Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
06.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-122775
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital avaldus XX vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. novembri 2019. (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja
XX
a
määrus
(isikukood
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kostja määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud arvestama TsMS § 487 lg-s 1 sätestatud 14-päevast hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaega alates puuduste kõrvaldamise määruse hagejale kättetoimetamisest. TsMS § 487 lg 1 kohaselt määrab kohus 14-päevase tähtaja, mille jooksul tuleb maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitanud isikul esitada hagiavaldus. Viidatud sätte kohaselt ei ole hagiavalduse esitamise tähtaja kulgemine seotud vastava kohtumääruse kättetoimetamisega, vaid selle tähtaja määrab kohus. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et TsMS § 487 lg 1 (koosmõjus TsMS § 3401 lg 1) alusel tehtava puuduste kõrvaldamise määruse peab maakohus hagejale kätte toimetama. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Puuduste kõrvaldamise määrus ei ole täitedokument ning selle peale ei saa määruskaebust esitada, seega ei tule viidatud sätte kohaselt sellist määrust kätte toimetada. Kuna maakohtu poolt määratav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antakse kuupäevaliselt konkreetse tähtpäevana, ei hakka see kulgema kättetoimetamisest. Tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva maakohtu määruse tegemisest. Praegusel juhul tegi maakohus määruse, millega kohustas hagejat esitama seaduse nõuetele vastava hagiavalduse ning tasuma täiendava riigilõivu, 15. oktoobril 2019. Maakohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 29. oktoobri 2019, s.o 14 päeva jooksul määruse tegemisest. Maakohus tegi määruse hageja esindajale e-toimiku vahendusel nähtavaks 15. oktoobril 2019 ning see on e-toimiku vahendusel hageja esindajale kätte toimetatud 24. oktoobril 2019. Seega jäi hagejale ka määruse kättetoimetamisest veel 5 päeva aega hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks või mõjuva põhjuse olemasolul ka tähtaja pikendamise taotlemiseks. Seega ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul seaduses ettenähtud nõudeid rikkunud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotles riigilõivu tagastamist, juhul kui määruskaebus rahuldatakse. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei ole vaja anda hinnangut hageja taotlusele tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.