HH & Co OÜ avaldus XX ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse HH & Co OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlausaldaja (avaldaja/määruskaebuse esitaja): HH & esindajad Co OÜ (registrikood 12782367, asukoht Vibu 5-17, 10415 Tallinn), lepinguline esindaja: Elis Vija (e-post XXX) Võlgnik (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.HH & Co OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta HH & Co OÜ kanda.
4.Määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ei ole kassatsiooni korras edasi kaevatavad (PankrS § 5 lg 2 ja § 15 lg 5). Määruse resolutsiooni p 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 178 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.20.07.2019 esitas HH & Co OÜ (võlausaldaja) Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles palus määrata XX-le (võlgnik) ajutise halduri ja välja kuulutada XX pankrot ning jätta kõik menetluskulud XX kanda.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328
2.Pärnu Maakohus võttis avalduse 01.08.2019 määrusega menetlusse, kuid saatis asja 05.08.2019 määruse alusel kohtualluvuse tõttu menetlemiseks Harju Maakohtule, kus võeti avaldus menetlusse 04.11.2019 määrusega.
3.Pankrotiavalduse kohaselt allkirjastasid HH & Co OÜ, DD, XX, OO, GG Haldus OÜ, RSX Kaubandus OÜ, WEST Capital Holding OÜ ja OÜ Rätsepa tee 21.01.2019 notariaalse võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe (kokkulepe).
4.Kokkuleppega kinnitasid võlgnikud 02.01.2018 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust nr 8 ning 06.12.2018 sõlmitud käenduslepingust tulenevat võlgnevust võlausaldaja ees kokku summas 66 550 eurot, samuti seda, et võlgnevus on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlausaldaja ja võlgnikud leppisid kokku, et kuigi kogu nõudesumma oli muutunud sissenõutavaks, ei pöördu võlausaldaja kohtutäituri poole nõudesumma osas täitemenetluse läbiviimiseks juhul, kui nõudesumma tasutakse võlausaldajale igakuiste maksetena koos intressidega vastavalt kokkuleppe lisaks olevale maksegraafikule. Tasumisega viivitamisel kohustus võlgnik tasuma 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt iga täitmisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt kokkuleppe lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule pidi võla tagasimaksmine algama 31.01.2019. Vastavalt kokkuleppe punktile 2.1 vastutavad võlgnikud võlausaldaja ees solidaarselt ehk kooskõlas VÕS § 65 lg-ga 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Võlgnetavat summat ei ole võlausaldajale tasutud. 08.04.2019 esitas võlausaldaja võlgniku vastu täitmisavalduse, mis võeti Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti menetlusse. Menetluse jooksul on kohtutäituri kaudu selgunud, et võlgnikul ei ole vara, mille arvelt õnnestuks võlausaldaja nõuet täita. 15.07.2019 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Vastuskirjas märkis võlgnik, et ei ole võlgnevust tunnistanud ning võlausaldajal puudub tema suhtes kehtiv täitedokument.
5.Kokkuleppe tõestanud notari kirjalikud selgitused tehingu sisu osas on e-kirja teel edastatud ka võlgnikule. Ei saa olla kahtlust, et võlgnik on kokkuleppega teiste võlgnikega koos tunnistanud võlgnevust ning võtnud endale kohustuse see tasuda kokkuleppes märgitud tingimustel. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on nõude suurus kokku 72 860,57 eurot, sh põhinõue summas 60 000 eurot, intress summas 3 600 eurot, viivised summas 9 260,58 eurot ja pankrotiavalduse esitamise hetkeks tasutud menetluskulud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb talle määrata ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
6.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, palus jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning menetlus lõpetada.
7.Võlgnik selgitas, et 25.02.2015 sõlmisid avaldaja ja RSX Ehitus OÜ (RSX) laenulepingu, mille alusel avaldaja väljastas RSX-le laenu summas 70 000,00 eurot intressiga 10 % aastas. 28.02.2016 tasus RSX aasta intressid summas 7 000,00 eurot ning pooled pikendasid laenu tagastamise tähtaega. RSX tasus igakuiseid intresse summas 583,33 eurot ning tagastas saadud laenu osaliselt summas 10 700,00 eurot 31.05.2016. Seejärel tasus RSX igakuiseid intresse summas 500,00 eurot kuni detsembrini 2017. Lisaks nimetatule kohustus võlgnik ühel aastal tasuma ka avaldaja juhatuse liikme traktori liisingu makseid, kuna see oli laenu tagastamise tähtaja pikendamise tingimuseks, so kokku ca 3 500,00 eurot. 2018 jaanuaris sõlmisid avaldaja ja RSX laenu- ja käenduslepingu nr 8, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega aasta võrra ning suurendati intressimäära 17 %-ni aastas. 2018 teostas laenu intressimakseid GG Haldus OÜ kuni juunini, seejärel juulis ning oktoobris võlgnik. 2019 jaanuaris leppisid avaldaja ja RSX endised juhatused liikmed, so võlgnik ja OO kokku, et kuivõrd West Capital Holding OÜ ja DD olid jätnud enda kohustused RSX
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328 täitmata 70 000,00 euro ulatuses, kohustuvad West Capital Holding OÜ ja DD tasuma RSX laenulepingust tulenevad kohustused avaldaja ees. 2019 aprillis esitas avaldaja West Capital Holding OÜ ja DD vastu täitmisavaldused võlgnevuse nõudes, misjärel asus RSX endine juhatuse liige OO avaldajale teostama igakuiseid makseid summas 700,00 eurot. 2019 augustis teatas OO võlgnikule, et avaldaja juhatuse liige on talle tagasi maksnud kõik 2019. a jooksul tasutud summad. OO poolt tasutud summade tagastamise järgselt esitas avaldaja võlgniku vastu pankrotiavalduse.
8.Esitatud pankrotiavalduses ei ole avaldaja põhistanud, milles seisneb võlgniku maksejõuetus. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu avaldaja nõude ning nõude aluseks oleva notariaalse kokkuleppega, ei tõenda maksejõuetust. Võlgnik on käinud ametlikult tööl ning saanud selle eest töötasu, mis võimaldab töötasu arvelt kinnipidamisi teostada. Ainuüksi elatisnõude olemasolu ei tõenda maksejõuetust. Võlgnik on hetkel aktiivselt otsimas uut tööd.
9.Pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge. Kokkulepe kohaselt olid selle osalisteks HH & CO OÜ (kokkuleppes nimetatud Võlausaldaja), DD (kokkuleppes nimetatud Võlgnik 1), XX (kokkuleppes nimetatud Võlgnik 2), OO (kokkuleppes nimetatud Võlgnik 3), GG Haldus OÜ (kokkuleppes nimetatud Võlgnik 4), RSX Kaubandus OÜ (kokkuleppes nimetatud Võlgnik 5), WEST Capital Holding OÜ (kokkuleppes nimetatud Võlgnik 6), OÜ Rätsepa tee (kokkuleppes nimetatud Võlgnik 7), koos nimetatud Võlgnikud.
10.Kokkuleppe p 2.1. alusel tunnistavad Võlausaldaja ja Võlgnik tingimusteta, et Võlgniku võlgnevus Võlausaldaja ees (solidaarne) käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga on 66 550 eurot. Kokkuleppe p-ga 3.3. andis Võlgnik tagasivõetamatu nõusoleku alluda lepingu p-s 2.1. nimetatud Võlausaldaja rahaliste nõuete osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras rahuldamaks Võlausaldaja nõuet Nõudesumma tasumise osas. Kokkuleppest ei nähtu osalisena Võlgnikku. Eeltoodust tulenevalt ei tunnista kokkuleppe p 2.1. alusel võlgnevust XX, kokkuleppes nimetatud Võlgnik 2, vaid üksnes kokkuleppe osaliseks mitteolev Võlgnik. Samuti laieneb kohese sundtäitmise kokkulepe kokkuleppe osaliseks mitteolevale Võlgnikule, kuid mitte XX-le (Võlgnik 2). Olukorras, kus täitedokumendist ei selgu kohustatud isik, ei saa vastavat täitedokumenti lugeda piisavalt selgeks täitemenetluse algatamiseks.
11.Võlgniku vastuse saatmise järgselt tagastas avaldaja juhatuse liige kogu kokkuleppe alusel OO poolt tasutud summa OO-le. Arvestades, et viimase näol on tegemist avaldaja juhatuse liikme sugulasega, on selge, et selle kaudu on ka avaldaja nõustunud, et pankrotiavalduse aluseks olev notariaalne kokkulepe ei ole selge ning kokkuleppest tulenevat kohustust ei ole olemas. Teadaolevalt on teostanud avaldajale makseid ka DD ja/või West Capital Holding OÜ ja/või OÜ Rätsepa tee. Nimetatud asjaolu avaldaja pankrotiavalduses ei maini.
12.Isegi juhul, kui kokkuleppest tulenev nõue on olemas, millega võlgnik ei nõustu, ei nähtu pankrotiavaldusest selle kujunemine. Pankrotiavalduse lisas 13 on toodud excel tabel, millest nähtuvalt on võlgnik ja/või RSX ja/või GG Haldus OÜ teostanud ainsana laenulepingute kohaseid makseid. Tabelist ei nähtu ainsatki OO ega DD ja/või West Capital Holding OÜ ja/või OÜ Rätsepa tee poolt kokkuleppe kohaselt teostatud makset, kuigi vastavaid makseid on avaldajale teostatud. Lisaks asjaolule, et avaldaja ei ole arvestanud ainsatki OO ega DD ja/või West Capital Holding OÜ ja/või OÜ Rätsepa tee poolt teostatud makset, ei selgu pankrotiavaldusest ega pankrotiavalduse lisast 13 nõude kujunemine. Pankrotiavalduse lisa 13 kajastab intressimakseid kuni detsembrini 2023, kuigi avaldaja on võlgniku vastu esitanud täitmisavalduse aprillis 2019. Samuti ei selgu ei pankrotiavaldusest ega
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328 pankrotiavalduse lisast 13 millise perioodi eest on avaldaja viiviseid arvestanud. Maakohtu määrus
13.Harju Maakohus jättis 12.12.2019 määrusega võlausaldaja avalduse võlgniku ajutise halduri nimetamiseks rahuldamata, menetluskulud võlausaldaja kanda ja lõpetas tsiviilasja menetluse; maakohus määras määruse jõustumisel tagastada võlausaldajale Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 01.08.2019 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit summas 2 000 eurot.
14.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et XX ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
15.PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
16.15.07.2019 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 39). Võlgnik esitas 24.07.2019 pankrotihoiatusele vastuse ning ei tunnistanud võlausaldaja nõuet (tl 44).
17.Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
18.Võlgniku poolt 29.11.2019 esitatud vastuväite (tl 98) kohaselt ei kuulu vaidlus võlatunnistuse üle lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja on jätnud avaldamata võlatunnistuse andmise tegelikud faktilised asjaolud.
19.Kohtu hinnangul vaidles võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja peab võlgniku vastuväiteid pahatahtlikeks, kuna notar on omapoolsed selgitused tehingu osas kirjalikult esitanud (tl 103-104). Kohus võlausaldaja väitega ei nõustunud. Riigikohus on tsiviilasjades 32-1-103-16 ja 3-2-1-147-15 selgitanud, et seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, mis tuleb tuvastada (vt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28;
18.novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-15, p 14). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. Ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei ole piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks. Samamoodi ei ole aga põhjust ainuüksi alussuhtele viitamise tõttu võlatunnistuse tekstis lugeda võlatunnistus deklaratiivseks. Oluline on poolte tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, mis tuleb tuvastada.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328
20.Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul võlatunnistuse andmise asjaolud ja poolte tegeliku tahte tuvastamine lahendamisele pankrotimenetluses. 25.07.2019 on notar selgitanud, et 21.01.2019 sõlmitud kokkulepe sissejuhatuses nimetatud „võlgnikud“ on üksnes trükiviga ning selle asemel oleks pidanud olema kirjas ainsus „võlgnik“ . Seda saab üheselt järeldada asjaolust, et kokkuleppe sisulises osas on ainult kaks korda veel (punktis 1.1 ning punktis 1.1.2) kirjas mitmus (sõna Võlgnikud) ning edaspidi on kogu tekstis läbivalt kasutatud vaid ainsust (sõna Võlgnik) (tl 45). Kohus nõustus võlgnikuga selles, et täitedokument peaks olema selge ja üheselt mõistetav. Ka pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu võlatunnistuse allkirjastanud isikute tegelikule tahtele võlatunnistust andes, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
21.Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leidis, et antud asjaoludel ei ole võimalik XX ajutist haldurit nimetada.
22.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Määruskaebus
23.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur, määruskaebuse rahuldamisel tagastada riigilõiv.
24.Määruskaebuse kohaselt on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud menetlusnorme.
25.Kohtu poolt on analüüsimata kaebuse esitaja poolsed tõendid, põhjendamata nende mittearvestamine ja samuti võlgniku paljasõnalistele vastuväidetele suurema tähtsuse omistamine võrreldes kogutud tõenditega. Kohus on PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel lahendit tehes jätnud põhjendamata: a) miks võlgniku antud paljasõnalised ütlused võlatunnistuse asjaolude kohta olid piisavad järeldamaks, et võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu? b) miks kohus ei arvestanud kaebuse esitaja poolt esitatud tõendite ja selgitustega? c) miks kohus ei lähtunud võlgniku istungil antud suuliste selgituste kontekstis PankrS § 15 lg 3 p-s 3 sätestatuga, millele kohus istungil ka ise tähelepanu juhtis? d) miks kohus ei analüüsinud kaebuse esitaja väited võlgniku pahatahtliku käitumise kohta olukorras, kus võlgnik vaidles nõudele vastu alles käesoleva menetluse raames hoolimata asjaolust, et võlatunnistus allkirjastati 10 kuud tagasi ning võlgniku suhtes toimub täitemenetlus juba 7 kuud.
26.Võlgnik vaidles nõudele vastu seepärast, et kaebuse esitaja võlaarvestus ei ole väidetavalt korrektne ning kaebuse esitaja nõude aluseks olevas notariaalses võlatunnistuses eksisteerib kirjaviga. Kumbki nimetatud vastuväidetest ei ole menetluse käigus põhjendatud ega tõendatud. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule kõik võlaarvestust puudutavad dokumendid ja selgelt järgitavad kalkulatsioonid tabelite ja
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328 nendele lisatud selgituste näol. Võlgnik ei ole üheski menetlusdokumendis ega kohtuistungil selgitanud, milline arvestus talle konkreetselt segadust tekitab ja miks.
27.Nõude aluseks olevas notariaalses võlatunnistuses eksisteeriva kirjavea ja nõude ebaselguse vahele võrdusmärgi tõmbamine on kaebuse esitaja arvates meelevaldne. Tegemist ei ole veaga, mis muudaks võlatunnistuse sisu ebaselgeks. Võlgnik on 21.01.2019 isiklikult ilmunud Tallinna notar Annika Kuimeti juurde nii füüsilisest isikust võlgnikuna kui ka juriidilisest isikust võlgnike GG Haldus OÜ ja RSX Kaubandus OÜ esindajana ning väljendanud üheskoos teiste tehingus osalenud võlgnikega tahet tunnistada notari juuresolekul sissenõutavaks muutunud võlgnevust ja sõlmida kirjalik võlatunnistus koos kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega. Võlatunnistuse punktis 1.1.1 kinnitavad kõik võlgnikud nõude suurust ja nõude aluseks olevate täitmata võlasuhete olemasolu. Võlatunnistuse punktis 1.1.2. kinnitavad kõik võlgnikud, et võlgnevust ei ole kellelegi üle antud. Võlatunnistuse tekst anti enne selle allkirjastamist kõikidele osapooltele tutvumiseks ning kõikvõimalikud arusaamatused oli võimalik kohapeal enne allkirjastamist lahendada.
28.Kaebaja esindaja kinnitab, et võlatunnistuse allakirjutamise eelselt ei väitnud võlgnik notarile, et tehingu sisu on talle arusaamatu. Samuti ei juhtinud võlgnik notari tähelepanu ühelegi kirjaveale, mis oleks muutnud tehingu sisu võlgniku jaoks ebaselgeks. Tehingus ei osalenud ühtegi teist võlgnikku peale võlatunnistuses märgitud võlgnike ning kohale tulnud ja võlatunnistusele alla kirjutanud võlgnikud võtsid endale solidaarse kohustuse vastutada sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise eest. Võlatunnistust sellisena allkirjastades pidi võlgnik väga hästi aru saama, millise kohustuse ta endale võlatunnistusega võtab (s.h solidaarkohustuse tähendusest).
29.Kaebuse esitaja on arvamusel, et nõude olemasolu kindlakstegemiseks ei olnud kohtul vaja tuvastada asjaolusid ega anda õiguslikke hinnanguid mahus, mis oleksid väljunud pankrotimenetluse raamest. Esitatud tõendeid ja poolte antud selgitusi kogumis hinnates oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et hoolimata võlgniku esitatud paljasõnalisest vastuväidetest, ei saanud tehingu sisu võlatunnistuse allkirjastamise hetkel olla võlgniku jaoks ebaselge.
30.Kohtuistungil juhtis ka kohus võlgniku tähelepanu asjaolule, et kui viimane leiab, et täitemenetluses on kõik valesti, siis selleks on võimalus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtu küsimuse peale, kas võlgnik on sellise hagi esitanud vastas võlgnik, et seda ei saa välistada. Taoline ebamäärane seisukoht osutab ilmselgelt vastuväidete ebausutavusele ja otsitusele. Olukorras, kus võlgnik väidab esmakordselt alles 10 kuud pärast võlatunnistuse allkirjastamist ning 7 kuud pärast täitemenetluse algatamist, et tema suhtes esitatud nõue on ebaselge, tuleb tema käitumist kvalifitseerida pahausksena.
31.Notariaalse võlatunnistusega ei ole ühtegi võlgnikku võlast vabastatud, mispärast oleks võlgnik pidanud põhjendama, kuidas sai võlatunnistuses esinenud kirjaviga muuta selle sisu tema jaoks ebaselgeks. Kaebuse esitaja võttis selguse huvides kirjaliku selgituse ka tehingut tõestanud notarilt, kes kinnitas, et tegemist on üksnes kirjaveaga. Kohus ei ole selgitanud, mis põhjusel ei arvestanud määruse tegemisel notari selgitustega. Liiatigi ei ole võlgnik menetluse jooksul kahtluse alla seadnud võlatunnistusele eelnenud tehinguid ega väitnud, et ta on omapoolsed kohustused täitnud, mis välistavad tema suhtes nõude esitamise. Võlgnik ei ole väitnud, ammugi mitte tõendanud, et võlasuhe tema ja kaebuse esitaja vahel puudub. Võla olemasolu tunnistas võlgnik ka kohtuistungil, kus selgitas, et tal on neli alaealist ülalpeetavat, mis muudab konkreetse kaebuse esitaja nõude sissenõudmise perioodiliselt pikemaks. Menetluse edasine käik
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328
32.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus võlgnikul sellele esitada seisukoht.
33.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on lahendi p-s 8 viidatud Riigikohtu praktika alusel selgelt hinnanud käesolevas menetluses esitatud vastuväiteid ning leidnud, et olukorras, kus vaidlus käib võlatunnistuse andmise asjaolude ning poolte tegeliku tahte tuvastamise üle, ei ole võimalik pankrotimenetluses avaldaja nõude asjaolusid välja selgitada. Seeläbi on kohus selgelt hinnanud ka avaldaja poolt esitatud notari antud selgitusi, leides et kuivõrd tegemist on võlatunnistuse andmise asjaolude hindamisega, väljub vastavas osas avaldaja nõude asjaolude hindamine selgelt pankrotimenetluse raamidest. Notari selgituste kaudu ei ole võimalik ebaselgesse täitedokumenti selgust ning selle kaudu sundtäidetavust luua. Pankrotiavalduses esitatud nõudele vastuväidete esitamisel ei oma tähtsust, kas vastuväited on esitatud enne pankrotimenetlust või selle kestel. Samuti ei eelda sätte kohaldamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist.
34.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
35.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Määruskaebusmenetluse vaieldakse edasi põhiliselt selle üle, kas võlausaldajal on olemas selge nõue võlgniku vastu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema nõude aluseks olev kokkulepe on piisavalt selge, mistõttu on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme, jättes võlgnikule ajutise halduri määramata. Ringkonnakohtu hinnangul eelnimetatud eksimused maakohtule ette heidetavad ei ole.
37.PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama nõude olemasolu. Eelnev tähendab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses esile tooma selged ja vaidlustamata asjaolud ning esitama tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude võlgniku vastu. Määruskaebuses tugineb võlausaldaja endiselt väitele, et kokkuleppest tuleneb võlgnikule solidaarkohustus 66 550 euro suuruse võla ja sellelt viiviste tasumiseks, samuti kohustus alluda kohesele sundtäitmisele.
38.Ringkonnakohtu hinnangul eelnev kokkuleppest siiski selgelt ei nähtu. Kokkuleppes nimetatakse XX Võlgnikuks 2 ja võlgnikke 1-7 ühiselt Võlgnikud. Kokkuleppe punktis 1.1.1 kinnitavad Võlausaldaja ja Võlgnikud, et Võlausaldaja, Võlgnik 2, Võlgnik 3, Võlgnik 4 ja Võlgnik 5 vahel 02.01.2018 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust nr 8 ning Võlausaldaja, Võlgniku 1, Võlgniku 6 ja Võlgniku 7 vahel 06.12.2018 sõlmitud käenduslepingust tulenev Võlausaldaja nõue Võlgniku vastu on käesoleva lepingu sõlmimise hetkel summas 66 500 eurot ning Võlgnik ja Võlausaldaja kinnitavad, et eelnimetatud võlgnevus on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Kokkuleppe punktidest 2-4 ei nähtu, et Võlgnik 2 või Võlgnikud oleks tunnistanud Võlausaldaja ees (solidaarse) võlgnevuse summas 66 550 eurot sissenõutavaks muutumist, sõlminud selle suhtes kohesele sundtäitmisele allumise
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328 kokkuleppe või kokkuleppe täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta. Nimetatud kohustused on võtnud Võlgnik. Seega pole selgelt ja üheselt arusaadav, milles ja kelle vahel kokku lepitud on.
39.Võlausaldaja väidet võlgnikul kokkuleppest tulenevate kohustuste olemasolu kohta ei põhista ka notariaalakti tõestanud notari antud selgitused trükivea esinemise kohta (tlk 45-46), kuivõrd TõS § 45 lg 3 kohaselt võib notar ilmse vea parandada pärast notariaalakti või -märke koostamise lõpetamist tema poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud õiendusega, mille kirjutab notariaalakti või -märke lõppu pärast allkirju või dokumendi külge köidetud eraldi lehele. Kuna käesolevas asjas ei ole kokkuleppe tõestanud notari poolset õiendust esitatud ning võlgnik on selgitanud, et 2019 jaanuaris lepiti kokku hoopiski selles, et kohustusi täidavad West Capital Holding OÜ ja DD (kokkuleppes Võlgnik 6 ja Võlgnik 7), ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul poolte tegelikku tahet tuvastamata võimalik aru saada, milles võlatunnistuses tegelikult kokku lepiti.
40.Maakohtu seisukoht, et täitedokument peab olema selge ja üheselt mõistetav, on põhimõtteliselt õige. Võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemiseks on käesoleval juhul vajalik tuvastada kokkuleppe sõlmimise tegelikud asjaolud, mis ei ole pankrotimenetluse mõtteks, nagu maakohus õigesti järeldanud on. Ka Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.2002 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
41.Ringkonnakohtu eeltoodud hinnangut ei muuda ka määruskaebuses esile toodud asjaolud selle kohta, et võlgnik ilmus notari juurde, et võlatunnistuse tekst anti talle enne allkirjastamist tutvumiseks, et allakirjutamise eelselt ei väitnud võlgnik notarile, et tehingu sisu on talle arusaamatu ega juhtinud notari tähelepanu ühelegi kirjaveale, et tehingus ei osalenud ühtegi teist võlgnikku peale võlatunnistuses märgitud võlgnike ning ühtki võlgnikku pole võlakohustusest vabastatud.
42.Arvestades, et kohtuistungi protokollist (tlk 114-115) ei nähtu, et võlgnik oleks võlausaldaja võlga tunnistanud, nagu määruskaebuse esitaja väidab, ning esitatud tõendeid ja poolte selgitusi kogumis hinnates ei ole võimalik käesolevas asjas asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on selge, ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamine ette heidetav.
43.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ette heidetav ka menetlusõiguse normide rikkumine. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta leidis, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu. Maakohus asus seisukohale, et vaatamata võlausaldaja poolt esitatud notari selgitustele ei ole kokkulepe kui täitedokument selge ja üheselt mõistetav ning kuna pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, kuid käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu võlatunnistuse allkirjastanud isikute tegelikule tahtele võlatunnistust andes, ei ole see kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
44.Eelnevat arvestades ei pidanud maakohus enam eraldi analüüsima võlgniku käitumist. Maakohus tõstatas ärakuulamisel küll õigesti küsimuse sellest, kas võlgnik on sundtäitemenetluses esitanud selle lubamatuks tunnistamise hagi, saades vastuseks, et käesoleval hetkel seda tehtud ei ole (tlk 114 pöördel), kuid eelnev asjaolu ei oma võlgnikule ajutise halduri määramise otsustamisel iseseisvat tähendust, kuna PankrS §
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-19-11328 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiseaduse sätetest ei tulene, et kõik vastuväited nõudele tuleb võlgnikul esitada pankrotiavalduse esitamise eelselt, mh tema vastu algatatud sundtäitemenetluses. Võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kui õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ning sellega kaasnevad võimalikud õiguslikud tagajärjed (nt tagasivõitmise hagi esitamine võlausaldaja poolt) omavad tähendust täitemenetluses. Pankrotiseadus võimaldab võlgnikul võlausaldaja nõudele vastuväidete esitamist olenemata sellest, kas võlgnik on kasutanud õiguskaitsevahendeid eelnevas sundtäitemenetluses.
45.Kuna määruskaebuse jääb rahuldamata, puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
46.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei saa seda teha ka ringkonnakohus. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
47.PankrS § 5 lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta esitada kaebuse üksnes siis, kui see on PankrS-is ette nähtud ja PankrS § 15 lg 5 kohaselt võib määruskaebuse esitada üksnes ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustatavad määruse resolutsiooni p-d 1-2, määrus on vaidlustatav üksnes resolutsiooni p 3 osas.
allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik