu saamine. Kahjusumma (Eesti Vabariigile tasumata maksude summa) on tuvastatud maksuotsusega, mis on koostatud kriminaalasja materjalide alusel. Käesolevas asjas pankrotiavalduse esitanud võlgnik Pxxxx Rxxxxxxxon solidaarne võlgnik koos kriminaalasjas teiste süüdi tunnistatud isikutega.
20.Käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lõikes 2 punktis 1 toodud asjaolu. Pxxxx Rxxxxxxxt on süüdi tunnistatud KarS § 391 lg 1 punkti 2 järgi. Tegemist on maksualase süüteoga.
21.Riigikohus on öelnud, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele, samuti hinnata, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
22.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine kriminaalasja süüdi tunnistatud võlgnikku Pxxxx Rxxxxxxxx õigustavaid asjaolusid, mis võimaldaksid algatada kohustustest vabastamise menetluse.
23.Kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldaja Maksu-ja Tolliameti nõuet summas 406 160,48 eurot (jaotis 98,58%), mis tuleneb Maksu-ja Tolliameti jõustunud korraldustest, ning Riigi Tugiteenuste keskuse nõue summas 4 344,66 eurot (jaotis 1,05%), mis tuleneb kohtuotsustest kriminaalasjades 1-14-5849; 1-15-4223 ja 1-15-7927. Maksu- ja Tolliameti nõude puhul (Maksu- ja Tolliamet esindab Eesti Vabariiki) on tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Kohtupraktikas on Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-16-14250, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel tuleb arvesse võtta mh seda, kas menetlus saab üldse viia kohustustest vabastamiseni. Seejuures peab kohus kaalutlusõiguse teostamisel arvestama ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega, sh menetlusökonoomiaga. Käesoleval juhul on võlgniku võlgade kogusumma enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist 412 025,10 eurot, millest Pxxxx Rxxxxxxx kohustus Eesti Vabariigi ees (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 406 160,48 eurot. Võlg Riigi Tugiteenuste Keskuse ees 4344,66 eurot kujutab endast võlgnikult väljamõistetud menetluskulusid samas kriminaalasjas. Seega on Pxxxx Rxxxxxxx võlgade struktuur selline, mis ei võimaldaks tema kohustustest vabastamist enama kui 1,42% ulatuses kõigist võlgadest. Sellise võlgade struktuuri juures on menetluslikult ebamõistlik viia läbi kohustustest vabastamise menetlust. Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-46-16 p.11 märgitule, kus öeldakse: Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide
süülisele kahjustamisele. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Kohus on eespool p.18 näidanud, et KarS § 391 lg.2 p.2 ja § 256 lg.1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid toime pannes on Pxxxx Rxxxxxxx käitumise iseloomulik tunnus olnud võlausaldaja Eesti Vabariigi huvide kahjustamine ja sellised motiivid ei võimalda süütegude toimepanijast võlgnikule riigi kaitset kohustustest vabastamise menetluse algatamise näol.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgniku avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei saa rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.