2-20-3958/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

seisund on tekkinud juhatuse liikmete tegevuse tulemina. Ajutine haldur oli seisukohal, et kuna esinevad tagasinõudmise võimalused, tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. 23.04.2020 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et Mercedes Benz oli ostetud sõbra raha eest ja nad ostsid selle firmasse ja kirjutasid sõbra naise nimele. Firma, kust nad auto ostsid, pidid nad ostma võlgnikule. Sõber andis raha võlgnikule ja firma kontolt maksti müüjale ja osteti auto välja. Raha andmise kohta on ainult üks ülekanne Swedbankis, 26 500 eurot, mille võlgnik maksis müüjale. Raha anti sularahas ja selle kohta jälge pole, kuid peaks olema näha sularaha sissemakse. Kui firmal asjad halvasti läksid, kirjutasid nad auto sõbra naise nimele. Võlgnikus toimus 27.12.2019 rööv ja seda uurib Pärnu politsei. Seesama sõber (Axxx Mxxxxxx, võlgniku ühe osaniku isa) tuli relvastatult ja tahtis võlgnikku relva ähvardusel üle võtta. Ta tahtis võlgnikust tulu saada, kuid kuna see oli suur summa, polnud võlgniku juhatuse liige nõus seda maksma. BMW on Lõuna-Eestis praegu, kuid pole täpsemalt teada kus. Vara ja võlgade vahe tekkiski siis, kui detsembri röövi ajal viidi mingid autod ära ja kirjutati ümber ära. Võlgniku juhatuse liige selgitas, et oli mõningad autod ostnud, kuid polnud jõudnud veel ümber registreerida. Võlgnik sai aasta tagasi laenu 65 000 eurot ja enamus laenu läks võlgniku juhatuse liikme isiklikuks tarbeks, kes võttis sularaha ja ajas omi asju. Ajutine pankrotihaldur teatas, et ei saa põhihaldurina jätkata, kuna on määratud võlgniku juhatuse liikme pankrotihalduriks. Ajutine haldur avaldas, et tal võib tekkida huvide konflikt, sest võimalikud on nõuded võlgniku ja juhatuse liikme Hxxxx Kxxx vahel. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 119 000 euro ulatuses. Vara väärtuseks on ca 7,77 eurot, lisaks esinevad alused vara tagasivõitmiseks. Võlgniku vara ei ole kohtu hinnangul piisav, et tasuda kohustused mõistliku aja jooksul. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26.05.2020 algusega kell 10.00 Tartu kohtumajas. Ajutine pankrotihaldur märkis, et kuna ta on määratud võlgniku juhatuse liikme halduriks, ei saa ta jätkata käesolevas tsiviilasjas põhihaldurina. Kohus määrab seetõttu pankrotihalduriks

Karin Antsovi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.