Nord Baltic Consulting OÜ hagi A T ja I V vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
6590.00 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Nord Baltic Consulting OÜ (RK 12536533; asukoht Tallinna mnt 38-23, Narva) Hageja seaduslik esindaja: Stanislav Anisimov Kostja I: A T (IK XXX) Kostja II: I V (IK XXX) Kostja II lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post: XXX)
Asja lahendamine
25.11.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada osaliselt hageja Nord Baltic Consulting OÜ hagi A T vastu.
2.Välja mõista kostja A T hageja Nord Baltic Consulting OÜ kasuks saamata jäänud tulu kokku summas 6295 (kuus tuhat kakssada üheksakümmend viis) eurot ja 72 senti.
3.Jätta Nord Baltic Consulting OÜ hagi I V vastu rahuldamata.
4.Jätta Nord Baltic Consulting OÜ ja A T menetluskulud 96% ulatuses A T kanda ning 4% ulatuses Nord Baltic Consulting OÜ kanda.
5.Jätta kõik I V menetluskulud Nord Baltic Consulting OÜ kanda.
6.Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
7.Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
1 / 10
2-19-10986
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.Hageja Nord Baltic Consulting OÜ nimel esitas hageja seaduslik esindaja Stanislav Anisimov hagiavalduse kostja I A T ja kostja II I V vastu. Hagiavalduse asjaoludest selgub, et Nord Baltic Consulting OÜ on auto HONDA CIVIC XXX omanik. Kostja I kanti auto registreerimistunnistusse kui auto kasutaja. Aastal 2014 andis kostja I omaniku teadmata auto kostja II kasutusse. Kostja I teatas 2015. aastal, et müüs auto ära 3000 euro eest ja investeeris raha oma ärisse. Kostja I lubas 3000 eurot hagejale tagastada. Kostja II kasutas autot väidetavalt 26.03.2015 – 13.01.2017 (659 päeva). Hagiavalduses on ka märgitud, et politsei ja prokuratuur on jõudnud järeldusele, et kostjaid kriminaalvastutusele võtta ei saa. Hageja palub tunnistada kostja I poolt auto üleandmine kolmandale isikule ebaseaduslikuks ning tunnistada, et auto ei ole siiani omaniku õigustatud esindajale üle antud samas seisus, milles kostja I selle varasemalt oma valdusesse sai. Samuti palub hageja tuvastada, et kostja II, vallates ja kasutades autot omaniku loata, on toiminud omavoliliselt. Hageja leiab, et auto tagastamiseks ei piisa asjaolust, et kostjad on auto hageja maja kõrvale jätnud. Kostjad tekitasid hagejale kahju auto ebaseadusliku ja tasuta kasutamisega. Kostja II on kasutanud autot ebaseaduslikult, mille tõttu ei saanud hageja autot kasutada ja hagejal on tekkinud saamata jäänud tulu. Hageja on seisukohal, et auto kasutamise iga päev maksab 19 eurot (madalam rendihind päevas).
2.Hageja leidis, et talle tekitatud kahju moodustab 6590 eurot. Selline kahjuhüvitis tuleneb sellest, et kostja II kasutas autot 659 päeva ajavahemikul 26.03.2015-13.01.2017 ning hageja alandab keskmist turuhinda kuni 10 euroni ehk 659x10=6590 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja II ei saanud kasutada autot kostjaga I sõlmitud rendilepingu alusel, kuna hageja ei ole selleks nõusolekut andnud ega saanud kostja I hagejat lepingu sõlmimisel esindada, seega on kostja I ja kostja II vahel sõlmitud rendileping tühine. Seetõttu oli kostja II poolt sõiduki valdamine omavoliline. Hageja leidis, et hagi tuleb tagada ning arestida kostjatele kuuluv vara, samuti keelata kostjatel võõrandada neile kuuluvat vara. 2 / 10
2-19-10986
3.Kohus jättis 01.11.2019 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus selgitas, et hagi tagamise abinõu peab olema proportsionaalne ning kostjatele kuuluva vara arestimine on kostjaid liigselt koormav abinõu. Hageja ei ole tasunud ka riigilõivu ja tagatist.
4.Hageja esitas 23.11.2019 kohtule ka dokumendid tõendamaks menetluskulude (sõidu, tõlgi-, posti-, panga ülekannete ja õigusabikulud) suurust.
Kostjate vastused hagile ja kostjate seisukohad
5.Kostja I hagi ei tunnistanud ning leidis, et on täitnud kõik võimalikud rahalised nõuded hageja ees. Kostja I tugineb samadele ütlustele, mis on kajastatud prokuratuuri 30.03.2017 määruses.
6.Kostja II selgitab Kostja II ei ole autot ebaseaduslikult 26.03.2015 – 13.01.2017 (659 päeva) kasutanud. Kostja II otsis endale isiklikuks kasutamiseks autot. Kostja I pakkus kostjale II rentida temalt auto Honda Civic reg nr XXX tingimusel, et kostja II teeb omal kulul kindlustuse ja sõiduauto Honda Civic reg nr XXX renditasu on 40 eurot kuus. Kostja II nõustus rendiga (kostjate vahel oli suuline kokkulepe), Kostja I tegi kostja II nimele volikirja ja perioodil 26.03.2015-13.01.2017 oli sõiduauto kostja II käes. 13.01.2017 andis kostja II koos vennaga sõiduauto koos võtmetega kostjale I ja sellega lõppes kostjate vaheline suuline kokkulepe sõiduauto rentimisel. Kostja väide, et kostja II kasutas sõiduautot omavoliliselt ei vasta tegelikkusele ja hageja nõue kostja II suhtes tuleb jätta rahuldamata.
Kohtuistung 25.11.2019
7.Hageja täpsustas kohtuistungil, et soovib saada kahjuhüvitist, nimelt saamata jäänud tulu. Hageja kinnitas istungil, et ta oli nõus sellega, et kostja I kasutab autot. Selleks kandiski hageja kostja I auto tehnilisse passi, et kostja I saaks seaduslikult autot kasutada isiklikel eesmärkidel. Kostja I teatas hagejale, et auto on müüdud, kuid raha müügi eest hagejale ei andnud. Hiljem pargiti auto hageja esindaja maja ette, dokumente ja võtmeid ei tagastatud, need sai hageja esindaja politseist jaanuaris-veebruaris 2019. Hageja selgitas ka, et auto ei ole tehniliselt korras, see on roostes ja ei ole teada, mis on mootori seisund, kuna auto seisab juba kaks aastat. Samuti on auto arestitud ja seda ei saa kasutada. Hageja leidis, et kostja I andis auto edasi rendile, kuid selleks ei olnud kostjal I õigust. Kostja II kinnitas istungil kirjalikus vastuses esitatud seisukohti. Kohtuistungil nõustusid hageja ja kostja II kirjaliku menetlusega, kostja I istungile ei ilmunud.
Poolte täiendavad seisukohad
8.Hageja selgitas 18.12.2019 täiendatud hagiavalduses, et kostja I pettis hagejat sellega, et väitis, et auto oli müüdud, tegelikult oli auto kostjale II rendile antud. Selle 3 / 10
2-19-10986 tulemusel rikastus kostja I alusetult. Hageja kaotas võimaluse autot kasutada, millest tekkis hagejal kahju saamata jäänud tulu näol summas 6590 eurot. Hageja palub tunnistada kostja II poolt auto kasutamist omavoliliseks, samuti tunnistada kostja I poolt auto üleandmine kostjale II ebaseaduslikuks ning tunnistada, et auto ei ole omanikule tagastatud samas seisus, millises oli kostja I auto saanud.
9.Kohus on selgitanud pooltele 05.02.2020 kohtunõudes tõendamiskoormust ja andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
10.Hageja selgitas 20.02.2020 seisukohas, et kostja II oli teadlik sellest, et ta ei saanud autot kasutada ning seda tõendab asjaolu, et Eestis võib iga isik vaadata äriregistri andmeid. Seega ka kostjal II oli võimalus teada saada, kes on hageja seaduslikud esindajad. Samuti leidis hageja, et kostjate vahel sõlmitud rendileping pidi olema sõlmitud kirjalikus vormis ja vormi järgimata tõttu on leping tühine. Hageja leidis ka, et tema ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et tema ei ole kostjale I nõusolekut andnud auto edasi rentimiseks. Seda asjaolu kinnitab ka fakt, et hageja kandis kostja I kasutajana tehnilisse passi, seega ei soovinud hageja anda kostjale I auto käsutamise õigust. Hageja tegi kostjatele kompromissiettepaneku, mille järgi maksavad kostjad hagejale 5000 eurot ja kohtukulud.
11.Kostja I A T teatas 17.03.2020 kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.Kohus selgitas pooltele 17.03.2020 täiendavalt tõendamiskoormust, määras, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses ning teatas, et otsus tehakse avalikult teatavaks 08.05.2020.
13.Hageja teatas 29.03.2020 seisukohas, et ta andis kostjale I auto tasuta kasutusse. Kuid kostjal I ei olnud õigust autot allrendile anda. Hageja leiab ka, et kostja II ei olnud heauskne valdaja, kostja II ei teinud vajalikke toiminguid auto ümbervormistamiseks ega tegutsenud hea usu põhimõttega kooskõlas. Kui hageja ja kostja II vahel ei olnud rendilepingut sõlmitud, siis peab kostja II hüvitama hagejale saamata jäänud kasu asjaõigusseaduse § 85 lg 2 alusel. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt II seadusjärgses määras viivise alates 26.04.2015.
14.Kostja II selgitas 06.04.2020 seisukohas, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja II vahel oleks olnud mingi leping sõlmitud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja II kasutas autot omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja II oli teadlik sellest, et kostja I ei tohtinud autot rendile anda. Hageja pidi ka tõendama seda, et auto ei olnud samas seisundis, millises hageja selle kostjale I üle andis. Lõpuks pidi hageja tõendama, et tema ei ole andnud kostjale I nõusolekut auto edasi kasutusse andmiseks, siis ta saaks nõuda saamata jäänud tulu. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II esitas ka menetluskulude nimekirja.
KOHTU PÕHJENDUSED
4 / 10
2-19-10986
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi kostja I vastu tuleb rahuldada osaliselt ning kostja II vastu tuleb hagi jätta rahuldamata.
16.Pooled ei vaidle põhimõtteliselt selle üle, et kostja II kasutas hagejale kuuluvat autot, samuti ei ole vaidlust perioodi kestvuses s.o 26.03.2015-13.01.2017 ehk 659 päeva. Vaidlusaluseks on aga, kas ja kelle vahel oli sõlmitud rendi- või auto muu kasutamise leping ning kas hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist mõlemalt kostjalt.
17.Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Kohus leiab, et esmalt tuleb analüüsida, millised suhted olid hageja ja kostja I vahel.
19.Hageja tugines hagiavalduses sellele, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud rendileping.
20.Võlaõigusseadus (VÕS) § 339 alusel kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
21.Kohus on hagejale selgitanud, et kui hageja soovib tugineda rendilepingule ja esitada sellest lähtuvalt nõuded, siis peab hageja tõendama, et tal oli sõlmitud rendileping kostjaga I või kostjaga II. Rendilepingu üheks peamiseks tunnuseks on asja kasutusse andmine tasu eest. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostjaga I kokkulepe auto kasutamises tasu eest. Samuti selgitas hageja 29.03.2020 seisukohas, et andis auto kostja I kasutusse tasuta. Kostja I ei ole seda fakti vaidlustanud. Hageja esitatud sõiduki tehnilisest passist (dtl 10-11) ei nähtu, et kostja I oleks kantud kasutajana tehnilisse passi. Samas leiab kohus, et antud asjaolu ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust. Maanteeameti ja tehnilise passi andmed omavad informatiivset tähendust ning andmete puudumine ei välista kostja I võimalust autot kasutada. Asjaolu, et kostja I on autot kasutanud on kinnitanud kostja I oma politseile antud ütlustes (dtl 40). Kohus leiab, et kõik esitatud seisukohad kogumis annavad aluse lugeda tuvastatuks, et kostjale I oli sõiduk antud tasuta kasutusse.
22.VÕS § 389 alusel tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 alusel võib kasutaja eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kasutaja ei või anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. Kasutaja ei vastuta kasutusse antud eseme lepingulisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.
23.TsÜS § 111 sätestab, et juhul kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis. Sõiduki rendile või tasuta kasutamisse andmiseks ei ole seaduses ettenähtud vorminõuet, seega võib nõusolek olla antud ka suuliselt või konkludentselt. 5 / 10
2-19-10986
24.Kohus selgitas pooltele, et nõusolek allkasutusse andmiseks võib olla antud nii eelnevalt kui ka tagantjärele ning nõusolekule ei ole konkreetset vormi kehtestatud. Kui auto oli kostjale II antud üle ilma hageja nõusolekuta, on tegemist kostja I poolse tasuta kasutamise lepingu rikkumisega. Hageja võib nõuda lepingu rikkumisest tulenevalt kahju hüvitamist – kui kasutusse saaja (kostja I) üüris auto tasu eest kolmandale isikule (kostja II) hageja nõusolekuta – sel juhul peaks kostja I hüvitama hagejale saamata jäänud kasu (asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 2). Kui kasutusse andja andis nõusoleku eseme kolmandale isikule kasutusse andmiseks, võib kohaldada asjaõigusseaduse § 85 lg 1 kasu väljaandmise või hüvitamise nõude esitamisel. Võlaõigusliku kasu väljaandmise nõude esitamisel kuulub kohaldamisele § 189 lg 1 ja § 191.
25.AÕS § 85 alusel valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–1040. Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks AÕS § 85 lg 1 sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud.
26.AÕS § 85 nõude esitamise eelduseks on omaniku nõusolekuta tema omandi või valduse rikkumine valdaja poolt. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja andis kostjale I nõusoleku sõiduki allkasutusse andmiseks või kas hageja on tehingu heaks kiitnud. Omanikul on võimalik nõusoleku tagantjärgi anda, kuid seda ei saa, kohtu arvates, antud juhul hageja käitumisest mitte kuidagi tuletada. Hageja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei olnud ega ole ka praegu nõus asja allkasutusse andmisega. Seega ei saa järeldada hageja käitumisest, et tema oleks kostja I ja kostja II vahel tehtud tehingut heaks kiitnud.
27.Kohus leiab, et ei ole asjas tuvastatud ka, et hageja oleks andnud kostjale I nõusoleku sõiduki allkasutusse andmiseks. Hageja on õigesti leidnud, et tema ei saa tõendada negatiivset asjaolu – et tema ei ole nõusolekut andnud. Kostja I aga ei ole nõusoleku olemasolu kohta tõendeid esitanud ega seda muul viisil usutavaks teinud. Kuna sõiduki omanikuks on osaühing, ei saa eeldada, et osaühingu huvides oleks kolmandatele isikutele vara tasuta kasutusse andmine. Hageja ei ole kostjaga II sõlmitud rendilepingust tulu saanud ja seega ei saa ka oletada, et hageja võiks sellise tehingu sõlmimiseks nõusoleku anda. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja ei ole andnud nõusolekut kostjale I auto allrendile andmiseks.
28.AÕS § 34 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 85 lg 2 alusel võib asja omanik nõuda ebaseaduslikult valdajalt ka kasutuseeliseid, mida antud juhul hageja nõuabki. TsÜS § 62 lg 1 alusel on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).
29.AÕS § 85 lg 2 on antud juhul kohaldatav kostja I suhtes, kuigi tema valdus oli seaduslik – hageja on andnud ise sõiduki tasuta kasutusse. Kuid kostja I rikkus tasuta kasutamise lepingut, kuna andis sõiduki edasi rendile ilma hageja (sõiduki omaniku) nõusolekuta. Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu on võimalik rahuldada AÕS § 85 lg 2 alusel ja välja mõista sõiduki kasutamise eest kasutuseeliseid.
30.Kohus leiab, et hageja toodud arvestus on mõistlik ja põhjendatud ning kostjad ei ole ka selles osas vastuväiteid esitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja II kasutas 6 / 10
2-19-10986 sõidukit 659 päeva. Kohus on tuvastanud internetist üldkasutatavate veebilehtede abil (nt https://www.prorent.ee/soidukid-ja-hinnad), et väiksema auto rendihind pikemaks perioodiks kui 30 päeva on 11 eurot. Kasutuseeliste arvestamisel tuleks lähtuda sellest, kui palju auto omanik võiks raha saada, kui oleks auto ise rendile andnud. Kohus leiab, et hageja nimetatud summa 10 eurot päevas vastab keskmisele turuhinnale, arvestades auto rentimise perioodi. Samas tuleb aga märkida, et kasutuseeliste arvestamisel tuleb maha arvata kõik kulutused, mida omanik ei pidanud kandma. Antud juhul ei maksnud auto omanik kohustuslikku auto kindlustust. Reeglina kuulub auto kindlustamine ja hooldus rendihinna sisse. Kostjad ei ole hageja pakutud hinda vaidlustanud, samuti ei ole kostja II viidanud sellele, et ta oleks auto remontinud või muul viisil hooldanud, mille eest oleks tal nõue omaniku vastu. Seega leiab kohus, et neid kulusid selle aja jooksul ei olnud. Küll aga tuleb hageja kasutuseeliste summast maha arvata kostja II tasutud kindlustusmaksed, mida hageja ise selle aja jooksul maksma ei pidanud.
31.Kohtule esitatud kindlustusmaksetest (dtl 19-32) nähtuvalt on kostja II tasunud kokku 294,28 eurot.
32.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja hagi kostja I vastu osaliselt ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas kokku 6295,72 eurot.
33.Järgnevalt analüüsib kohus, millised suhted olid hageja ja kostja II vahel ning kostja I ja kostja II vahel.
34.Kostja II väidab, et sõlmis suulise rendilepingu kostjaga I ja kasutas autot seega seaduslikult ja kostjaga I sõlmitud lepingu alusel. Hageja leiab omakorda, et tuleks lugeda, et rendileping oli sõlmitud hageja ja kostja II vahel. Samas hageja leiab, et kuigi ta andis auto kostjale I kasutusse, ei saanud kostja I autot edasi rendile anda.
35.Kohus peab vajalikuks märkida, et üüri- või rendilepingu, samuti tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks ei pea asja kasutusse andja (ehk antud juhul kostja I) olema asja omanik või omama asjaga mingit õiguslikku seost. Seega kostja I võis sõlmida küll rendilepingu kostjaga II olemata ise auto omanik. Samas aga lepingust tulenevaid nõudeid võivad esitada teineteise vastu ainult lepingu pooled, asja omanikul võib olla kolmanda isiku vastu nõue asja välja anda AÕS § 80 lg 1 alusel, kuid omanik ei saa esitada nõudeid üüri- või rendilepingu alusel, kui omanik ise ei ole lepingu pooleks. Antud juhul on hagejal nõude esitamine AÕS § 80 lg 1 alusel välistatud, kuna auto valdus on hageja esindajale üle antud ning omandiõiguse kuuluvuse üle praegu vaidlust ei ole. Seega nõude esitamiseks kostja II vastu peab hageja ja kostja II vahel olema sõlmitud leping või on võimalik nõuda kahjuhüvitist deliktiõiguslikul alusel, kui hagejale oli kostja II poolt kahju tekitatud. Omandiõiguse või valduse üleandmise nõuete esitamine kostja II vastu on välistatud, kuna auto omanikuks on olnud ja on ka praegu hageja ning auto valdus on hagejale samuti üle antud. Kohtul tuleb seega vastata kõigepealt küsimusele, kas hageja ja kostja II vahel oli lepinguline suhe või mitte.
36.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja II vahel oli sõlmitud leping. Kostja II esitatud seisukohast nähtub, et ta on sõlminud rendilepingu kostjaga I ning on väidetavalt maksnud talle renditasu. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja II ja hageja vahel ei olnud lepingut sõlmitud. 7 / 10
2-19-10986
37.Kostja II vastu nõude esitamiseks AÕS § 85 alusel tuleb tuvastada, et kostja II valdus oli ebaseaduslik ja pahauskne. AÕS § 35 järgi valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 84 lg 3 alusel kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist.
38.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks pahauskne valdaja. Kohus on ka hagejale selgitanud, et omaniku kanne Maanteeametis ei tähenda seda, et kostja I ei võinud autot allrendile anda. Kohus leiab, et eriti olukorras, kus kostja I oli kantud tehnilisse passi kasutajana, ei saanud ka kostjal II tekkida kahtlust, et rendile andmine on mingil põhjusel lubamatu. Samuti, kui kostja I andis kostjale II volikirja (nii väitis kostja II istungil), võis kostja II eeldada, et kostja I esindab sel juhul hagejat, kui sõiduki omanikku. Kohus leiab, et kostjal II ei pidanudki olema kahtlust, et kostja I ei tohi hagejat esindada ega ole üldse hageja esindajaks. Küll on õige hageja seisukoht, et kui kostjal I ei olnud tegelikult hageja esindusõigust, siis kostja I ei saanud hagejat esindada ega hageja nimel lepingut sõlmida ning sel juhul on hageja nimel kostjaga II sõlmitud leping tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. See aga ei muuda kostja II valdust pahauskseks. Küll oli kostja II valdus ebaseaduslik nii juhul, kui kostja I enda nimel sõlmis rendilepingu kostjaga II kui ka siis, kui kostja I esindas rendilepingu sõlmimisel hagejat. Eespool toodud põhjustel leiab kohus, et hageja ja kostja II vahel ei olnud lepingut sõlmitud, samuti ei ole kostja I kostjaga II sõlminud lepingut hageja nimel. Kohtule ei ole esitatud andmed, et kostja I võis olla hageja esindaja, samuti on hageja väitnud menetluse kestel, et ei olnud kostjat I volitanud lepingut sõlmima ja seetõttu on leping kostjaga II tühine. Kohtule esitatud poolte seisukohtadest ei ole kohus tuvastanud, et hageja oleks kostjaga II lepingu sõlminud. Seega on välistatud hageja nõude esitamine kostja II vastu lepingulisel alusel. Samuti on välistatud ka nõude esitamine AÕS § 85 alusel, kuna kostja II oli heauskne valdaja – menetluse kestel ei ole vastupidine tuvastamist leidnud.
39.Kuna hageja ja kostja II vahel lepingut sõlmitud ei olnud, tuleb kontrollida, kas on võimalik kahju hüvitamise nõude esitamine kostja II vastu deliktiõiguslikul alusel, selleks tuleb tuvastada, kas kostja II on hagejale kahju õigusvastaselt tekitanud. Kohus selgitas hagejale, et hageja võib VÕS § 1043 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused: 1. hagejal on kahju tekkinud, 2. kahju tekitamine on õigusvastane 3. kostja II on kahju tekitamises süüdi; 4. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus selgitas hagejale ka, et eespool toodud asjaolusid peab tõendama hageja, ka kahju suurust peab tõendama hageja. Kohus leiab, et kostja II ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja II kasutas autot rendilepingu alusel ja maksis selle eest renditasu, samuti tasus kindlustusmakseid. Seega ei saanud kostja II ka alusetult rikastuda ega saanud kasutuseeliseid. Hageja ei ole lõplikus hagiavalduses esitanud kahju hüvitamise nõuet seoses auto seisukorraga ega seda ka tõendanud. Seega leiab kohus, et hagejal ei saa olla nõuet kostja II vastu ka lepinguvälisel alusel. Seetõttu 8 / 10
2-19-10986 tuleb hagi kostja II vastu jätta täielikult rahuldamata. Tulenevalt põhinõude rahuldamata jätmisest jääb rahuldamata ka kostja II vastu esitatud viivisenõue.
40.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi kostja I vastu ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 6295 eurot ja 72 senti eurot. Kohus jätab hagi kostja II täies ulatuses rahuldamata.
41.Hageja väitis muuhulgas, et kostja I pettis hagejat, kuna tegelikult ei müünud sõidukit kostjale II, vaid andis hoopis rendile. Samuti märkis hageja, et kostja II ei teinud tahteavaldust lepingu lõpetamiseks ning auto ei olnud hagejale tagastatud sellises seisundis nagu see oli enne kasutusse andmist. Samuti ei tagastanud kostjad koos autoga dokumente ega võtmeid, need sai hageja esindaja politseist. Hageja ei ole esitanud aga kostjate vastu kahju hüvitamise nõudeid muudel alustel kui ainult saamata jäänud tulu. Samuti ei ole hageja tuginenud petmisele kui tehingu tühistamise alusele. Kohus on hagejale selgitanud, kui ta siiski soovib esitada kahju hüvitamise nõudeid muudel alustel, tuleb ka kahju hüvitamise eeldusi tõendada. Hageja ei ole aga asjaolusid välja toonud ega tõendeid esitanud. Seetõttu jätab kohus hageja esitatud väited ja osaliselt tõendid (trahviotsus dtl 13-14; kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus dtl 15-16, täitmisteade 17-18) tähelepanuta. Hageja ei ole selgitanud, millist tähtsust omavad osaühingu asutamisotsus (dtl 36-38) ja põhikiri (dtl 5-8), mistõttu ei analüüsi neid kohus otsuse tegemisel.
42.Hageja esitas taotluse välja nõuda S AS-ilt kindlustusega seotud dokumendid, kuna kindlustusfirma ei väljastanud hagejale neid dokumente (dtl 94). Kohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud. Kohus on palunud hagejal selgitada, milleks on neid dokumente vaja ja mida hageja soovib nendega tõendada. Kostja II ei eita fakti, et ta on autot kasutanud ning kuna ta on autot kasutanud, siis oli ka kindlustuse vormistamine tema jaoks tavapärane, kindlustusmaksete tasumist on kohus käesoleva otsuse raames ka analüüsinud. Muude kindlustusdokumentide väljanõudmine ei oma antud asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna kostja II poolne auto kasutamine ja selle periood ei olnud vaidluse all. Samuti on kohus juba eelnevalt selgitanud, et tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust kriminaalmenetluse raames tuvastatud asjaolud, kuriteo tunnuste või kostjate kriminaalvastutuse puudumine. Seega ei olnud põhjendatud ka hageja taotlus välja nõuda dokumendid prokuratuurilt.
43.Samuti jätab kohus võõrkeelsed tõendid tähelepanuta. Otsuses muud käsitlemata tõendid ei oma, kohtu arvates, asja lahendamisel tähtsus.
Menetluskulude jaotus
44.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
45.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi 9 / 10
2-19-10986 kanda. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
46.Kuna kohus rahuldab kostja I vastu hagi osaliselt, tuleb ka hageja ja kostja I menetluskulu jätta osaliselt kostja I kanda. Kohus rahuldab kostja I vastu hagi ligikaudu 96% ulatuses, seega jätab kohus hageja ja kostja I menetluskulud 96% ulatuses kostja I kanda ja 4% ulatuses hageja kanda. Kuna kostja II vastu jääb hagi rahuldamata, siis jätab kohus kostja II menetluskulud hageja kanda.
47.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
10 / 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.