Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindaja
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 08.05.2020, Tallinn 2-20-3679 A P avaldus Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu vastu Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks Avalduse läbivaatamine Avaldaja: A P (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik: Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu (registrikood 80272468, asukoht Virbi tn 18, 13617 Tallinn Puudutatud isiku lepinguline esindaja: M S, KETA
1.Jätta rahuldamata A P avaldus Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu vastu Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud avaldaja A P kanda. 2.2 Välja mõista avaldajalt A P puudutatud isiku Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 475 eurot.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Avaldaja seisukohad
1.A P (avaldaja) esitas 06.03.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu (puudutatud isik) vastu Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kohus jättis 20.03.2020 määrusega avalduse käiguta. Avaldaja esitas 03.04.2020 avalduse täpsustused.
2.Avaldaja selgitas, et tal on avalduse esitamiseks otsene õiguslik huvi, sest talle kuulub korter (kinnistu) aadressil xxx ja seetõttu on avaldaja Virbi tn 18 korteriühistu liige. Avaldaja palub kohtul tuvastada Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku protokollis olevate kõikide otsuste tühisus lähtudes KrtS § 29 lg 1 ja MTÜS § 241 lg 1, sest 1) rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja 2) otsused rikuvad MTÜS § 241 lg 1 sätestatut ning 3) need ei vasta headele kommetele.
3.Avalduse kohaselt kutsuti 02.12.2019 A P tagasi Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liikmest erakorralise kordusüldkoosoleku otsuse alusel ja valiti uueks juhatuse liikmeks R F (lisa 1). Alates 02.12.2019 on puudutatud isiku juhatuse liikmed, kes kinnitati Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 02.12.2019 erakorralisel kordusüldkoosolekul, järgmised isikud: V A, R F ja P K. 05.12.2019 esitas Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu avalduse Tartu Maakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse andmete muutmiseks (lisa 2). 23.12.2019 peatas Tartu Maakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste register oma kohtumäärusega 05.12.2019. a esitatud kandeavalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-19255 (lisa 3). Tsiviilasi nr 2-19-19255 on: L F avaldus Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 02.12.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja hetkel on nimetatud tsiviilasi Harju Maakohtus läbivaatamisel.
4.Vaatamata sellele, et alates 02.12.2019 ei ole A P Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liige, kutsus ta omavoliliselt 21.01.2020 kokku Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu üldkoosoleku. Kuna 21.01.2020 ei olnud üldkoosolekul kvoorumit, kutsus A P 04.02.2020 kokku Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kordusüldkoosoleku (lisa 4) 04.02.2020 koosolekul avaldas Virbi tn 18 korteri 127 omanike lepinguline esindaja eriarvamuse, et 04.02.2020 korduskoosolek on ebaseaduslik ja kõik otsused, mis võeti vastu 04.02.2020 koosolekul, on tühised, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (lisa 5). Puudutatud isik kinnitab, et ei temale (ega ka juhatuse liikmetele V Ale ja R Fle) ei ole esitatud ühtegi avaldust (päevakorraga mis on kajastatud 04.02.2020 protokollis) selle kohta, et korteriomanikud on esitanud juhatusele kirjaliku avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks koos põhjuse äranäitamisega ja juhatus ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud. Puudutatud isiku põhikirja järgi kutsub üldkoosoleku kokku ühistu juhatus, kui juhatus peab seda vajalikuks või kui seda taotleb kirjalikult ja põhjendatult 1/10 ühistu liikmetest. Kuna üldkoosolekut ei kutsunud kokku juhatus ja ühistu liikmed ei ole üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud, rikuti põhikirja p 6.3 ja MTÜS § 20 lg 3 (lisa 6).
5.Avaldaja on seisukohal ja teab kindlalt, et 21.01.2020 ja 04.02.2020 korraldas koosolekud omavoliliselt A P ilma korteriomanike erakorralise koosoleku kokkukutsumise avalduseta, sest juba 25.11.2019 oli A P kokku kutsunud sama päevakorraga üldkoosoleku ilma korteriomanike avalduseta (lisa 7). Nii MTÜS sätetest kui ka korteriühistu põhikirjast tuleneb, et üldjuhul kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu eelmises lauses nimetatud asjaoludel üldkoosolekut kokku, siis võivad üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud ühistu liikmed ise kokku kutsuda üldkoosoleku samas korras juhatusega.
6.04.05.2020 esitas avaldaja lõpliku seisukoha, milles leidis muuhulgas, et M S 19.04.2020 seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata ning ei vasta tegelikkusele. Vaatamata sellele, et 07.01.2020 kirjaga selgitas V A A Pile, et A P ei ole KÜ Virbi 18 seaduslik esindaja, kutsus viimane üldkoosoleku kokku. 04.02.2020 kordusüldkoosoleku korraldas A P, aga mitte korteriühistu Tallinn, Virbi 18 seaduslikud esindajad.
2-20-3679
7.Ühtlasi pöörab avaldaja tähelepanu, et M S märkis oma 19.04.2020 seisukohas, et „korteriomanike poolt esitatud taotlus korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks“ ja samal ajal esitas kohtule dokumendi (lisa 3_2020 avaldus koosoleku nõue), millest on näha, et „KÜ Virbi 18 juhatusele on korteriomanike poolt esitatud avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks“, seega tekib küsimus, kas korteriomanikud esitasid taotluse või avalduse ja kus on see dokument (avaldus või taotlus). Avaldaja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et esitatud dokument (M S, lisa 3_2020 avaldus koosoleku nõue) näitab, et allkirjad on võetud mitte korteriomanikelt, vaid elanikelt, näiteks allkirjad nr xx ja xxx üks korter nr xxx (kaks allkirja). Tuginedes TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 3 p 4, palub avaldaja kohut M S 19.04.2020 seisukohta mitte vastu võtta ja tagastada see M Sle, sest esitatud dokumendid ei oma asjas tähtsust ja tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud.
8.Samas pöörab avaldaja tähelepanu asjaolule, et KÜ Virbi 18 põhikirja p 6.2.8 sätestab, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse otsuse ja ettekirjutuse tühistamine ja/või muutmine, seega on korteriühistu Tallinn, Virbi tn 18 üldkoosoleku pädevuses arutada 08.01.2020 dokumenti üldkoosolekul ja võtta otsus selle dokumendi kohta pärast pandeemia lõppemist. Lähtudes Tartu Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-19-10059, 24.01.2020 (mis on analoogne) ning kõikidest asjaoludest, on avaldaja seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada.
Puudutatud isiku seisukohad
9.Puudutatud isik esitas 19.04.2020 seisukoha avaldusele Puudutatud isik ei tunnista avaldust ning esitab avaldusele järgmised vastuväited.
10.Ei vasta tõele avaldaja väite, et A P oli korteriühistu juhatusest kutsustud tagasi 02.detsembri 2019. üldkoosoleku otsusega. Selle üldkoosoleku otsused vaidlustatakse ts asjas nr 2-19-19255 palvega tuvastada otsuste tühisus. Puudutatud isik peab 02. detsembri 2019. a otsuseid tühiseks, millistel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Puudutatud isik tunnistab ts asjas nr 2-19-19255 esitatud avaldust tuvastada 02. detsembri 2019. a koosoleku tühisus (lisa 1). A Pi juhatuse liikme volitused pärinevad puudutatud isiku 22.08.2019 koosoleku otsusest, millega tema valiti uuesti juhatusse (lisa 2).
11.Ei vasta tõele avaldaja väite, et puudutatud isiku 21.01.2020 üldkoosoleku ja 4. veebruari 2020. a kordusüldkoosoleku kutsus kokku isiklikult A P. Menetlusse on esitatud 04. veebruari 2020. a kordusüldkoosoleku protokoll, kus on määratud lisana nr 6. Korteriomanike avaldus üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, jaanuar 2020 (lisa 3) ning lisana 7. Juhatuse 8.01.2020. otsus üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (lisa 4). Kõik dokumendid on esitatud registrisse, seega peavad olema avaldajale kättesaadavad. Dokumendid tõendavad, et KÜ Virbi tn 18, 04.02.2020. a kordusüldkoosolek oli kokku kutsutud ühistu juhatuse 08.0.12020. a otsusega ning 34 korteriomanikke nõudmisel. 34 korteriomanikke taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli allakirjutatud ja esitatud juhatusele jaanuaris 2020.a. Juhatus vaatas taotluse läbi kirjalikus menetluses. Korteriomanike taotlus oli 6.01.2020.a saadetud samuti juhatusele liikme V A poole koos saatekirjaga ja juhatuse otsuse projektiga (lisa 5). V A aga ei soovinud juhatuse otsuse vastuvõtmisel osaleda ning vastas, et ta kedagi ei tunnista (lisa 6). Seega ignoreeris ta 34 korteriomaniku nõuet.
12.Korteriomanike poolt esitatud taotlus korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli lahendatud juhatuse liikme kahe häältega (enamusega). Puudutatud isik leiab, et korteriühistu esimene, ehk 21.01.2020. a üldkoosolek ja teine, ehk 04.02.2020. a kordusüldkoosolek oli
2-20-3679 kutsustud kokku korteriomanike nõudmisel korteriühistu 08.01.2020. a juhatuse otsuse alusel ning vastavalt seadusele. Korteriühistu 08.01.2020. a juhatuse otsust vaidlustatud ei olnud.
13.Puudutatud isik palub jätta tähelepanuta Ai Pi avalduses esitatud väide, et „puudutatud isik kinnitab...“ midagi. Tegelikult puudutatud isiku seaduslikud esindajad vaidlevad kõigile avaldaja poolt esitatu vastu ning leiavad, et avaldaja viib kohut eksitusse. Kui avaldajale midagi kinnitas V A ja R F, siis puudutatud isik on esitanud ülalpool tõendeid selle kohta, et mainitud isikud viivat kohut tahtlikult eksitusse asjaoludes.
14.Puudutatud isik pöörab tähelepanu avaldaja pahausksele käitumisele. Avaldaja viitab oma avalduses novembris 2019. a puudutatud isiku poolt kokkukutsutud üldkoosolekutele. Puudutatud isik selgitab, et 5. novembril 2019.a. saatis juhatuse liige V A kutse 21.11.2019.a üldkoosolekule, kus oli määratud, et on olemas korteriomanike üldkoosoleku nõue. Teiste juhatuse liikmete A Pi ja P Ki korduvale palvele vaatamata (lisa 7) ei esitanud V A nendele initsiatiivgrupilt kätte saanud taotlust. Kui eeldada, et V A sai initsiatiivgrupi taotluse kätte 30.10.2019, siis juhatusel pidi olema aega kuni 14. novembrini 2019, et korraldada taotluse lahendamiseks juhatuse koosoleku ja väljastada kutse ühistu üldkoosolekule. V A aga saatis oma kutse üldkoosolekule juba 5. novembril 2019.a. Seega teiste juhatuse liikmete otsustusõigusi oli oluliselt rikutud. See tähendab, et oli rikutud seadusega sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning V A gruppi kuuluvad korteriomanikud ei saanud õigust üldkoosolekut ise kokku kutsuda, sest rikuti juhatuse liikmete õigusi.
15.Puudutatud isik pöörab kohtu tähelepanu, et avaldaja A P oli mainitud 2019. a oktoobrikuu taotlusele allakirjutanud numbri 1 alla (lisa 8). Ta samuti osales aktiivselt 2019. a novembris-detsembris V A gruppi poolt korraldatud ebaseaduslikutel üldkoosolekutel. Kutsed
2.detsembri 2019. a kordusüldkoosolekule ei olnud tehtud teatavaks kõikidele ühistu liikmetele, ei olnud pandud infotahvlile 7 päeva enne koosolekut, seda enam kutsed üldse ei olnud üles pandud maja trepikodades, postkastisse või e-postiga. Seda asjaolu tõendasid korteriomanikud näiteks 04.02.2020.a üldkoosolekul (protokolli lk 2 lg 7 toimikus). Koosoleku juhataja küsimusele kes saalis viibivatest korteriomanikest on näinud kutset 2.12.2019. a üldkoosolekule, tõstsid ainult 6 inimest üles oma hääletussedelid. Ülejäänud 76 koosolekul osalevat korteriomanikku või nende esindajat kinnitasid valjuhäälset saalist, et kutseid ei olnud. Seega 2.12.2019.a kordusüldkoosoleku korraldajad ning avaldaja selle hulgas kavatsetult varjasid teiste korteriomanike ees oma kordusüldkoosoleku aega ja kohta, et võtta endale sobivad otsused vastu kitsas ringis ning muuta ühistu juhatuse koosseisu korteriühistu registris teiste korteriomanike selja taga.
16.Avaldaja ja teised V. A pooldajad viisid oma koosoleku läbi aadressil Virbi tn 8, xxx ruumis 20-le inimesele (sellele vaatamata, et korteriühistus on 180 inimest). Sellise koosoleku korraldajad algusest peale kavandasid pidada korteriühistu nimel koosoleku kinnise grupina ning teiste korteriomanike selja taga. Nad kutsusid koosolekule kokku ainult konkreetseid inimesi, s.o. V. A pooldajaid. 2.12.2019 kordusüldkoosolekul oli kohal füüsiliselt ainult 9 inimest, kelle käes oli 33 volikirja mida nad kasutasid otsuse vastuvõtmiseks ning kõik otsused võeti vastu ühehäälselt. Avaldaja osales isiklikult rikkumisega kokkukutsutud 02.12.2019. a üldkoosolekul ning ei tundnud muret, et ta rikub teiste korteriomanike õigusi. Aga 04.02.2020.a korteriühistu kordusüldkoosolekul ta ei soovinud osaleda ning ei tunnista üldkoosolekul osalenud 82 korteriomaniku tahet. Selleks järeldub, et avaldaja tunnistab ainult oma enda soove, eirab seadust ning tegutseb pahauskselt. Ülaltoodut arvestades palub puudutatud isik jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2-20-3679
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Avaldaja taotleb korteriühistu 04.02.2020 otsuste tühisuse tuvastamist. Avaldaja palub kohtul tuvastada Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku protokollis olevate kõikide otsuste tühisus lähtudes KrtS § 29 lg 1 ja MTÜS § 241 lg 1, sest 1) rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja 2) otsused rikuvad MTÜS § 241 lg 1 sätestatut ning 3) need ei vasta headele kommetele. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi hagita menetluses. TsMS § 614 lg-st 2 tulenevalt on nimetatud vaidluses menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg-test 1 ja 2 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
18.Kohus, hinnanud avaldaja ja puudutatud isiku seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
19.Avaldaja peamine etteheide Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku otsustele on väide, et rikutud oli üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist sisustab avaldaja väitega, et vaidlusalune korteriühistu kordusüldkoosolek kutsuti kokku A Pi poolt, kes väidetavalt ei ole alates 02.12.2019 Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liige. Samalaadne etteheide on esitatud 04.02.2020 üldkoosolekul eriarvamusena ka V. A esindaja poolt: „käesoleva koosoleku läbiviimine on korraldatud isiku poolt, kes ei ole KÜ Virbi 18 juhatuse liige ning on seega ebaseaduslik“ (vt tl 7 pöördel).
20.Avalduse kohaselt kutsuti 02.12.2019 A P tagasi Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatusest erakorralise kordusüldkoosoleku otsuse alusel ja valiti uueks juhatuse liikmeks R F. Avaldaja leiab, et alates 02.12.2019 on puudutatud isiku juhatuse liikmed, kes kinnitati Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 02.12.2019 erakorralisel kordusüldkoosolekul, järgmised isikud: V A, R F ja P K (tl 1).
21.Puudutatud isik peab 02.12.2019 üldkoosoleku otsuseid tühiseks, millistel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja poolt viidatud 02.12.2019 üldkoosoleku otsused, millega kutsuti A. P tagasi Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatusest ja valiti uueks juhatuse liikmeks R. F, on tühised. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
22.Kohus märgib, et Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu põhikirja p 6.4. kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid informeerida vähemat 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb välja panna trepikodades, näidates ära koosoleku päevakorra ning toimumise aja ja koha (vt tl 22). Käesoleval juhul nähtub 04.02.2020 üldkoosoleku protokollist, et „Koosoleku juhataja küsimuse peale, kes saalis viibivatest korteriomanikest on näinud kutset 2.12.2019. üldkoosolekule, tõstsid 6 inimest üles oma
2-20-3679 hääletussedelid. Ülejäänud koosolekul osalejad kinnitasid valjuhäälset saalist, et kutseid ei olnud“ (vt tl 7 pöördel). Seega 04.02.2020 koosolekul osalenud 82-st korteriomanikust või nende esindajast 76 ei kinnitanud, et nad oleksid näinud kutset 02.12.2019 üldkoosolekule. 71 korteriomanikku või nende esindajat hääletas 04.02.2020 üldkoosolekul otsuse poolt, millega tühistati V A poolt kõigi korteriomanike teavitamiseta 02.12.2019 läbi viidud KÜ ebaseadusliku koosoleku otsused (vt tl 7 pöördel).
23.Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et rohkem kui 70 inimese kinnitus 02.12.2019 üldkoosoleku kutse mittesaamise kohta oleks vale. Kohus on seisukohal, et 02.12.2019 üldkoosoleku kutse nõuetekohane saatmata jätmine on fakti küsimus, mitte poolte õigusliku vaidluse küsimus. Kohus on seisukohal, et antud fakti (et vähemalt üle 70 inimese ei saanud nõuetekohast kutset 02.12.2019 üldkoosolekule), saab tõendada ka 04.02.2020 üldkoosoleku protokolliga. Avaldaja ei ole nimetatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, sest avaldaja ei väida, et üle 70 korteriomaniku, kes kinnitasid 02.12.2019 üldkoosoleku kutse mittesaamist, oleksid valetanud või et 04.02.2020 üldkoosoleku protokoll oleks võltsitud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et informatsioon 02.12.2019 üldkoosoleku toimumise kohta ei olnud nõuetekohaselt teatavaks tehtud kõikidele ühistu liikmetele. 02.12.2019 üldkoosoleku nõuetekohast kokkukutsumist ei saa tõendada avaldaja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku kutse (tl 26), sest 25.11.2019 kutse tekst ei tõenda üldkoosoleku toimumisest nõuetekohast informeerimist. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kui avaldaja viitab 02.12.2019 üldkoosoleku kutse saatmisele 25.11.2019, siis oleks sellega üldkoosolekust ette teatatud üksnes 6 päeva ette (Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu põhikiri ja MTÜS § 20 lg 5 nõuavad aga üldkoosoleku kokkukutsumisest 7 päevast etteteatamist).
24.Seda, et 02.12.2019 üldkoosolek ei olnud kokku kutsutud nõuetekohaselt, kinnitab ka asjaolu, et V. A on üldkoosoleku kokku kutsunud viitega korteriühistu põhikirja p-le 6.3. ehk siis justkui juhatuse otsuse alusel (vt tl 22, tl 26). Samas puuduvad asjas tõendid, et juhatus oleks V. A kutses viidatud „algatusrühma avaldust“ arutanud ja seejärel otsustanud üldkoosoleku kokku kutsuda. Vastupidi, Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liige A. P on 05.11.2029 palunud V. Al esitada viivitamata initsiatiivgrupi avalduse koopia, kusjuures selleks ajaks oli V. A üldkoosoleku juba kokku kutsunud (vt tl 121). Kohus on seisukohal, et V. Al puudus õigus ilma korteriühistu kolmeliikmelise juhatuse otsuseta ainuisikuliselt terve juhatuse nimel otsustada üldkoosoleku kokkukutsumist. Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavaldusest ja äriregistri kandest nähtub, et „Korteriühistut esindavad 2 juhatuse liiget ühiselt, kellest üks on A P“ (tl 42).
25.Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liikme A. Pi õigustatud palvele saata talle viivitamata initsiatiivgrupi avaldus vastas V. A, et selline avaldus loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras (tl 121). Kohtu hinnangul on V. A nimetatud seisukoht täiesti meelevaldne. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei reguleeri korteriühistu juhatuse töökorda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 on sätestatud, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohtu hinnangul oli V. A poolt teise korteriühistu juhatuse liikme õigustatud palve sisuline eiramine viitega „selgitustaotlustele vastamise seadusele“ õigustamatu ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et V. A poolt 21.11.2019 üldkoosoleku ja 02.12.2019 kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel on lisaks muudele rikkumistele oluliselt rikutud ka Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liikmete otsustusõigust.
2-20-3679
26.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et avaldaja viidatud 02.12.2019 üldkoosoleku otsused, millega kutsuti A P tagasi Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatusest ja valiti uueks juhatuse liikmeks R F, on tühised, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid. Seetõttu ei oma 02.12.2019 üldkoosoleku otsused õiguslike tagajärgi ning A P on kohtu hinnangul jätkuvalt Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liige.
27.Kohus on teadlik, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-19255 L F avalduses Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu 02.12.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. See aga ei tähenda, nagu oleks kohtul kohustus käesoleva tsiviilasja menetlus peatada või nagu peaks kohus kuni erinevate kohtumenetluste lõpuni Virbi tn 18 korteriühistu tegevuse muul viisil ootele panema. 04.02.2020 üldkoosolekul on V. A esindaja L. K märkinud eriarvamusena, justkui ei saavat korteriühistu enne kohtuotsuse tegemist vastu võtta mis tahes otsuseid (vt tl 12 pöördel). Kohus sellega ei nõustu. Vastupidine seisukoht tähendaks, et suvaline grupp isikuid saaks korteriühistu n-ö kaaperdada ja korteriühistu seadusliku tegevuse määramata ajaks pausile panna. Erinevate ennast „korteriühistu üldkoosolekuks“ või „juhatuse liikmeks“ nimetavate isikute ja nende poolt erinevatel ajahetkedel vastu võetavate otsuste hulk võib olla sisuliselt piiramatu. Korteriühistu tegevus ja juhtimine ei saa muutuda omavahel rivaalitsevate gruppide arveteklaarimiseks, kus tegutsevad mingi isiku pooldajad, kes peavad omavahel teiste korteriomanike seljataga nn „korteriühistu üldkoosolekuid.“ Seetõttu peab kohus võimalikuks ja vajalikuks võtta käesolevas menetluses seisukoht Virbi tn 18 korteriühistu 02.12.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse osas sõltumata tsiviilasja nr 2-19-19255 menetlusest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 7 on sätestatud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Käesolevas asjas on puudutatud isik 02.12.2019 üldkoosoleku otsuste tühisusele tuginenud vastuväite esitamisega.
28.Avaldaja märgib õigesti, et puudutatud isiku põhikirja järgi kutsub üldkoosoleku kokku ühistu juhatus, kui juhatus peab seda vajalikuks või kui seda taotleb kirjalikult vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Ekslik on aga avaldaja arusaam, nagu oleks 04.02.2020 üldkoosolekud korraldanud omavoliliselt A P ilma korteriomanike erakorralise koosoleku kokkukutsumise avalduseta. Avaldaja põhjendab oma arvamust A. Pi väidetava omavoli kohta mh väitega, et „juba 25.11.2019 oli A P kokku kutsunud sama päevakorraga üldkoosoleku ilma korteriomanike avalduseta (lisa 7).“ Kohus märgib, et avalduse lisa 7 ehk 25.11.2019 üldkoosoleku kutse 02.12.2019 üldkoosolekule on saadetud V. A poolt ega oma mingit seost A. Pi ega 04.02.2020 üldkoosolekuga (vt tl 26).
29.Kohus nõustub puudutatud isikuga, et 21.01.2020 üldkoosoleku ja 04.02.2020 kordusüldkoosoleku ei kutsunud kokku A. P oma isiklikul initsiatiivil. Nimetatud üldkoosolekute kokkukutsumise aluseks oli 2020. aasta jaanuari korteriomanike avaldus üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (tl 112) ning Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse 08.01.2020 otsus üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (vt tl 113 pöördel). Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse 08.01.2020 otsusega käsundati Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse esimeest A. P ́i üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastavalt korteriomanike taotlusele. Seega on vale avaldaja väide, nagu ei kutsunuks vaidlusalust üldkoosolekut kokku korteriühistu juhatus ja nagu ei oleks korteriühistu liikmed üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud. Asjakohatu on avaldaja sõnamäng küsimuses, kas üldkoosoleku kokkukutsumise nõue esitati avalduse või taotluse vormis. Tähtis on asjaolu, et ilmselgelt on rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest nõudnud 2020. aasta jaanuaris üldkoosoleku kokkukutsumist, esitades selleks ka põhjalikud argumendid (vt tl 112 ja 112 pöördel).
2-20-3679
30.Meelevaldne on avaldaja arvamus, nagu omaks Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-10059 käesoleva menetluse jaoks analoogiat. Kohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-19-10059 käsitleti olukorda, kus ühistu liikmed ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumist nõudnud ja juhatus ei olnud üldkoosolekut kokku kustunud. Käesolevas asjas on olukord täpselt vastupidine: ühistu liikmed nõudsid üldkoosoleku kokkukutsumist ning juhatus kutsus 04.02.2020 üldkoosoleku kokku. Paljasõnaline on avaldaja väide, nagu oleks allkirjad 2020. aasta jaanuari üldkoosoleku kokkukutsumise avaldusele võetud mitte korteriomanikelt, vaid elanikelt. Isegi kui korter 77 osas on antud ekslikult 2 allkirja, nagu avaldaja väidab, siis see ei muuda kuidagi fakti, et rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest nõudsid 2020. aasta jaanuaris üldkoosoleku kokkukutsumist. Täiesti paljasõnaline on ka V. A 04.05.2020 menetlusdokumendis esitatud väide, justkui oleks allkirjad 2020. aasta jaanuari üldkoosoleku kokkukutsumise nõudele võetud pettusega.
31.Ebaõiged ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on ka avaldaja väited, nagu ei oleks V. Ale esitatud ühtegi avaldust selle kohta, et korteriomanikud on esitanud juhatusele kirjaliku avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kohus märgib, et korteriomanike taotlus oli 6.01.2020 saadetud ka V. Ale koos juhatuse otsuse projektiga, kuid V. A ignoreeris antud teadet eksliku põhjendusega, nagu ei oleks A. P tulenevalt 02.12.2019 üldkoosoleku otsustest enam Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liige (vt tl 115-117). Kuna kohtu hinnangul on 02.12.2019 üldkoosoleku otsused olid tühised ega omanud õiguslike tagajärgi, siis on kohus seisukohal, et 08.01.2020 Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse otsus üldkoosoleku kokkukutsumise kohta on vastu võetud korteriühistu seadusliku juhatuse häälteenamusega ning tegemist on järelikult õiguspärase ja kehtiva otsusega. Põhjendamatu on V. A 04.05.2020 menetlusdokumendis esitatud väide, et puudutatud isiku 08.01.2020 juhatuse otsuse vaidlustamist olevat takistanud eriolukord. Kohus märgib, et koroonaviirusega seotud eriolukord kehtestati Eestis alles 12.03.2020 ehk rohkem kui kaks kuud pärast juhatuse 08.01.2020 otsuse tegemist. Ka käesolevas asjas on esitatud avaldus 04.02.2020 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks kohtule 06.03.2020 ehk enne eriolukorra kehtestamist.
32.Eeltoodud asjaolusid arvestades nõustub kohus puudutatud isikuga, et Virbi tn 18 korteriühistu 21.01.2020 üldkoosolek ja 04.02.2020 kordusüldkoosolek olid kutsustud kokku korteriomanike nõudel korteriühistu 08.01.2020 juhatuse otsuse alusel vastavalt seadusele ja korteriühistu põhikirjale. Kuna 04.02.2020 Virbi tn 18 korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, siis puudub kohtul alus avalduse rahuldamiseks ja Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku protokollis olevate otsuste tühisuse tuvastamiseks. KrtS § 29 lg 1 kohaselt saaks korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise aluseks olla üksnes üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõuete oluline rikkumine, mida aga kohus Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku osas ei tuvastanud.
33.Ekslik on ka avaldaja väide, nagu rikuksid vaidlusalused otsused MTÜS § 241 lg 1 sätestatut ning justkui ei vastaks need headele kommetele. Kohus märgib, et KrtS § 20 lg 1 on sätestatud, et korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Seega ei kohaldu korteriomanike üldkoosolekule MTÜS § 241 lg 1 sätestatu. Lisaks pole see antud juhul oluline, sest puuduvad alused lugeda Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku otsust tühiseks ka MTÜS § 241 lg 1 sätestatu kohaselt.
2-20-3679
34.Avaldaja väide, nagu ei vastaks Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku otsused headele kommetele, on aga täielikult paljasõnaline. Avaldaja pole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust kaaluda Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosoleku otsuste vastavust headele kommetele. Riigikohtu 5. juuni 2019 otsuses nr 2-16-19017 p-des 26-27 on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, äärenr 1002). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja leiab, et sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta." Kohtu hinnangul ei otsustatud Virbi tn 18 korteriühistu 04.02.2020 üldkoosolekul midagi, mille sisu oleks vastuolus heade kommetega.
35.Tulenevalt eeltoodut jätab kohus puudutatud isiku avalduse täies ulatuses rahuldamata. Rahuldamata jääb ka avaldaja 04.05.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlus mitte vastu võtta M S 19.04.2020 seisukohta ja tagastada see M Sle, sest avaldaja arvates „esitatud dokumendid ei oma asjas tähtsust ja tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud.“ Kohtu arvates on puudutatud isiku esindaja M. S 19.04.2020 menetlusdokument ja sellele lisad asjakohased ning puudub alus nende tagastamiseks.
36.Käesoleva asja lahendamist ei mõjuta V A ja R F seisukohad. V. A esitas 22.04.2020 kohtule omapoolse vastuse avaldusele. V. A leidis, et avaldaja avaldus on põhjendatud ja avaldus tuleb rahuldada. Kohus märgib, et puudutatud isiku ühe juhatuse liikme seisukoht ei ole kohtule siduv. Puudutatud isiku põhikirja punkti 6.1. viimase lause kohaselt võib õigustoimingutes ühistut esindada kaks juhatuse liiget (tl 22). Samuti on korteriühistu registrikaardile tehtud märge, et korteriühistut esindavad 2 juhatuse liiget, kellest üks on A P (isikukood xxx).
37.Kohus lahendas käesoleva asja lähtudes asjas esitatud tõenditest ning seda ei muuda V. A arvamus, kes kutsus kokku tühise 02.12.2019 üldkoosoleku. Kohus on seisukohal, et avaldaja viidatud 02.12.2019 üldkoosoleku otsused, millega kutsuti A P tagasi Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatusest ja valiti uueks juhatuse liikmeks R F, on tühised, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid. Seetõttu ei oma 02.12.2019 üldkoosoleku otsused õiguslike tagajärgi ning mh tähendab see, et kohtu hinnangul ei ole R F puudutatud isiku juhatuse liige ega oma õigust esitada käesolevas menetluses puudutatud isiku nimel seisukohti. Seega on käesolevas asjas 04.05.2020 V. A ja R. F poolt esitatud menetlusdokumendis ekslikult märgitud, nagu oleks tegemist puudutatud isiku seaduslike esindajate seisukohaga.
38.Ekslik on ka V. A arvamus, nagu ei oleks M. S puudutatud isik lepinguliseks esindajaks ja tal ei olevat volitust esindada Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistut. Kohus märgib, et M. S esindusõigust puudutatud isiku esindamiseks tõendab kahe Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatuse liikme allkirjaga 23.10.2019 volikiri (tl 102-103). Vaidlus puudub, et volikirja
2-20-3679 andmise hetkel olid nimetatud isikud puudutatud isiku juhatuse liikmed ja omasid seega õigust M. Sle volituse andmiseks. Kohtule ei ole esitatud mistahes tõendeid M. S esindusõiguse lõppemise kohta (TsÜS § 125 lg 2). V. A väide volikirja „kehtetuse“ kohta alates 03.12.2019 on täielikult põhistamata ja tõendamata. Ühtlasi on kohus seisukohal, et V. Al ei ole ainuisikuliselt õigust kahe seadusliku puudutatud isiku juhatuse liikme poolt M. Sle antud volitust tagasi võtta. V. A ei saa üksi korteriühistut esindada, sest Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu põhikirja punkti 6.1. viimase lause kohaselt võib õigustoimingutes ühistut esindada kaks juhatuse liiget. Samuti on korteriühistu registrikaardile tehtud märge, et korteriühistu esindavad 2 juhatuse liiget, kellest üks on A P (isikukood xxx). Eelnevat arvestades jätab kohus rahuldamata V. A ja R. F 04.05.2020 menetlusdokumendis esitatud taotluse „Jätta käiguta ja tähelepanuta M S 19.04.2020 seisukoht avaldusele tsiviilasjas nr 220-3679.“
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab avalduse rahuldamata ning vaidluse asjaolusid arvestades leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud avaldaja kanda.
40.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Puudutatud isik esitas 01.05.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isiku menetluskulud ts asjas nr 2-20-3679 on järgmised: Avaldusega ja selle lisadega tutvumine ja analüüs 1 tn, konsultatsioon kliendiga 1 tn, kokku 2 tundi; Täiendavate tõendite kogumine ja vastuse koostamine – 3,5 tn. Kokku 5,5 tundi x 120 eurot = 660 eurot. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
41.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei ole käesolevas asjas mh hagita menetluse eripära arvestades mõistlik. Kohtu hinnangul saab puudutatud isiku lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks käesolevas asjas pidada koos käibemaksuga 100 eurot/h. Kohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on lähtudes käesoleva vaidluse asjaoludest ja puudutatud isiku esindaja poolt kohtule esitatud seisukohtadest kokku 4,75 h. Seega vähendab kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu 0,75 h võrra. Kokkuvõttes on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud summas 475 eurot (4,75 h x 100). Kohus mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot.
42.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
43.TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega
2-20-3679 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 617 lg 2 on sätestatud, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.