2-18-5981/30 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.11.2019 otsusega Harju Maakohtu 28.02.2019 tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seega vaatab kohus hagi uuesti läbi üksnes hageja viivisenõude 171,72 euro osas ja menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Menetluskulud Harju Maakohus määras 28.02.2019 tagaseljaotsusega esimeses astmes hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 630 eurot. Nimetatud osas ei ole otsust vaidlustatud, mistõttu ei määra kohus esimese astme menetluskulude rahalist suurust eraldi kindlaks ning lähtub kohtu 28.02.2019 otsusest. 28.02.2019 otsusega jäeti 86% ulatuses menetluskulud kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus muudab menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendavad menetluskulud summas 88,20 eurot (630 x 14%). Hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses olid riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulu 8,63h tunnitasumääradega 130-220 eurot, millest 0,42h kulus kohtuotsuse analüüsiks, 0,33h e-kirja ettevalmistamiseks, 0,83h e-kirja ettevalmistamiseks seoses apellatsiooni perspektiivikusega ja 7,05h apellatsioonkaebuse koostamiseks. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebust sisuliselt ühes küsimuses, milleks oli sissenõutavaks muutunud viivise arvutamise kohaldatav viivisemäär. Kuigi hageja märkis, et vaidlustab ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, vastas edasiulatuva viivise nõude rahuldamine täielikult hagis esitatud nõudele. Hageja leidis, et seaduse sõnastuse järgi oli hagis esitatud viivisenõude osaline rahuldamata jätmine lubamatu. Seda kinnitas hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend ja õiguskirjandus. Maakohtu poolt kasutatud Riigikohtu lahendile polnud hageja väitel võimalik tugineda, kuna vaidlused polnud analoogsed. Kohus leiab, et apellatsioonimenetluse kulusid ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu esimese e-kirja saatmise vajalikkus, mistõttu jätab kohus nimetatud oas kulud välja mõistmata. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonkaebuse koostamise tööaega 5h ulatuses. Apellatsioonkaebus sisaldas põhjendamatuid kordusi samade lahendite ja normide suhtes ning märkimisväärses ulatuses seaduse ja kohtulahendite tsiteeringuid. Samuti oli käsitletud teemasid, mille osa ka hageja ise välja tõi, et neid pole vaja käsitleda, kuna normi kohaldamise eeldused ei ole täidetud (nt punkt 2.5). Seetõttu peab kohus apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 5h ning kogu apellatsiooni menetluse põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 6,25h. Asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtu menetluses olid hageja õigusabikulude tööaeg 1,66h, mis koosnes ringkonnakohtu otsuse analüüsist, maakohtu kohtunõudega tutvumisest, sellele vastuse koostamisest ja kliendi menetlusest informeerimisest. Kohus peab nimetatud õigusabitoiminguid ja neile kulunud tööaega põhjendatuks ja vajalikuks ega näe alust jätta õigusabikulusid välja mõistmata. Seega on hagejale osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik tööaeg kokku 7,91h. Hageja õigusabiteenuse tunnitasumäär oli 130-220 eurot. Tegemist oli tavalise võlavaidlusega viivise arvutamise küsimuses. Samas küsimuses oli olemas nii õigusteoreetiline seisukoht kui ka Riigikohtu praktika, millele hageja apellatsioonkaebuses tugines. Seega polnud tegemist uudse õigusküsimusega ega spetsiifilisi valdkonnapõhiseid teadmisi nõudva vaidlusega. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks saab lugeda 130 eurot tunnis, mis vastab turu keskmisele tasule ning kohtupraktikas lihtsate õiguslike vaidluste korral mõistlikuks peetavale määrale. Seetõttu 3(4)