Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esimesel

6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. 7.Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja pankrotihaldurile. Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotivarast. Määrata ajutisele haldurile tasu summas 510 eurot, sealhulgas käibemaks (20%) 85 eurot. Hüvitada ajutisele haldurile kulud summas 116,76 eurot, sealhulgas käibemaks 19,46 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud kokku 626,76 eurot tuleb pankrotivara arvelt maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320) pangakontole nr EE742200221013804535 (Swedbank). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas 13.02.2020 kohtule avalduse Hxxxxx Kxxxxxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk võlausaldaja ees kokku 1144,70 eurot. Nõude aluseks on maksekäsu kiirmenetluses 21.11.2014 tehtud otsus, millega on võlgnikult välja mõistetud põhivõlgnevus 655,66 eurot, viivised, sissenõudekulu, täiendavad viivised 0,02% põhinõudelt päevas ja menetluskulud. Avaldaja omandas nõude 19.06.2019.a sõlmitud notariaalse nõudeõiguse

loovutamise lepinguga. Võlgnik tasus võlausaldajale otse 20 eurot. Avaldaja ja võlgnik sõlmisid augustis 2019 maksekokkuleppe võla tasumiseks, võlgnik on tasunud ühe osamakse ja sellegi ettenähtust väiksemas summas. Avaldaja saatis võlgnikule 29.01.2020 pankrotihoiatuse, millele võlgnik vastas 30.01.2020 e-kirjaga. Võlgnik kirjutas avaldajale, et tal pole piisavalt raha, et kõigile võlausaldajatele korraga tasuda. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks alus PankrS § 10 lg.1 p.1. Sama nõude täitmiseks on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus 24.11.2014, mille raames viie aasta jooksul võlgnikult midagi laekunud ei ole. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjendamiseks alus ka PankrS §10 lg.1 p.2 järgi. Võlausaldaja taotleb võlgniku Hxxxxx Kxxxxxxxxxx pankroti väljakuulutamist. Avaldaja on lisanud tõendid võla olemasolu, selle suuruse ja võlgniku maksejõuetuse tõendamiseks. Kohus määras ja pidas eelistungi 9.märtsil 2020. Võlgnik eelistungile ei ilmunud. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde, märkides, et võlgnik on hiljuti soetanud kinnisvara. 26.02.2020 saatis võlgnik kohtule e-kirja, milles nõuet ei vaidlusta, kuid selgitab, et tal on raske olukord, maksab kohtutäiturile ja raha enamaks ei ole. 09.märtsil 2020 teatas võlgnik kohtule ekirjaga oma haigestumisest, vastuväiteid nõudele ei esita. Teises e-kirjas kirjutas võlgnik, et tal on kokkulepe kohtutäitur Kutšmeiga maksmise kohta ja rohkem maksta ei ole võimalik. Kohus määrusega 11.03.2020 nimetas ajutise pankrotihalduri ja kohtuistungi aja. Ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi esitas 31.03.2020 kohtule aruande (tl.52-55, lisad tl.5662). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku nimele kantud kinnistusraamatusse 06.08.2019 xxxxxxlinnasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv korter nr xx kui kinnisasi (registriosa number xxxxxx). Kohtutäituri poolt on seatud korteriomandile käsutamise keelumärge. Võlgniku nimele on kantud ka kaks sõidukit- mopeed Aprilia SR xxxx, mille suhtes on seatud käsutamise keelumärked kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Aive Kolsar. Alates 14.12.2017 on võlgniku nimele kantud sõiduauto Volkswagen Passat, mille suhtes on kohtutäitur Aive Kolsari poolt seatud keelumärge. Võlgniku väitel ei ole ta kunagi neid sõidukeid ostnud ega tea nende asukohta. Ajutine pankrotihaldur annab ülevaate võlgniku pangakontodest: võlgnikul on konto AS-s Swedbank ja AS-s SEB Pank. Swedbanga kontol on võlg 8,96 eurot, SEB Panga kontol võlg 8,90 eurot. Pangakontodele on seatud kohtutäiturite arestid. Võlgniku kinnitusel ei ole ta oma pangakontosid kasutanud aastaid, seda kinnitab ka pangakonto väljavõte. Võlgnik on ajutisele haldurile avaldanud, et ta on kasutanud oma tütre Exxxx Kxxxxxxxxxa nimele avatud pangakontot. Maksu- ja Tolliameti teatel võlgnikul maksuvõlga ei ole. Võlgnik on töötanud üksnes lühiajaliselt (aastal 2013) Maxima kaupluses, muid kindlaid töökohti ei ole olnud. On töötanud hooajatöödel (maasikakorjamine). Võlgnik sai Sotsiaalkindlustusametilt pensioni aastatel 2010-2012, vanemahüvitist aastatel 2013-2014. 01.01.2015-29.02.2020 ei ole võlgnik saanud maksustatavat tulu (MTA andmed). Võlgnik saab Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust (60 eurot kuus) ja Valga Linnavalitsuselt toimetulekutoetust. Kuu sissetulekuks kujuneb 400-500 eurot, millest tasub korteri majandamiskulud, enda ja lapse ülalpidamiseks jääb 200-250 eurot kuus. Võlgnikul on 15.04.2013.a sündinud tütar Exxxx Kxxxxxxxxxx. Võlgniku varalised õigused. Võlgnik on kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, asukoht xxxxx linn xxxxxxxxxxxxxxtn xxxxxxxxomanik. Võlgnik on tasunud korteri müügilepingu järgi korteri hinna 3500 eurot enne müügilepingu sõlmimist. Võlgnik on elanud korteris aastaid ja tasunud korteri hinna mitme aasta jooksul igakuiste maksetena. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt

on korteri seisukord halb. Ajutine pankrotihaldur hindab korteri väärtust Valga linnas asuvate korterite hindade järgi ja leiab, et võlgnikule kuuluva korteriomandi harilik väärtus on enamvähem sama suur kui on võlgniku teadaolevate kohustuste summa. Võlgniku kohustused. Ajutine pankrotihaldur on võlgnikul kindlaks teinud võlad 11 võlausaldaja ees (neist kaheksa kohtutäiturit), kelle nõuete kogusumma on 4094,35 eurot. Võlgniku igapäevakulusid ajutine haldur siin ei kajasta, need saab võlgnik kanda jooksva sissetuleku arvel. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on selle võlgniku maksevõime probleem selles, et võlgnik ei soovi oma korterist loobuda ja arvab, et see on piisav, et mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on panustanud korteriomandi soetamisse pika aja jooksul summa, mis peaaegu kataks tema kohustuste summa. Samas ei ole võlgnik ise mitte kunagi teeninud märkimisväärset tulu, vaid on elatunud toetustest. Alates aastast 2013 on suudetud sundtäitmiste abil sisse nõuda üksnes 105,24 eurot. Lisaks korteri müümisele ei ole teada ühtki realistlikku viisi võlgniku kohustuste täitmiseks. Arvestades asjaolu, et kinnisasja müügihinda mõjutab negatiivselt asjaolu, et senised elanikud ei vabasta ruume vabatahtlikult. Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile esitanud väite, et ta suudaks oma lähedaste abiga panustada oma kohustuste täitmisesse 300 eurot kuus. Sellise lubaduse täitmine tähendaks, et võlgnik täidaks oma kohustustest kuus umbes 7,5% ja kõik kohustused suudaks tasuda pisut rohkem kui aasta jooksul. Varasemalt ei ole võlgnik täitnud oma lubadust tasuda kohustuste katteks 50 eurot kuus. Ajutine haldur leiab neil asjaoludel, et võlgniku makseraskused ei ole ajutised. Maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta märgib ajutine haldur, et teadaolevad kohustused on tekkinud aastaid tagasi. Võlgniku sissetulek on olnud pisku ja sellest on ta eraldanud raha positiivse eesmärgi saavutamiseks- korteri ostmiseks. Võlgnik ei ole käinud rahaga pillavalt ringi, kuid ta ei ole näidanud võimet teenida tulu, mille arvel täita minevikus võetud kohustused Võlgniku makseraskused on püsinud aastast 2013, makseraskuste põhjuseks ei ole kuritegu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja väljaselgitamiseks on vajalik tutvuda võlgniku kasutuses oleva pangakonto väljavõttega. See pangakonto on võlgniku tütre Exxxx Kxxxxxxxxxx nimel ja krediidiasutus on keeldunud ajutisele haldurile selle konto väljavõtet esitamast. Ajutine haldur esitab arvamuse, et võlgnikule kuuluvat vara (korteriomandit) on võimalik müüa nii pankroti- kui ka täitemenetluses, menetluse kulud saab katta pärast korteri müügihinna laekumist. Aruandele on lisatud ajutise halduri kogutud tõendid, s.h. Hxxxxx Kxxxxxxxxxx nimel SEB Pangas olev pangakonto väljavõte (tl.58) perioodi 11.03.2015-31.03.2020 kohta, millel seis on 0 ja kontol on arest võlgnevuste katteks. Ajutine haldur esitas tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse. Võlgnik saatis kohtule 31.03.2020 teate, et tema korteri müük peatataks, ta suudab maksta iga kuu 300 eurot võlgade katteks. Kohtuistungil 01.04.2020 võlgnik ei osalenud, tema pilt oli virtuaalruumis, heli ei kostunud. Võlausaldaja jäi kõigi varasemate taotluste juurde, s.h. taotluse juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Pöördumine kohtu poolt võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on olnud viimane õlekõrs, võlgnik on varemgi andnud lubadusi, millel puudub kate ja mida ta ei täida.

Ajutine pankrotihaldur taotles, et kohus nõuaks krediidiasutuselt välja võlgniku tütre Exxxx Kxxxxxxxxxx pangakonto väljavõtte, et veenduda võlgniku tegelikes sissetulekutesväljaminekutes. Kohus küsitles võlgnikku 01.04.2020 pärast kohtuistungit. Võlgnik andis seletuse, et ta saab töötada ainult suveperioodil, hooajatöödel. Teda ei võeta rahvuse pärast tööle. Tema enda konto on arestitud ja seepärast kasutab tütre pangakontot. Ta ei saa kohtule selle väljavõtet esitada, kuna on kodus karantiinis, elektrooniliselt ei saa seda esitada (telefon katki), las kohus nõuab välja. Võlgnik kinnitas valmisolekut maksta iga kuu võlgade katteks teatud summa ja 05.04.2020 saatis veelkord sellekohase kirja (tl.71). Ajutine pankrotihaldur esitas 03.04.2020 taotluse võlgniku tütre pangakonto väljavõtte nõudmiseks (tl.68). Kohus 09.04.2020 määrusega nõudis krediidiasutuselt andmete esitamist ajutisele haldurile. Andmed esitati. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise pankrotihalduri aruande täienduse 15.04.2020 (tl.77-78). Ajutine haldur jääb selle analüüsimise tulemusena arvamuse juurde, et võlgnikul on aastatel 2015-2020 puudunud püsiv sissetulek, kõigi aastate laekumised on koosnenud peamiselt Valga Linnavalituse, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti toetustest, on ka juhuslikke väikeste summade laekumisi muust allikast. Kokku on 5 aasta 4 kuu laekumised olnud summas 31419,65 eurot. Ajutine haldur on võtnud kokku, et võlgnikule kuuluva korteri majandamiskulu on olnud keskmiselt 109,37 eurot kuus. Korteriomand on võimalik müüa, katta laekumisest menetluskulud. Pankrotimenetluses on paremini tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine ja loodud eeldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et kui võlgnik soovib pankroti vältimiseks sõlmida võlausaldajaga kokkuleppe võla tasumiseks, peab selleks olema maksejõuline isik, kes ühineb võlgnikuga kohustuste täitmise tagamise eesmärgil. On esitatud täiendav taotlus ajutise halduri tasu ja kulu määramiseks. Kohus määras veelkordse toimingu- võlgniku ärakuulamise 27.04.2020. Hxxxxx Kxxxxxxxxxx kinnitas, et ta saab maksta 300 eurot kuus, ta saab selle raha. Kust saab- hakkab kohe tööl käima, maasikaid istutamas ja korjamas. Ka eelmisel aastal käis seal tööl, xxxxx OÜ. Ka eelmisel aastal käis tööl seal, ametlikult, raha sai kohe kätte, mingeid allkirju ei andnud. Võlgnik kinnitab, et ka tema isa Axxxx Kxxxxxxxx lubas teda aidata maksmisel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, võlausaldaja ja ajutise halduri sõnavõttu kohtuistungil ja võlgniku vastuseid ärakuulamistel, on seisukohal, et avaldus HxxxxxxKxxxxxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlg selle võlausaldaja ees summas rohkem kui 1144,70 eurot. Selles võlasumma, mis on välja mõistetud võlgnikult Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 21.11.2014.a lahendiga, on 914,24 eurot, lisandub viivis (kohtuotsusega välja mõistetud), mis pankrotiavalduse esitamise aja seisuga moodustab 250,46 eurot.

Kuna võlgniku kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees tuleneb jõustunud kohtulahendist (2-14-29335 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 21.11.2014 kohtu määrus), siis ei saa olla vaidlust nõude selguse üle. Seega on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue selge. Võlgnikule on saadetud pankrotihoiatus 29.01.2020, millele võlgnik on vastanud 30.01.2020: ma ei saa kõikidele korraga maksta, mul pole nii palju raha. Nõue on täitemenetluses 084/2014/3908 alates aastast 2014 ( kohtutäituri vastus tl.13). Kuna kohtutäituri menetluses ei ole nõude sissenõudmine õnnestunud vähemalt viie aasta jooksul, on tegemist maksejõuetuse alusega PankrS § 10 lg.2 p.2 tähenduses. Võlgniku keeldumine vastuseks pankrotihoiatusele kujutab endast tõendit maksejõuetuse kohta PankrS § 10 lg.2 p.1 järgi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgasid summas vähemalt 4094,35 eurot. Võlgniku igakuise sissetuleku arvel (see koosneb riigipoolsetest ja kohaliku omavalitsuse toetustest) ei ole võimalik võlgasid mõistliku aja jooksul tasuda. Kohus märgib, et kinnitust ei ole leidnud võlgniku väide selle kohta, et ta on töötanud ametlikult, kuna võlgniku sissetulekute hulgas selline laekumine ei kajastu. Küll kinnitab võlgnik, et sai töö eest tasu sularahas. See viitab võlgnikul mitteametlike sissetulekute olemasolule. Sellele viitab ka pigem asjaolu, et võlgnik on omandanud korteriomandi Valga linnas 3500 euro eest, mis on kantud kinnistusraamatusse 06.08.2019.aastal ehk ajal, mil võlgnikul oli täitmisel võlakohustusi. Olukord, kus võlgnik on panustanud vara soetamisse enda omandisse, kuid ei ole tasunud võlakohustusi, viitab võlgniku tahtmatusele kohustusi tasuda. Võlgnikule kuuluva vara väärtus, hinnatuna kinnisvarahindajate poolt, ei ole teada. Kohus on seisukohal, et puudub alus hinnata võlgnikule kuuluva vara väärtust kõrgemaks kui see oli ajal, mil korteriomandi soetas võlgnik ise ehk 3500 eurot. Võlgniku maksevõime hindamisel mängib peamist rolli siiski asjaolu, kas võlgnik soovib temal olemasolevaid võimalusi kasutada võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmiseks. Aastatepikkune olukord näitab, et võlgnik seda ei soovi. Nii on oluline osa võlgniku kohustuste alusel algatatud täitemenetlused, s.t. vabatahtlikku täitmist ei ole võlgnik soovinud kasutada. Likviidsed vahendid võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmiseks puuduvad ja tõenäoliselt ei kata kohustusi ka võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtus. Asjaolu, et võlgnik on aastate kestel kasutanud oma alaealisele lapsele kuuluvat pangakontot ja võlgniku enda pangakontole ei ole rahalisi laekumisi suunatud, osutab selgelt, et võlgnik on tegutsenud eesmärgil hoida oma rahalised vahendid võlausaldajate (ja kohtutäiturite) nõudeulatusest väljas. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et Hxxxxx Kxxxxxxxxxx ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul olemasolev vara ja sissetulek ei kata tema kohustusi. Võlgnikul ei ole ka lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda, et sellele teadmisele tuginedes jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Praegusel juhul on selline olukord kestnud mitu aastat. Seega saab lugeda, et Hxxxxx Kxxxxxxxxxx on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus märgib, et käesolevas asjas on ilmnenud asjaolud, mis annavad alust eeldada võimalust sõlmida kompromiss PankrS § 178 lg.1, lg.2 kohaselt. Võlgnik on andnud piisavalt konkreetsed viited, millele tuginedes asuda koostama kompromissiettepanekut PankrS § 179 alusel kui vajalikud eelnevad toimingud on tehtud. See on eesmärk, mille nimel tegutsemine võiks olla võlgnikule motiiviks.

Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et käesolevas pankrotiasjas ei ole isikule alust ette heita kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Seni esitatu põhjal on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. On olemas pankrotivara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulud. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel menetluse kulgemisel sellesse faasi. Ajutine haldur Einar Vallandi on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Hxxxxx Kxxxxxxxxxx pankrotihalduriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 31.03.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks ja 15.04.2020 täiendava taotluse. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 7+1,5 töötunni eest summas 510 eurot ning hüvitada ülesannete täitmisel tehtud kulud summas 116,76 eurot (s.h. käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete eeldatavat mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 50 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras

põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 8,5 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 510 eurot (s.h. käibemaks). Kohus leiab, et põhjendatud on ka ajutisele haldurile kulude hüvitamine taotletud ulatuses. Haldur on selgitanud, et kulud summas 97,30 eurot moodustuvad büroo töökoha kasutamise kulust (8,5 tundi) 76,50 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemise kulust 20,80 eurot. Lisandub käibemaks 19,46 eurot, kokku 116,76 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu ja kulutuste väljamõistmist büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (OÜ Õigusbüroo Faktootum). Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis büroole välja maksta koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.