Otsuse avalikult teatavaks- 30. aprill 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-972
Tsiviilasi
XXX hagi YYY vastu õigusvastasest tegevusest hoidumise, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja XXX (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, e-post esindajad [email protected]; kostja YYY (ik XXX; registrijärge elukoht XXX; elukoht Eestis XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX hagi YYY vastu osaliselt.
2.Kohustada YYY tähtajatult hoiduma XXX kohta järgmiste väidete ja hinnangute – eraldi või koos – avaldamisest:
2.1.XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas;
2.4.XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele;
2.5.XXX on pressinud YYY raha välja;
2.6.XXX on pederast;
2.7.XXX on varganäost piider;
2.8.XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada;
2.9.XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad;
2.10.XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid.
3.Kohustada YYY hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama oma isikliku Facebooki konto seinal (url: XXX), Facebooki grupi „XXX“ konto seinal (url: XXX), Facebooki grupi „XXX“ konto seinal (url: XXX) ning Facebooki grupi „XXX“ konto seinal (url: XXX) ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt kaheksa (8) kuud järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga: „MINA, YYY LAIMASIN XXX JA AVALDASIN TEMA KOHTA VALEVÄITEID.
Avaldasin Facebookis 2019. aasta suvel mitmeid tekste, milles kirjutasin XXX kohta järgmised valeväited: XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas; XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele; XXX on pressinud YYY raha välja; XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada; XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad; XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged.“
4.Jätta rahuldamata XXX nõue kohustada YYY ümber lükkama avaldamise teel järgmised väärtushinnangud: XXX on petis; XXX on huiar; XXX on pederast; XXX on varganäost piider.
5.Välja mõista YYY XXX kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 (kolm tuhat) eurot.
6.Välja mõista YYY XXX kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 3000 (kolm tuhat) eurot alates 20.01.2020 kuni hüvitise täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta poolte menetluskulud YYY kanda.
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-20-972 XXX menetluskulude rahaliseks suuruseks 1476 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ning 1176 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.
9.Välja mõista YYY XXX kasuks menetluskulud 1476 eurot.
10.Välja mõista YYY XXX kasuks viivis menetluskuludelt 1476 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Lugeda kostjale kohtuotsus TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest e-posti aadressil XXX. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue XXX (hageja) esitas 20.01.2020 Tartu Maakohtule hagi YYY (kostja) vastu õigusvastasest tegevusest hoidumise, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX ja XXX tegeleva osaühingu omanik ja XXX. 12.01.2019 tõi kostja oma sõiduauto Opel Manta hageja töökotta värvimisse, esitades algselt soovitud värvimistöödele veel mitmeid lisatellimusi. Pooled leppisid kokku, et lisaks värvimistööde hinnale 10 000 eurot tuleb lisatööde eest maksta ka lisatasu. Kui 20.05.2019 pärast värvimistööde tegemist 2(9)
autoosi kokku pannes selgus, et kostja ei ole valmis tööde eest kokkulepitud ulatuses tasuma, keeldus hageja edasistest töödest. Samuti keeldus hageja töökojas olnud auto varuosi kostjale tagasi andmast (auto valduse sai kostja tagasi). Kui hageja ei tagastanud kostjale tema asju ka 21.05.2019 pärast kostja telefonikõnet ega 07.06.2019 pärast kostja poolt hageja ettevõtte ruumidesse tungimist, asus kostja hagejat sõnumeid saates sõimama ja internetis postitusi tehes laimama. Kostja saatis 23.05.2019 hagejale järgmise sisuga sms-e: „Käi nahui urood“, „Ma löön su vigaseks ... arvesta sellega urood“ ja „Ma hävitan su ära“. 06.06.2019 edastas kostja hagejale sms-i, mille sisuks oli „Oled viimane pederast ... läbi nikkumata piider“. 21.07.2019 edastas kostja hagejale elektronkirja, mille sisuks oli pilt, kus oli kostja auto Opel Manta istme peale kirjutatud tekst „Siin perse all on teie õige koht“ ning tekst viitas noolega istme alumisele osale, kuhu olid kirjutatud hageja ja tema ettevõtte nimed. Kostja on erinevates sotsiaalmeediavõrgustikes (isiklikult Google ja Facebooki kontolt, aga ka Facebooki grupi kontodelt „XXX “, „XXX “ ja „XXX “) ajavahemikus 18.06.2019 kuni 01.01.2020 postitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid eesmärgiga hagejat halvustada. Samas ükski isik ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ega põhjendamatuid hinnanguid. Kostja oma tegevusega on loonud hagejast negatiivse kuvandi, mis on muutnud kolmandate isikute arvamust hageja suhtes ning kahjustanud tema au ja head nime. Hageja märgib, et kostjal lasub kohustus tõendada avaldatud faktiväidete tõesust ja väärtushinnangute kohasust ning kui kostja seda ei tee, tuleb tal faktiväited ümber lükata ning hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Hageja hinnangul on kostja oma kavatsetud tegevusega tekitanud temale olulise mainekahju. Kostja tegevus on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes. Hagejal on tulnud pidevalt jagada ennast õigustavaid selgitusi ja kostja avaldatud väiteid ümber lükata, mis on aga põhjustanud liigset stressi ja meeleolu langust. Kuna kostja poolt hageja vastu avaldatud laim on olnud järjepidev, ebaõiged andmed ja ebakohased väärtushinnangud on jõudnud suure hulga inimesteni, mistõttu saab riivet hageja õigushüvedele lugeda intensiivseks, peab hageja põhjendatuks õiglast hüvitist summas vähemalt 10 000 eurot. Siiski palub hageja kahjuhüvitise välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel koos seadusjärgses määras viivisega alates hagi esitamisest kuni hüvitise täitmiseni. Ebaõiged väited tuleb kostjal ümber lükata hagi resolutsioonis märgitud teksti avaldamisega samaväärsetel tingimustel õigusvastaselt avaldatuga nii isikliku Facebooki konto kui kõigi nende Facebooki grupi kontode seintel, kus kostja hageja kohta ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid hinnanguid avaldas. Hageja hinnangul peavad postitused olema nähtavad vähemalt 8 kuud, kuna hagi esitamise seisuga on Facebookis olnud avaldatud hagejat laimav info peaaegu sama kaua. Lisaks tuleb kostjat kohustada tähtajatult hoiduma hageja kohta hagi resolutsioonis märgitud väidete eraldi või koos avaldamisest. Hageja on esitanud kohtule oma nõude põhjendamiseks kostja poolt hagejale saadetud sms-id ja elektronkirja koos fotoga, väärteomenetluse teabe, kostja postitused isiklikult Facebooki kontolt ning Facebooki grupi kontodelt „XXX “, „XXX “ ja „XXX “, kostja poolt Googlesse kirjutatud arvustuse ja XXX (tl 19-46). Kostja vastus Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 27.02.2020 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel, kuid kostja, kellele kohus määras kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohtu põhjendused
1.Hageja nõuab kostjalt õigusvastasest tegevusest hoidumist, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja palub:
3(9)
1) kohustada kostjat tähtajatult hoiduma hageja kohta järgmiste väidete – eraldi või koos – avaldamisest: XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas; XXX on petis; XXX on huiar; XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele; XXX on pressinud YYY raha välja; XXX on pederast; XXX on varganäost piider; XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada; XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad; XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid. 2) kohustada kostjat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama oma isikliku Facebooki konto seinal ja Facebooki gruppide „XXX “, „XXX “ ning „XXX “ konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 8 kuud järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga: „MINA, YYY LAIMASIN XXXT JA AVALDASIN TEMA KOHTA VALEVÄITEID. Avaldasin Facebookis 2019. aasta suvel mitmeid tekste, milles kirjutasin XXX kohta järgmised valeväited: XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas; XXX on petis; XXX on huiar; XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele; XXX on pressinud YYY raha välja; XXX on pederast; XXX on varganäost piider; XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada; XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad; XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited täiesti ebaõiged.“ 3) mõista välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel koos seadusjärgses määras viivisega alates hagi esitamisest kuni hüvitise täitmiseni.
2.Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagis märgitud ajavahemikul (18.06.2019 kuni 01.01.2020) nii isiklikult Google ja Facebooki kontolt kui ka Facebooki grupi kontodelt „XXX “, „XXX “ ja „XXX “ postitanud hageja kohta erinevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid (tl 27-45). Kohus on seisukohal, et kostjat kui postituste tegijat saab pidada avaldajaks ning Facebookis ja selle erinevates gruppides avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 ja § 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks kõigile Facebooki või konkreetse grupi kasutajatele, st avalikuks. Isegi kui postitusi on avaldanud erinevate Facebooki gruppide administraatorid (haldajad), ei ole vaidlust selle üle, et kostja edastas andmed (postituse sisu) viidatud Facebooki gruppidele.
3.Kohus märgib, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses 4(9)
tõendatav. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Samas on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Väärtusotsustus (arvamus) väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.
4.Kohtu hinnangul on postituste väljatrükist ja postituste kommentaaride alale postitatud kommentaaridest (lugedes kogu postituste teksti tervikuna ja mitte üksnes üksikuid lauseid eraldi võetuna) ja fotodest keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav, et hageja ja kostja vahel on erimeelsused töövõtulepingu kohase täitmise ning teenuse hinna ja kvaliteedi suhte üle, millest tulenevalt on kostja teinud etteheited hageja tööle, kasutades seejuures aga ebasündsaid ja kohatuid väljendeid (nt keerab teie auto täitsa perse ... esitab ulmelise arve, mida väljapressimise näol nõuab; varastab teie asjad ja väidab hiljem, et need pole olnudki tema käes (pani asjad rotti) ... ja hiljem annab teid veel menti). Oma kogumis väljendab postituste sisu veel halvustavat hinnangut, mille kostja on hagejale seoses teenuse osutamisega omistanud (nt vana mäda, viimane petis ja huiar, tõbrik, vana varganäost piider).
5.Kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud järgmiste lausete (tegevuse kirjelduste) näol on tegemist faktiväidetega: hageja on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas; hageja on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele; hageja on pressinud kostjalt raha välja; hageja valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada; hageja varastas kostjale kuuluva auto varuosad; hageja ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid. Lisaks nõustub kohus hagejaga selles, et oma olemuselt ei ole kostja poolt üldsusele avaldatud hageja isikusse puutuvad viidatud faktid (andmed) väärtusvabad. Faktiväite avaldamine selle kohta, et isik on vägivaldne (läinud raudlatiga teisele kallale), kes ähvardab teisi oma eesmärkide saavutamiseks, pressib neilt raha välja, valetab ja hämab omakasu (rohkem raha) eesmärgil, lisaks veel varastab, mille eest ja samuti muude kuritegude eest on istunud range režiimiga vanglas, loob sellest isikust paratamatult negatiivse kuvandi, andes kolmandale isikule aluse arvata hagejast halvasti, kuna tegemist on Eesti kultuuriruumis madalast moraalist kantud, seadusega vastuolus olevate ja taunitud tegudega.
6.Selliste isiku au teotavate (mainet kahjustavate) andmete avaldamise õigusvastasus tuleneb VÕS § 1047 lg 2 järgi andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest. Antud juhul ei ole kostja avaldatud andmete tõele vastavust soovinud tõendada. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda õiguspäraseks ka VÕS § 1047 lõigete 1 ja 3 tingimuste esinemisel. Praegusel juhul ei ole kostja vastutusest vabanemiseks soovinud tõendada ka seda, et ta oli heauskne VÕS § 1047 lg 1 järgi või hoolikas andmete õigsuse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 järgi. Kuivõrd kostja on avaldanud kolmandatele isikutele ja üldsusele faktiväiteid, mille tegelikkusele vastavus on tõendamata, kuid väited võimaldavad seetõttu alusetult halvustavat ja hukkamõistvat suhtumist hagejasse, tuleb hageja au teotavate asjaolude avaldamine VÕS § 1047 lg 2 järgi lugeda õigusvastaseks. Kohus märgib, et ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine on oluline üksnes hageja õigusvastasest tegevusest hoidumise ja kahju hüvitamise nõude seisukohalt.
7.Isikul, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, on võimalik VÕS § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, kusjuures ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Seega on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks nii oma isikliku Facebooki kontol kui Facebooki grupi kontodel „XXX“, „XXX“ ja „XXX“. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse panemine nende avaldajale on kannatanu efektiivse õiguste kaitse huvides. Samas kuulub 5(9)
hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue rahuldamisele osaliselt, so on üksnes kohtu põhjenduste punktis 5 tuvastatud faktiväidete osas, sest väärtushinnangud ei ole ümberlükatavad.
8.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud väited, et hageja on petis ja huiar (pärineb soomekeelsest sõnast „huijari“, tähendades petturit) ning pederast ja varganäost piider (mõlemad vulgaarsed väljendid homoseksuaalse mehe kohta), on antud juhul olemuslikult kontrollitavad faktiväited. Arvestades eespool märgitu esitamise/avaldamise konteksti on kohtu hinnangul tegemist halvustavate hinnangutega, mille kostja on hagejale omistanud seoses hagejapoolse teenuse osutamisega. Postituste väljatrükkidest nähtuvalt on kostja otsinud oma ala meistrit auto, mida nimetab lapsukeseks ja millest pidi tulema näituse auto, värvimiseks. Sõbra kaudu sai valik tehtud hageja kasuks, sest see mees (hageja) pidi imesid tegema (järjekord Narva sillani), kuid kostja arvates on töö tehtud ebakvaliteetselt ja alla igasugust arvestust (keerab teie auto täitsa perse). Põhjusel, et tehtud töö ei vasta kostja ootustele, kuid esitatud on ulmelisi arveid ja raha soovitakse veelgi (pressib raha juurde), samas ei taha hageja kostjale autoosi (juppe) tagasi anda (varastab teie asjad, pani asjad rotti), on kostja nimetanud hagejat petiseks, huiariks, pederastiks ja varganäost piideriks. Seega tegemist ei ole kostja poolt hagejale etteheidetavate konkreetsete tegevustega (petmise ja pederastia harrastamisega), vaid selliselt on kostja väljendanud oma pahameelt ja viha ning avaldanud hageja kohta halvustavaid väärtushinnanguid. Ka keskmisele mõistlikule lugejale on olnud arusaadav, et tegemist on kostja antud halvustava tähendusega hinnangutega. Nii on lugejad nt märkinud, et kostja peaks laskma luua oma lehekülje (pange pealkirjaks näiteks „XXX“), kus südametäiega seda väidetavat petturit laimata ja seal oma hingevaev välja roojata (tl 32) või et Facebooki grupi „XXX“ administraatorid võiksid aru saada, et see on inimese (hageja) mõnitamine (tl 34).
9.Kostja poolt hageja kohta avaldatu näol, et hageja on vana mäda, tõbrik, värdjas, rott ja tohman, on kohtu hinnangul samuti tegemist halvustavate väärtushinnangutega, nagu ka avaldatu puhul, et hageja keerab teie auto täitsa perse, varastab teie asjad ja väidab hiljem, et pole olnudki tema käes ja et hageja peaks munni imema. Õige on hageja seisukoht, et loetletud hinnangud võimaldavad väärtustada teda äärmiselt negatiivselt, kui ebaausat, mittekõlbelist ja rumalat inimest, lisaks on neis antud negatiivne hinnang hageja oskustele.
10.Isiku au teotavate väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus VÕS § 1046 järgi tuleneb väärtushinnangu ebakohasusest. Kohus märgib, et kui ka hinnangu avaldajal on mõistlik õigustus teist isikut üldsuse (kõrvaliste isikute) ees negatiivselt kajastada, tuleb seda teha kohasel viisil. Kohtupraktikas on ebakohaseks loetud väärtushinnanguid, milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Au teotava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks, sest ka isiku mainet kahjustavate väärtushinnangute andmiseks peab esinema piisav faktiline alus. Kuna kostja poolt avaldamiseks edastatud väärtushinnangut sisaldavad postitused kogumis on oma sisult negatiivsed, kasutatud väljendid ebasündsad ja halvustava tähendusega, on kohtu hinnangul kostja poolt hagejale antud väärtushinnangud ebakohased juba üksnes oma väljendusviisi tõttu. Selliste hinnangute andmine ei ole sõnavabaduse kaitse all. Kostja ei ole soovinud tõendada VÕS §-s 1046 esinevaid aluseid, mille tõttu tuleks hageja isiklike õiguste rikkumist lugeda õiguspäraseks. Lisaks ei ole kostja tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ka VÕS § 1045 lg 2 järgi.
11.Au teotamise korral väärtushinnanguga võib au õigusvastaselt teotanud isik vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist VÕS § 1050 lõigete 1 ja 2 järgi. Kohus märgib, et objektiivse teokoosseisu (kostja tegu, mille kausaalseks tagajärjeks on hagejal kahjuliku tagajärje tekkimine) olemasolu ning teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse VÕS § 1050 kohaselt kahju tekitaja süü olemasolu. Kohtu hinnangul on kostjapoolne tegu toonud antud juhul kaasa hagejale kahjuliku tagajärje tekkimise, sest avaldatud ebaõiged väited ja ebakohased hinnangud võimaldavad luua hagejast põhjendamatult negatiivse kuvandi ning selles ilmneb hageja au ja head nime kahjustav toime. 6(9)
Kohtu arvates on kostja vastav tegu kahju vajalikuks põhjuseks, sest kostjale etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks ära jäänud hagejal antud kahjuliku tagajärje tekkimine. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtu hinnangul on kostja ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid hinnanguid avaldades käitunud eesmärgistatult ja kavatsetult tagajärgedest hoolimata. Kuigi kostjal võis olla mõistlik õigustus hagejat teiste ees negatiivselt kajastada, pidi kostja tema vanust ja teadmisi arvesse võttes aru saama, et hageja au teotavate väidete ja hinnangute avaldamine kahjustab hageja mainet. Kostja ei ole antud juhul soovinud tõendada süü puudumist.
12.Nii au teotavate faktiväidete kui väärtushinnangute avaldamise korral saab nõuda eeldatavast au teotamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 esimese lause järgi. Viidatud sätte kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja on taotlenud kostja kohustamist õigusvastasest tegevusest hoidumiseks. Hageja vastav nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on 07.04.2020 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja on jätkanud oma tegevust, kui postitas 06.03.2020 hageja ettevõtte avalikule Facebooki konto seinale kommentaari, milles pidas hagejat muinasjutuvestjaks, kes keerab tuksi viimase, mis teil on, varastab jupid ja hakkab takka otsa veel raha välja pressima. Kohus kohustab kostjat tähtajatult hoiduma hageja kohta hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 märgitud väidete ja hinnangute eraldi või koos avaldamisest.
13.Kohus märgib kokkuvõtvalt, et kostja oma käitumisega on täitnud objektiivse teokoosseisu, tema käitumine on õigusvastane ja süüline. Kuivõrd tõendamata on õigusvastasust välistavad asjaolud ja süü puudumine, siis kostja vastutab hageja ees VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg 2 ning § 1050 lg 1 ja 2 järgi.
14.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumise, sealhulgas isiku au teotamise korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel tuleb kohtul arvestada, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Nimetatu on sätestatud ka VÕS § 134 lõikes 5. Lisaks võib kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja kinnitusel on ebaõigete andmete ja ebakohaste hinnangute avaldamine talle raskelt mõjunud, sest kostja on alusetult loonud hagejast negatiivse kuvandi. Hageja on sellest tulenevalt olnud pinge all, tema meeleolu on langenud ja elukorraldus muutunud. Selgituste jagamine kolmandatele isikutele on põhjustanud hagejale liigset stressi. Hageja maine kahjustamine on toimunud ka hageja püsiklientide ees, kelle suhtumine hagejasse ei ole hagejale väheoluline. Hagejal on juhtunu tõttu klientidega raske suhelda, kuna ta kardab neilt samasugust ründavat, ahistavat ja laimavat tegevust nagu kostjalt. Riigikohus on leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega teotanud hageja au, siis tuleb eeldada hagejal mittevaralise kahju olemasolu.
7(9)
Kohus märgib, et vaid erandjuhtudel, kui avaldatud on üksnes ebaõige faktiväide, mis hageja õigusi olulisel määral ei kahjusta, võiks lugeda piisavaks meetmeks hageja õiguste tagamiseks andmete ümberlükkamise. Kohus on seisukohal, et antud juhul, kui kostja on sotsiaalmeedias avaldanud nii ebaõigeid fakte kui ka ebakohaseid hinnanguid, mis hageja mainet oluliselt kahjustavad, on hageja õiguste tagamiseks oluline lisaks andmete ümberlükkamisele tagada hagejale ka rahaline hüvitis. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiste asjaoludega: - hageja on nimeliselt Facebookis avaldatud väidete ja hinnangutega seostatav; - kostja postitustes kujutatakse hagejat kurjategijana (endine vang, kes on istunud kinni varguste ja muude kuritegude eest, kes on vägivaldne, ähvardab, valetab, hämab ja pressib raha välja), mis ei ole neutraalne ega väärtusvaba võrdlus, vaid tugeva ja erakordselt negatiivse tähendusvarjundiga võrdlus; - töövõtulepingust tulenevad poolte erimeelsused ei ole hageja ebatõese kujutamise õigustuseks; - kostja avaldatud väärtushinnangute sisu on teotav ning vorm kaldub vulgaarsustesse ja teadlikku solvamisse; - kostja on alates 2019. aasta suvest avaldanud suurel hulgal hageja vastu suunatud postitusi, kujutades hagejat samadest asjaoludest johtuvalt negatiivselt, ega ole oma tegevust lõpetanud ka kohtumenetluse ajal; - hageja au teotavad väited ja hinnangud on Facebookis avaldamise tõttu jõudnud suure hulga isikuteni ning mõjutanud nende arvamust hagejast negatiivselt; - eelduslikult mõjutab kostja poolt avaldatu ka klientide käitumist valikute tegemisel teenuste tarbimisel hagejaga seotud ettevõttes. Kohtu hinnangul on rikkumise asjaoludest tulenev kohane rahaline hüvitis, mis täidab lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile (leevendus kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest) ka preventsioonifunktsiooni (ühiskonna hukkamõist rikkuja õigusvastasele teole ja vajadus mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest) ning mis on kooskõlas senise kohtupraktikaga, kus isikuõiguste rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on tavapäraselt olnud 1000 – 5000 eurot, antud juhul 3000 eurot. Kohus leiab, et väljamõistetav hüvitis vastab ühiskonna üldise heaolu tasemele ega ole sümboolne, vaid tagab tuvastatud asjaoludel piisavalt hageja au ja väärikuse kaitset avalikkusele suunatud põhjendamatute väidete ja hinnangute eest.
15.Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 3000 eurot alates 20.01.2020 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja vastutab hageja ees deliktli üldkoosseisu alusel, kuna avaldas kolmandatele isikutele ja üldsusele hageja au teotavaid faktiväiteid ning väärtushinnanguid. Sellega rikkus kostja hageja isikuõigusi ja tekitas hagejale mittevaralist kahju, mis kuulub hüvitamisele. Põhjendatud on rahuldada hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue osaliselt ning õigusvastasest tegevusest hoidumise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb 8(9)
kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja taotles hagis õigusvastasest tegevusest hoidumist, ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi kohus rahuldas hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude osaliselt, märgib kohus, et küsimus, kas avaldatu on faktiväide või väärtushinnang, on õiguslik küsimus, mille üle otsustab kohus. Kohus on seisukohal, et ühe nõude osaline rahuldamine ei avalda antud juhul määravat mõju menetluskulude jaotusele poolte vahel, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1620 eurot koos käibemaksuga (168 eurot × 9 tundi 35 minutit materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise, samuti seisukoha koostamise eest vastavalt kohtu 24.03.2020 määrusele), kokku seega 1920 eurot. TsMS § 138 lõikest 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv (TsMS § 139 lg 2). Antud tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja vastuväiteid ei esitanud), asja lahendamist kirjalikus menetluses ning hagis ja hageja 07.04.2020 seisukohas esitatud põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on 1176 eurot (168 eurot × 7 tundi). Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurust vähendades asjaolust, et kohtule teadaolevalt on lepinguline esindaja osaliselt spetsialiseerunud ebaõigete faktiväidete avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete esitamisele, mistõttu saab kohtu hinnangul esindaja kvalifikatsioonist lähtudes eeldada, et menetlusdokumentide koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ning esindajale ei olnud hageja menetlusdokumentide koostamine õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 168 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1476 eurot (300 + 1176). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 1476 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.