lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-115253/99

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-115253/99
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7086
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Incproit OÜ12213540(Hageja)DStream OÜ12670237(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-115253

Tsiviilasi

Incproit OÜ hagi DStream OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

DStream OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7480 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Incproit OÜ (registrikood 12213540), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Kostja DStream OÜ (registrikood 12670237), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Küün

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 05.06.2019. a otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
2.Jätta DStream OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta DStream OÜ kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1(16)

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1.18.07.2017 esitas Incproit OÜ (hageja) Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse DStream OÜ (kostja) vastu 6400 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3740 eurot ja viivise 3740 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 31.07.2014 tarkvaraarenduse lepingu nr TA2014-15 (edaspidi leping) mass-sisestuse tarkvara „Domas“ (edaspidi Domas) loomiseks ja sama tarkvara arendustööde läbiviimiseks. Kostja kohustus tööde eest tasuma ettemaksu 3500 eurot, I etapi üleandmisel 8500 eurot, II etapi üleandmisel 2700 eurot ning lisa arendustööde eest 55 eurot/h. 06.10.2014 väljastas hageja kostjale lisatööde eest arve 1410-3 1056 eurot ja 10.10.2014 II etapi üleandmise eest arve 1410-3 3240 eurot, kokku 4296 eurot. 30.10.2014 e-kirjavahetuses kinnitas kostja, et kostjal on arved olemas ja saldo teada. 09.02.2015 tasus kostja seaduslik esindaja MT oma isiklikult kontolt kostja eest võlgnevuse katteks 556 eurot. Tasumata on 3740 eurot. Hageja on teostanud nõuetekohaselt I ja II etapi tööd ning lisaks lisatöid vastavalt kostja tellimusele. I etapina valmistas hageja tarkvara ja II etapina käivitas hageja vastava tarkvara kostja töökeskkonnas. Kostja kasutab oma igapäevases majandustegevuses Domasi enda klientidele teenuse osutamise eesmärgil. Kostja tööde osas pretensioone ei esitanud. Kostjal oli kohustus tasuda esitatud arved seitsme kalendripäeva jooksul. Kostja on olnud 06.10.2014 esitatud arve ja 10.10.2014 arve tasumisega viivituses. Alles arvete tasumise nõudmisel asus kostja esitama vastuväiteid. Kostja 16 kuud peale tööde üleandmist esitatud vastuväited töö kvaliteedi osas on hilinenud ning kostja ei saa neile tugineda. II etapi tööd anti üle oktoobris 2014. Kostja ei ole puuduseid piisavalt täpselt kirjeldanud ega ühtegi konkreetset puudust esile toonud. Lepingu p 9.2 järgi pidi arendaja andma koos lepingu objektiga kliendile üle tarkvara lähtekoodi, kui üleantav tarkvara on kliendile kuuluva tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa. Domas on uus tarkvara, mitte kostjale kuuluva tarkvara täiendus. Hageja pidi kostjale üle andma tarkvara piiramatu kasutamisõiguse litsentsi (lepingu p 9.5). Hageja ei ole kunagi lubanud kostjale anda üle lähtekoodi ega ole pakkunud kostjale võimalust lähtekoodiga tutvuda. Kostja ja Incproit Solutions OÜ (edaspidi Solutions) vahelised suhted tarkvara eMR arendamise osas ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Hageja nõuet ei välista asjaolu, et Solutions ei suutnud tarkvarasid Domas ja eMR omavahel sobitada. Domasi II etapi tööd ei olnud seotud Solutionsi poolt loodava tarkvaraga eMR. Lepingu 5.2 järgi teenuste eest tasumine pidi toimuma lepingu lisas kaks toodud maksetena arendaja poolt esitatud ja kliendi poolt aktsepteeritud tööde aruande alusel vastavalt esitatud 2(16)

arvele. Pärast tööde aktsepteerimist väljastas hageja arve. Kostja on ise aktsepteerinud hageja poolt esitatud arved oma e-kirjades. Kostja tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostjal ei ole hageja vastu nõuet. Hageja teavitas kostjat 19.09.2014 tööde valmimisest, nende üleslaadimisest pre-live keskkonda ja andis kostjale võimaluse tööd üle vaadata. Tööde pre-live keskkond luuakse arendustööde lõppfaasis, et tellija saaks asuda loodud programmi funktsionaalsust testima. Testimise järgselt ei väitnud kostja, et valminud programm ei sobi või töös esinevad puudused. 03.12.2014 teavitas kostja, et hageja on pädev, valmis uute lahenduste loomisel kaasa mõtlema ja suudab neid ellu viia. Pooled olid loobunud üleandmise-vastuvõtmisaktide esitamisest ning tööde valmimisest teavitamine, tellimuste esitamine ja vigadest teavitamine toimus kõik elektrooniliselt. Isegi, kui tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks töö valmimisest, siis tuleb lugeda töö vastu võetuks. Kostja on jätkanud Domasi edasiarendamist ja on tellinud 2015-2016 Domasile lisafunktsioone ja arendanud tarkvara edasi sellisel viisil, et see ühenduks elektroonilise menetlusringiga (eMR). Domasi loomise juures ei olnud nõutud eMRiga ühilduvust. Kostja on käinud oma rakendusi, sh Domasi tutvustamas ja pakkumas ning 2016 on kostja kinnitanud, et 10 valda on huvitatud teenuse ostmisest. Kostja ei oleks saanud oma teenust müüa, kui teenusel ei oleks olnud kostja poolt soovitud funktsionaalsust. Hageja sai I etapi tööd valmis augustis 2014 ning kostjal oli võimalus tarkvara testida juba 29.08.2014. I etapi tööd asusid teisel aadressil kui II etapi pre-live keskkond. 2015 e-kirjadest nähtub, et kostja on palunud paigaldada Domas investorite andmekeskusesse, kuigi kostja ise oli teinud tarkvara Domas lahenduse kättesaadavaks Leviras. See, et kostja soovis tõsta tarkvara muudesse andmekeskustesse, mida palus teha IM-l, ei väära fakti, et II etapi tööd olid varem üle antud. Kostja on asunud eMRist rääkima alles 19.12.2014 ehk alles 4,5 kuud hiljem, kui oli sõlmitud 31.07.2014 leping poolte vahel. Lisaks on asutud eMRist rääkima kaks kuud hiljem kui Domas on kostjale üle antud.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. 20.10.2014 pidi toimuma Domase II etapi tööde lõpetamine ehk Domasi juurutamine kostja töökeskkonnas. Pärast hagis mainitud arvete esitamist 2014 oktoobris jäi Domas tarkvara hageja serveritesse ja hageja teostas oma serverites tarkvaraga seonduvaid teste kuni 2015 alguseni. Kuna hageja tegevus viidi üle Solutionsi, palus hageja seaduslik esindaja hageja arvele enam ülekandeid mitte teha ning lubas kostjale juba väljastatud arved krediteerida. 27.07.2015 sõlmisid kostja ja Solutions arendusepingu TA-2015-07, mille alusel tellis kostja Solutionsilt elektroonse menetlusringi eMR tarkvara arenduse. Domas ning eMR on omavahel tihedalt seotud ja Domasi valmisolekut kostja keskkonnas ei olnud võimalik enne käivitada kui oli valminud eMR esimene versioon. Domasi hakati kostja keskkonnas juurutama 2015. a sügisel. eMR-i funktsionaalsus saadi tööle 2016 aprillis. 2016 alguses algas rakenduse Domas-eMR praktiline kasutamine ja alles seejärel ilmnesid Domasi tarkvara-vead. Solutions üritas jooksvalt parandada Domasis esinevaid vigu, 3(16)

kuid nende osakaal muutus sedavõrd suureks, et kogu rakendust 12.12.2016 tabanud tõrked seiskasid süsteemi edasise kasutamise. 2016. aasta novembriks oli kostjale selge, et hageja ja Solutions ei ole võimelised Domasi II etapi töid lõpuni viima. Koostöö seiskus ja kostja jättis viimased arved tasumata, kuna tööd olid lõpuni viimata. 09.02.2017 selgitas kostja e-kirja teel, et tööd on lõpuni viimata ja üle andmata on lähtekood. Hageja ei ole kostjale esitanud lepingu punktist 6.2 tulenevat aruannet teostatud tööde kohta. Kostjal ei ole seetõttu olnud võimalust toestatud töid üle vaadata. Kostja ei ole töid vastu võtnud ja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja on teadlik, millised puudused Domasil esinesid ning asjaolust, et need ilmnesid alles 2015 sügisel. Kuna tarkvara probleeme üritati parandada kuni 2016 novembrini, siis ei nõudnud hageja ka kostjalt arvete tasumist. Arvete tasumine kerkis päevakorda, kui koostöö peatus 2016 novembris. Hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning kostjal ei olnud võimalik neid eesmärgipäraselt kasutada. Asjaolu, et kostja kasutab Domasi oma igapäevases majandustegevuses, ei oma tähendust. Domasi arendamine viidi lõpuni teiste tarkvaraarendajatega. Hageja ei ole kostjale üle andnud Domasi lähtekoodi. Kostja on andnud hagejale teada, et ootab lähtekoodi ning dokumentatsiooni üleandmist, kuna ei välista, et Domasile on vaja hilisemalt lisaarendusi, mida kostja ei ole kohustatud hageja käest tellima. Kostja palus ka arvetes kajastatud tööde aruannet. Hageja küsis vastuseks, kuidas kostja soovib lähtekoodiga tutvuda. Seega on pooled üheselt aru saanud, et lähtekood tuleb üle anda. Kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Kostja on 09.02.2017 hinda alandanud tulenevalt lepingu punktist 8.1. Kostjal on õigus vähendada hageja poolt nõutavaid summasid nullini, sest hageja on lepingu täitmisega viivituses 1078 päeva. Kostja nõue on 25 477,45 eurot ((15 756 x 0,15%) x 1078). Kostja on võtnud viivise arvestamise aluseks lepingu hinna 14 700 eurot + lisatööd 1056 eurot. Hageja ei ole esitanud kostjale aruannet II etapis teostatud tööde kohta ja üleandmisakti Domasi juurutamise etapi lõppedes. Hageja esitatud arvetelt ei nähtu, mille eest on arved esitatud ning mida täpselt II etapi raames Domasi juures tehti. Kostja peab puuduse iseloomu kirjelduse esitama ulatuses, milles see on võimalik pärast töö välist ülevaatust eriteadmisi mitteomava isiku poolt. Hageja pole täitnud kohustust anda Domas II etapis teostatud tööd kostjale ülevaatamiseks. Kostja toob vastuses esile töös esinenud vead. Hagejal on kohustus anda kostjale üle Domasi lähtekood tulenevalt lepingu punktidest 9.2 ja

9.3.Lähtekoodi üleandmise kohustust tõendab ka asjaolu, et pooled ei ole käesoleva ajani sõlminud mistahes piiramatut kasutamisõiguse litsentsi Domasi osas. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi lepingut ega ole selgitanud, mis tähendab piiramatu kasutamisõiguse litsents. Domas seati pre-live keskkonda üles ühepäevase hilinemisega. Kostjat küll teavitati Domasi funktsionaalsuse testimise võimaluse tekkimisest, kuid pre-live keskkonda ülespanek ei võrdsustu Domasi üleandmisega kostjale. Asjaolu, et Domasil olid puudused, kinnitab 22.09.2014 e-kirjavahetus. Lisaks teavitati puudustes suuliselt poolte vahel peetud koosolekutel.

4(16)

Kostja ei ole käinud valdades tutvustamas Domasi, vaid tegemist oli eMRi koolitustega. Pooled ei ole lepingut muutnud. Muudatused oleks lepingu kohaselt pidanud olema kirjalikud ja kahepoolsed ning vormistatud lepingu lisadena. Kostja ei ole soovinud muudatusi teha. Hageja ei teinud tööd vastavalt kostja juhistele. Hageja kui oma ala professionaal pidi kostja poolt antud juhised järgima ning nende sobilikkuse ja otstarbekuse üle kontrollima. Hageja oli kohustatud kostjat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Hageja seda teinud ei ole, mistõttu vastutab hageja kostja juhiste tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja on algusest peale olnud teadlik, et kostja soovitud terviklahendus koosneb Domasist ja eMRist, st Domas peab ühilduma eMRiga. Hageja esindaja on juba 09.12.2014 arutanud kostjaga eMRi loogikat ning teinud ettevalmistusi eMRi arendamiseks.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

3.Maakohus rahuldas hagi ja jättis poolte menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 31.07.2014 sõlmisid (allkirjastatud 01.08.2014) pooled lepingu, mille alusel pidi hageja läbi viima Domasi arendustööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud kirjeldustele ning kostja pidi hagejale tööde eest tasuma 14 700 eurot + lisatööde eest 55 eurot/h; - hageja edastas kostjale lisatööde eest 06.10.2014 arve 1056 euro tasumiseks ja II etapi üleandmise eest 10.10.2014 arve 3240 euro tasumiseks; - kostja seaduslik esindaja MT tasus osaliselt 09.02.2015 kostja eest arve 1410-3 katteks 556 eurot; - kostjal on tasumata 3740 eurot. Vaidlusalune leping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Maakohus viitas VÕS §-le 637 lg 3 ja 5, §-le 638, lepingu p-dele 2.1.4, 2.1.5, 5.2., 6.1,6.2 ja Riigikohtu praktikale asjades nr 3-2-1-80-08 ja nr 3-2-1-16-06. Maakohus järeldas, et hageja ja kostja poolt lepingus kokkulepitud tööde vastuvõtmise kord vastab VÕS § 637 lg 4, st töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. Maakohus tuvastas poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 1 „Arendusteenuse tingimuste kokkulepe“ p 1.4 alusel, et: - hageja pidi töid teostama kahes etapis; - I etapp oli tarkvara arendus – tööd, mille käigus valmistatakse tarkvara ning, mille lõpus võtab tellija vastava tarkvara vastu peale vastavate testide tegemist; - II etapp seisnes tarkvara juurutamises ja selleks olid tööd, mille käigus käivitatakse vastav tarkvara kliendi töökeskkonnas; - I etapi töödega pidi alustatama 01.08.2014 ning need tuli üle anda 18.09.2014; - II etapi tööde üleandmine pidi toimuma 20.10.2014. Maakohus leidis, et pooled on muutnud suuliselt lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 3 alusel ning on loobunud aruannete esitamisest ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest. Kuigi pooled on lepingus kokku leppinud, et tööde üleandmine toimub sellekohase aruandega

5(16)

(elektroonse kirjaga), võis hageja kostja käitumisest aru saada, et kostja nõustus tööde üleandmisega suuliselt koosolekute raames ja tööde laadimisel pre-live keskkonda. Maakohus tuvastas isikuliste tõendite (tunnistajate MJ, AS, AK ütluste) ja dokumentaalsete tõendite (kostja seadusliku esindaja MT 30.10.2014 e-kirja, kriminaalasjas tunnistajana MT ülekuulamise protokolli, poolte e-kirjavahetuse, 22.07.2015 sõlmitud tarkvaraarenduse lepingu) alusel, et: - hageja teostas nii Domasi I kui ka II etapi tööd; - hageja on kostjale üle andnud I etapi tööd ning esitanud 23.08.2014 I etapi üleandmise kohta arve 10 200 eurot mille kostja on tasunud; - kokkuleppega II etapi juurutamise osas peeti silmas, et see toimub pre-live keskkonda panekuga; - Domas pandi pre-live keskkonda ülesse 19.09.2014; - tööde üleandmine toimus suuliselt koosolekutel; - tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta aruannet ei esitatud ja akti ei koostatud; - 2014 lõpus oli Domas sellisel kujul valmis, et seda sai reaalselt kasutama hakata; kostja kasutas Domasi oma majandustegevuses ja on seda edasi arendanud; - hageja kasutab enda lahenduste hoidmiseks Amazon pilve ja kasutas Amazoni serverit; - 22.09.2014 teavitas kostja Domasis esinevatest mõningatest puudustest, millised hageja parandas ning, mida kostja kinnitas 22.09.2014 e-kirjaga; - 23.09.2014 e-kirjaga teavitas hageja, et kõik räägitud vead ja puudused on kõrvaldatud ja peale nimetatud kuupäeva pole kostja teavitanud hagejat töös esinevatest puudustest; - 03.11.2014 e-kirjas kinnitas MT, et on teadlik hageja ees olevatest kohustustest ning märgib, et veninud on uue juriidilise isiku loomine ja hagejalt tellitu üleandmine; - hageja ei viinud oma tegevust üle Incproiti ega pidanud tegema kostjale kreeditarveid; - kostja ja Solutions sõlmisid 22.07.2015 uue lepingu iseseisva veebipõhise rakenduse eMRi loomiseks. Tööde II etapi vastuvõtmist kinnitas asjaolu, et kostja ei väitnud enne kohtumenetlust, et hageja ei ole kostjale II etapi töid üle andnud ja nõudnud aruannete esitamist. Usutav ei ole, et kostja kinnitaks arveid ja saldot ja tasuks arve osaliselt, kui hageja ei oleks II etapi töid teostanud ja üle andnud. JP (Pr) 02.11.2014 e-kiri ei tõenda, et kostja on küsinud hagejalt aruannet. JP kinnitab oma ekirjas, et tema ettevõttel hagejaga leping puudub, seega ei saanud JP ka vastavat aruannet kostja nimel hagejalt küsida. Tunnistaja MJ on samuti märkinud, et JP ei olnud 02.11.2014 lepingu osapooleks, vaid oli investoriks. Kostja esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et Domasi üleandmine toimus alles septembris 2015. E-kirjavahetus tõendab üksnes, et kostja soovis Domasi paigaldamist lisaks investorite andmekeskustesse, milleks kostja seaduslik esindaja MT andis juhised Solutionsile. Asjaolu, et kostja soovis Domasi paigaldamist ka investorite andmekeskustesse ei tõenda, et II etapi tööd olid tegemata ja üle andmata kostjale 19.09.2014 – pigem vastupidi, et II etapi tööd olid tehtud ja üle antud. MT on kinnitanud, et 2014 lõpus oli Domas valmis. Ühtegi tõendit, et kostjal ja Solutionsil olid kokkulepped seoses Domasiga, kohtule esitatud ei ole. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et hageja on kostjale II etapi tööd üle andnud hiljemalt 23.09.2014, kui hageja kõrvaldas kostja poolt viidatud puudused ning kostja on tööd vastu võtnud juhindudes VÕS § 638. Arvestades pooltevahelist praktikat, et I etapi tööd on üle antud ilma aruannet esitamata ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamata, on pooled lepingut

6(16)

suuliselt muutnud ning aktsepteerinud ka II etapi tööde üleandmist ilma aruannet esitamata ja akti allkirjastamata. Nimetatu ei võta aga kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele. Tööde lepingutingimustele vastavuse lahkamisel viitas maakohus VÕS § 641 lg 1 ja 2, § 77 lg 2, § 643, § 644 lg-tele 1, 2 ja 3. Maakohus tuvastas isikuliste (tunnistajate MT, AK, MJ ütluste) ning dokumentaalsete tõendite (lepingu, 22. ja 23.09.2014 ning 09.12.2014-15.01.2015 ekirjavahetuse) alusel järgmised asjaolud: - pooled leppisid lepingu lisas 1 kokku, millistele omadustele Domas peab vastama; - hageja ei olnud kostjaga lepingu sõlmimisel teadlik, et Domas peab ühilduma hiljem eMRiga; - kostja teavitas hagejat puudustest Domasis 22.09.2014 ja hageja kõrvaldas need; - kostja seaduslik esindaja MT kinnitas 22.09.2014 e-kirjas, et kõik on korras; - kostja sõlmis 22.07.2015 Domasi edasiarendamiseks lepingu Solutionsiga, kes pidi arendama iseseisva veebipõhise rakenduse eMRi, mis pidi ühilduma Domasiga; eMR täiendus tarkvarale võis ära lõhkuda Domasi töötava funktsionaalsuse; vead, mis avastati hiljem, tekkisid hilisemate parenduste ja täienduste tõttu. Maakohus järeldas, et Domasis esinenud vead 2016. aastal olid tingitud tarkvara edasiarendamisest ning esialgse soovi - ühildumisest AVP-ga - muutmisest. Kuna hageja ei olnud teadlik kostja soovist, et Domas peab ühilduma eMRiga, siis ei saa teha järeldust, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavust ei tõenda ka kostja pool koostatud ja esitatud tarkvaratööde aruanne juunist novembrini 2016. Kostja ei ole välja toonud, millisele täpsele lepingutingimusele mis rida ei vasta. Lisaks on tunnistaja AS ütlustega tõendatud, et ridade 17, 105, 139, 140, 235, 274 näol ei ole tegemist vigadega, vaid tegemist oli töömahtude hindamise, tiimi koordineerimise koosoleku ja versiooniuuendustega. Vigadena ei saa ka käsitleda ridasid, mis puudutavad Domasi ühilduvust eMRiga. Hageja ei olnud ja ei pidanudki olema teadlik, et Domas peab ühilduma eMRiga. Kohtule ei esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejat teavitanud puudustest garantiiajal (lepingu p 7.1 ja 7.2). Maakohus tuvastas lepingu ja tunnistajate AS ja AK ütluste põhjal, et: - lepingu p 9.2 kohaselt pidi hageja kostjale andma lähtekoodi üksnes siis, kui üleantav tarkvara on kliendile kuuluva tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa; - Domas oli uus tarkvara, mitte tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa; - tulenevalt lepingu p-st 9.5 pidi hageja kostjale andma tarkvara piiramatu kasutamisõiguse litsentsi; - Domasi lähtekood on kostja valduses. Nimetatust järeldas maakohus, et hageja ei pidanud lepingust tulenevalt kostjale üle andma Domasi lähtekoodi ja mitteüleandmist ei saa pidada lepingutingimuste rikkumiseks. Võimalikest puudustest teatamise mõistliku aja osas viitas maakohus VÕS §-le 643, § 644 lg 1 esimesele lausele ja § 644 lg-le 3. Isegi kui Domasis esinenuks selle üleandmise ajal puudused, siis on kostja minetanud oma õiguse puudustele tugineda, sest ta pidanuks tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Puuduvad tõendid, et peale 23.09.2014, kui hageja kõrvaldas räägitud vead ja puudused, oleks kostja esitanud hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks. Puuduvad põhjused, miks kostja ei saanud koheselt Domasi testida. Kostja on hagejat teavitanud puudustest alles 2017. aastal ehk

7(16)

umbes 2,5 aastat hiljem tööde üle andmisest ja seda ajal, mil kostja on asunud Domasi edasi arendama ja ühildama eMRiga. Kostja ei ole piisavalt täpselt kirjeldanud, millistele lepingutingimustele hageja poolt teostatud töö ei vastanud. Seetõttu on kostja minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja tasaarvestuse nõuet (25 392,32 eurot) käsitades viitas maakohus lepingu p-le 8.1 Kuna hageja teostas tööd vastavalt lepingule ja on tööd õigeaegselt kostjale üle andnud, puudub kostjal õigus vähendada teenuse eest maksmisele kuuluvat summat ning kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlasuhe lõppenud tasaarvestusega. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3740 eurot. Lepingu p 8.2 kohaselt oli arendajal nõuetekohase arve tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist perioodi 13.10.2014-29.08.2017 eest kokku 5981,53 eurot, millest hageja palub välja mõista 3740 eurot. Viivise nõue kuulus rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõigust, leides et: a) Pooled muutsid lepingut suuliselt ning loobusid teostatud tööde aruannete esitamisest ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest (VÕS § 13 lg 3). Kostja on selgitanud ja tõendanud, et ei soovinud muuta mistahes lepingu punkte. Maakohtu otsuse p-s 42 toodud seisukohad on üllatuslikud, sest kostja nõudis dokumenteeritud tööde esitamist enne kohtumenetlust ning selgitas hagejale 09.02.2017 kirjas, et hageja ei ole II etapi töid lepingus sätestatu kohaselt üle andnud. Pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud, et Domasi juurutamine võrdsustub pre-live keskkonda laadimisega. Tunnistaja MJ väitis oma ütlustes, et koosolekud toimusid iganädalaselt ja selle raames anti ka jooksvalt tööd üle. Nimetatu on ainuke tõend. Kostjale sai väidetavate koosolekute pidamine teatavaks alles tunnistaja ütlustest 02.04.2019 istungil. Varasemalt oli hageja väitnud, et I ja II etapi tööd anti üle e-kirja vahendusel ehk vastav info saadeti kostjale kirjalikult. MJ ütlused iganädalastest koosolekutest ei ole usaldusväärsed, kuivõrd ta on ise kinnitanud, et ei mäleta, et oleks tööde nimekirja kui sellist olnud ja et seda oleks kostjale üle antud (vt 02.04.2019 kohtuistungi salvestust alates 2:44 kuni 2:46). Ühtlasi ei olnud MJ võimeline andma ütlusi asjaolude kohta, millal konkreetselt I etapp ja/või II etapp algas ja/või lõppes. Maakohus on vastuoluliselt asunud seisukohale, I ja II etapi tööd anti üle suuliselt, ja samas, et I etapp anti üle 29. - 30.08.2014 e-kirjaga ning II etapi tööd hiljemalt 23.09.2014 samuti ekirjaga IM poolt kirjalikus vormis e-kirja vahendusel (millele hageja tugines esimese astme menetluse vältel kuni 2. aprilli 2019 kohtuistungini). Eelnevast tulenevalt on ebaselge ka maakohtu põhjendus, et hageja võis kostja käitumisest aru saada, et kostja on nõustunud tööde üleandmisega suuliselt koosolekute raames ja tööde laadimisel pre-live keskkonda.

8(16)

Kostja jaoks ei ole selge, millal ja kes konkreetselt ja kuidas I ja II etapi tööd kostjale üle andis. Nimetatud asjaolu ei osanud selgitada ka tunnistaja MJ, kes juhtis hageja nimel Domasi arendamise protsessi (2. aprilli 2019 kohtuistungi helisalvestus 2:43 kuni 2:45). Seetõttu on selge ja tõendatud, et pooled ei ole kokku leppinud lepingu muudatusi. Hageja oli kohustatud esitama üleandmis- ja vastuvõtuakte vastavatele etappidele, järgima lepingu punkti 6.2. ja selle lisa 1 punkti 1.5 ning II etapi tööde puhul pidi toimuma juurutamine kostja määratud kostja keskkonnas. b) Hageja on lepingu kohaselt üle andnud I ja II etapi tööd, mis on kostja poolt vastu võetud

(VÕS § 638).

Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et I etapi tööd anti üle 29. - 30.08.2014 e-kirjadega, kuna kostja tasus 23.08.2014 I etapi tööde eest esitatud arve. Kostja tasus 23.08.2014 I etapi tööde eest esitatud arve enne I etapi tööde reaalset tegemist, kuivõrd hagejal puudusid endal rahalised vahendid töö teostamiseks. Sellest tulenevalt on ka I etapi tööde arve tasutud 23.08.2014, mitte 19.09.2014. Kostjale võimaldati esmakordselt Domasile juurdepääs 30.08.2014. Nimetatut kinnitas hageja seaduslik esindaja 6. juuni 2018 kohtuistungil ehk, et kostjale võimaldati enne I etapi töid ligipääs testtarkvarale. Seega ei olnud 30. augustil 2014 tegemist I etapi tööde üleandmisega. 19.09.2014 edastatud e-kirjas palub hageja seaduslik esindaja, et kostja seaduslik esindaja testiks Domasi ja veenduks, et see kõik toimib. E-kiri viitab konkreetselt I etapi töödele, mille käigus valmistatakse tarkvara ning mille lõpus võtab tellija tarkvara vastu peale temapoolsete testide tegemist. Maakohus on otsuse p-s 42 asunud ebaõigele seisukohale, et kostjal on võimalik tõendada I etapi tööde mittesaamist. 19.09.2014 anti kostjale üle I etapi tööd ehk võimaldati teostada Domasi osas teste nagu lepingus on sätestatud. Testide tegemise järgselt pidi toimuma Domasi üleandmine üleandmise- ja vastuvõtu akti ning tööde nimekirja alusel. Pärast I etapi lõpuleviimist ja üleandmist pidi hageja hakkama juurutama tarkvara kostja määratud keskkonnas. Nimetatud tegevuseni kostja aga ei jõudnud ehk pole II etapi töid teostanud. Pre-live keskkonna kasutamine ei tähenda automaatselt Domasi juurutamist kostja soovitud keskkonnas ehk II etapi tööde teostamist. Kostja sooviks ei olnud Domasi juurutamine Levira keskkonnas. Tunnistaja MJ ei mäletanud, millal ja kes konkreetselt andis hagejale suunised Domasi juurutamiseks Levira keskkonnas. Kostja on alati esitanud kõik taolised palved e-kirja vahendusel. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus teostatakse väidetava II etapi töid ja nende üleandmist, toimub juhtnööride andmine kostja poolt suuliselt. Hageja ei ole kordagi selgitanud, kelle poole soovitas kostja pöörduda Leviras ehk kes oli kostja kontaktisikuks Leviras, kui väidetavalt oli tegemist kostja soovitud keskkonnaga. Kostja tunnistaja ei kinnitanud, et käesoleval juhul on Domasi panek pre-live keskkonda võrdsustatav II etapi tööde lõpuleviimisega. Apellant tugineb tunnistaja AS ütlustele. AS on selgitanud, et pre-live keskkonnas teostab arendustiim (hageja töötajad) viimaseid teste saamaks aru, kas tarkvara tegelikkuses ka vigadeta toimib. Lepingu kontekstis tähendab see seda, et pre-live keskkonnas teostatakse tarkvara töid ja veendutakse, et Domas reaalselt toimib. Pärast seda on kostjal endal võimalik nimetatud tarkvara testida ja veenduda, kas see toimib vigadeta. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hageja seadusliku esindaja e-kiri, milles ta palub prelives olevat Domasi testida ehk kontrollida lahenduse töökindlust, jõudlust ja eesmärgipärasust.

9(16)

Asjaolu, et pre-live keskkond asus erineval aadressil, ei ole määrava tähendusega ning seetõttu ei tõenda hageja korrektset lepingu täitmist. Mõlemad keskkonnad seati üles hageja poolt valitud keskkondadesse, mistõttu ei saa nendesse keskkondadesse tarkvara Domasi üleslaadimist käsitleda II etapi tööde teostamisena. Domasi juurutamine kostja poolt määratud töökeskkonnas toimus hilisemalt, pärast seda kui kostja edastas 8. mail 2015 e-kirja MJ-le ja IM-le, milles palus, et nad paigaldaksid Domasi Astrec Data keskkonda. Juhul kui Domas oleks juba kostja keskkonnas juurutatud, siis ei oleks sellist pöördumist tehtud. Isegi juhul, kui II etapi tööd oleks 19.09.2014 teostatud, siis ei esitanud hageja lepingu alusel tööaruandeid ega ka üleandmise-vastuvõtu akti, mille alusel oleks olnud kostjal võimalik tööd vastu võtta. c) Tööd ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 643 ja § 644). Kuna kostjale ei esitanud II etapi töid ülevaatamiseks, puudus võimalus esitada omapoolsed piisavalt täpselt kirjeldatud Domasi puudused hagejale. Maakohtu p-s 47 toodud järeldus on vale. Kostja ei tellinud Solutionsilt Domasi edasiarendustöid. Vastavat asjaolu kinnitas ka hageja tunnistaja MJ (vt 02.04.2019 kohtuistungi salvestust 3:00). 22. juulil 2015 sõlmitud töövõtuleping Solutionsiga ei sätesta, et tegemist oleks Domasi edasiarenduse lepinguga. Nimetatud lepingu punkti 1.1. kohaselt on lepingu objektiks Solutionsi osutatava tarkvaraarenduse teenuse elektroonilise menetlusringi tarkvara arendustööde läbiviimine vastavalt käesolevas lepingus ja selle lisades määratletud kirjeldusele. Kostja esitatud tõendid kinnitavad, et hageja ei teinud II etapi töid ehk ei juurutatud Domasi kostja poolt määratud keskkonnas 2014 septembris. Vastupidisel juhul oleks nimetatud vead juba ka varasemalt ilmnenud. Domas anti 2015. aasta alguses hageja poolt Solutionsile üle, et Solutions saaks jätkata Domasiga seonduva teenuse osutamist ehk teostada II etapi töid, kuna hageja oli selleks hetkeks oma tegevuse lõpetanud/peatanud. Maakohtu põhjendus, et tõendamata on hageja tegevuse üleviimine Solutionsi, on ebaõige. Seoses majandustegevuse lõppemisega 2015. aasta alguseks ei olnud hageja võimeline täitma 12-kuulist garantiikohustust. Ka sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik esitada hagejale puuduste kõrvaldamise nõudeid. Maakohtu põhjendus otsuse p-s 48, mille kohaselt ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejat teavitanud puudustest garantiiajal, on seetõttu üllatuslik. Domasi puudused ilmnesid, kui Domasi hakati reaalselt juurutama kostja poolt määratud töökeskkonnas ja vead avaldusid 2015 – 2016 perioodil, kui hageja oli oma tegevuse lõpetanud ning andnud Domasi üle Solutionsile. Seetõttu esitas kostja teated puudustest, mis avaldusid II etapi tööde teostamisel, Solutionsile, kes üritas tulutult vigu parandada. Kuigi vead ilmnesid II etapi juurutustööde käigus, olid need olemas juba Domasi arendustööde lõpetamisel hageja poolt ja Solutionsile üleandmisel. Tunnistaja AS ja AK on andnud ütlusi nimetatud vigade ja nende esinemise sageduse kohta. Maakohtu otsus on üllatuslik ja maakohus on jätnud osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus on otsuse p-s 49 ebaõigesti tuvastanud, et hageja ei pidanud kostjale üle andma Domasi lähtekoodi ja hageja ei ole tänaseni seda kosjale andnud. Domas (koos lähtekoodiga) anti hageja poolt Solutionsile üle 2015. aasta alguses. Töövõtulepingu punkti 9.2. ja 9.3. alusel on kostjal õigus saada ning hagejal kohustus üle anda kood. Pooled on mh 02.11.2014 ekirjadest tulenevalt üheselt aru saanud, et kood tuleb vastavalt lepingu p-le 9 üle anda.

10(16)

Lepingu p 9.3. kohaselt annab hageja kostjale üle kõik Domasi varalised õigused. Varaliste õigustena on AutÕS § 13 lg 1 punkti 1 all mõeldud ka õigust Domasi reprodutseerida. Domasi reprodutseerimist ei ole võimalik teostada ilma lähtekoodita. Lähtekoodi üleandmine tellijale IT-sektoris teostatavate töövõttude puhul on tavapärane. Domasi lähtekoodi üleandmise kohustust tõendab ka fakt, et tänaseni ei ole hageja ega kostja sõlminud mistahes piiramatut kasutamisõiguse litsentsi Domasi osas. Litsentsilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud ega kordagi arutatud. Tähendust ei oma, et Domasi lähtekood on tänaseks kostja valduses, sest see ei muuda hagejapoolset lepingurikkumist olematuks. Kostja esitas hagejale tasaarvestatava nõude 09.02.2017 lepingu p 8.1. alusel. Kostja on tõendanud, et hageja ei olnud võimeline täitma teenuse osutamisel lepingu punkti 6.2. ja töövõtulepingu lisa 1 p 1.5. Samuti ei ole hageja lepingu p 9 kohaselt üle andnud Domasi lähtekoodi. Hageja ei ole täitnud lepingus kokkulepitud kohustusi ja seega kostjal on õigus vähendada hageja poolt nõutavaid summasid nullini, kuivõrd hageja on lepingu täitmisega viivituses 1653 päeva.

VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). I
7.Maakohus jättis kohaldamata poolte poolt lepingu p-s 12.1 kokkulepitud tingimuse, mille kohaselt lepitakse kõik lepingu muudatused kokku kahepoolselt ning vormistatakse lisadena. Maakohus leidis, et pooled muutsid lepingut suulises vormis ja kohaldas VÕS § 13 lg-t 3. Maakohtu seisukoht ei ole nimetatu osas täpne, sest lepingu muutmise suuliste tahteavalduste tegemist poolte poolt esitatud asjaoludest ei nähtu. Nimetatu ei ole aga toonud kaasa lõpptulemusena ebaõiget lahendit.
7.1.VÕS § 13 lg 3 kohaldamist on Riigikohus lahanud oma lahendis nr 2-15-5027. Selle kohaselt võib VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui lepingupoolel ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud lepingu sisu. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Eristada tuleb lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel.
7.2.Lepingu muutmise ettepaneku saab teha kaudse tahteavaldusega. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. /.../

11(16)

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise kas või kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu (samas, p 14). Kuivõrd maakohus lepingu konkludentse muutmise võimalikkust pooltega ei arutanud, palus ringkonnakohus võtta pooltel eeltoodud normide kohaldamise osas õiguslik seisukoht. Pooled on ringkonnakohtule oma seisukohad 03.04.2020 esitanud.

7.3.Hageja viitas oma 01.03.2018 menetlusdokumendis ringkonnakohtu praktikale ja leidis, et pooled loobusid aktide ja aruannete, tellimuste ja vigadest teavitamise kirjalikust vormist ning kõik see toimus elektrooniliselt.
7.4.Maakohus tuvastas otsuses järgmised asjaolud, mille üle puudub vaidlus apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel: - pooled leppisid kokku kirjalikus lepingus, et tööde üleandmine toimub sellekohase aruandega (elektroonse kirjaga); - tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta akti ei koostatud; - I etapi tööd on üle antud (kostja väitel 19.09.2014); - ka I etapi tööde üleandmise osas ei ole aruannet esitatud ega üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastatud; - 30.10.2014 e-kirjas kinnistas kostja seaduslik esindaja MT, et on arved kätte saanud ning saldo on 4296 eurot; - MT kinnitas tunnistajana kriminaalasjas, et 2014 lõpus oli Domas sellisel kujul valmis, et seda sai reaalselt kasutama hakata; - 09.02.2015 tasus MT kostja eest hagejale arve 1410-3 osaliselt 556 eurot; - hageja on esitanud kostjale I etapi tööde eest 23.08.2014 arve 1408-3 10 200 eurot, milline on kostja pool tasutud.
7.5.Tunnistaja MJ on andnud ütlusi selle kohta, et kui tööd olid valmis, siis lepiti kokku, et need on üle antud. Sellise suulise kokkuleppe tuvastamiseks puuduvad piisavad asjaolud. Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et tunnistaja pole silmas pidanud suulises vormis lepingu muutmist, vaid pidanud kokkulepet käitumisega saavutatuks, sest mingile suuliste tahteavalduste vahetamisele konkreetsete isikute vahel ei ole tunnistaja viidanud.
7.6.Poolte käitumisest on järeldatav hageja soov anda tööd üle koosolekutel ilma vastavate aruannete ja aktide koostamiseta (TsÜS § 69 lg 1 mõttes). Poolte ühiste töökoosolekute kaudu on tuvastatav hageja tahteavalduse jõudmine kostjani (TsÜS § 69 lg 2 mõttes). Kostja eitab apellatsioonimenetluses koosolekute pidamist. Samas on kostja 01.03. ja 15.03.2018 menetlusdokumentide p-des 2.1.7. väitnud seoses puudustega töös, et lisaks 22.09.2014 ekirjadele teavitas kostja hagejat erinevatest Domasil esinenud vigadest korduvalt suusõnaliselt telefoni vahendusel ja ka poolte vahel peetud koosolekutel. Seega töökoosolekuid poolte vahel siiski peeti. Kui kostja on pidanud silmas hilisemaid koosolekuid, siis kostja vaikimisi nõustumine hageja tahteavaldusega on järeldatav kostja poolt ilma dokumentideta tööde vastuvõtmisest, varem samal viisil I etapi tööde vastuvõtmisest, II etapi osas pretensioonide esitamata jätmisest pika aja (kahe aasta) jooksul enne kohtumenetlust ja Domasi reaalselt kasutama asumisest, samuti II etapi tehtud tööde eest osaliselt tasumisest. Nimetatust on järeldatav lepingu konkludentne muutmine poolte käitumisega (TsÜS § 68 lg 3 mõttes).
8.Maakohus järeldas asjas esitatud tõenditest nende kogumis õigesti, et kostja ei ole enne kohtumenetlust kahe aasta jooksul tõstatanud küsimust II etapi tööde üleandmata jätmisest ega

12(16)

ole nõudnud aruannete esitamist. Maakohus on seejuures põhjendatult leidnud, et JP 02.11.2014 e-kiri ei tõenda, et kostja on küsinud hagejalt aruannet või tööde üleandmise akti. Maakohus tuvastas, et JP kinnitas oma e-kirjas, et tema ettevõttel hagejaga leping puudub, seega ei saanud ta vastavat aruannet kostja nimel hagejalt küsida. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses ekirjas nõuab JP üleantava töö koodi ja dokumentatsiooni, täpsustamata, mida dokumentatsiooni all silmas peetakse. Kokkuvõttes ei ole 02.11.2014 e-kirjast võimalik järeldada apellatsioonkaebuses märgitud asjaolu, et kostja nõudis hagejalt teostatud töö töölehti. Isegi, kui tõendist oleks see järeldatav, on nimetatud tõend vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega ja tuvastatud asjaoludega.

9.Põhjendamatu on apellandi väide, justkui tuginenuks hageja tööde üleandmisele e-kirjade teel. Hageja on väitnud, et pooled loobusid üleandmise-vastuvõtmisaktide esitamisest ning tööde valmimisest teavitamine, tellimuste esitamine ja vigadest teavitamine toimus elektrooniliselt. Hagi asjaoludest (vt nt hageja 01.03.2018 menetlusdokument p 2.1.2 II kd, tl 41-44) saab järeldada, et tarkvara seati 19.09.2014 II etapi tööde lõppfaasis üles pre-live keskkonda, et tellija saaks asuda selle funktsionaalsust testima ja saaks vigadest töövõtjat teavitada. Nimetatust teavitati kostjat e-kirja teel ja sellekohane e-kiri sisaldub toimikus (II kd, tl 46). Hageja ei selgitanud menetlusdokumentides, kuidas toimus poolte suhtlemine tööde teemal alates 01.08.2014 töövõtulepingu sõlmimisest kuni väidetava tööde üleandmiseni testimiseks 19.09.2014.
10.Kostja vaidles vastu üksnes sellele, et tööd anti üle hageja poolt toodud kuupäeval 19.09.2014. Töökoosolekute pidamise fakt ei ole oluline tööde üleandmise kontekstis, vaid konkludentse kokkuleppe kontekstis mitte vormistada tööde aruandeid ja akti. Seda põhjusel, et töid ei tulnud anda lepingu II etapis üle etapiviisiliselt, vaid teise etapi lõppfaas seisneski tarkvara ülesseadmises kostjale kättesaadavasse keskkonda selle testimiseks ja vigade leidmiseks. Ilmselt ei pea tunnistaja MJ silmas tööde üleandmist etapiviisiliselt juriidilises mõttes, vaid poolte koostööd tarkvara arendamisel. Tunnistaja ütlused, et ta ei mäleta tööde nimekirja üleandmist, on kooskõlas poolte väidetega, et selliseid nimekirju pole koostatud/kostjale üle antud. Seega ei saa need muuta tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Asjaolu, et tunnistaja ei ole võimeline andma ütlusi selle kohta, millal täpselt tööde esimene või teine etapp algas või lõppes, on seletatav pika aja möödumisega tööde tegemisest, töid tehti sügisel 2014, tunnistaja ülekuulamine toimus kevadel 2019.
11.Kui kostja leidis, et selliseid töökoosolekuid, kus oleks käitumisega aktsepteeritud tööde aruannete esitamata jätmist, ei peetud, oli tal võimalus sellises pigem erandlikus olukorras taotleda omalt poolt täiendavate tõendite esitamist (TsMS § 199 lõike 1 punkt 6). Käesolevas asjas kostja sel alusel täiendava(te) tõendi(te) esitamist ei taotlenud. Hageja ei pidanud tõendama lisaks teiste tõenditega, et pooled pidasid selliseid töökoosolekuid.
12.Kuna käesolev vaidlus puudutab Domasi II etapi tööde eest tasumist, ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, kes ja millal täpselt I etapi tööd kostjale üle andis. Maakohus tuvastas tunnistaja MJ ütlustega, et esimese etapi tööd anti kostjale üle. On tõsi, et maakohtu seisukohad II etapi tööde üleandmise kohta on mõneti ebaselgelt ja vastuoluliselt formuleeritud. Maakohtu p-st 43 on võimalik järeldada maakohtu seisukohta, et tööd anti üle 19.09.2014 töö pre-live keskkonda panekuga. Nimetatu tuleneb nimetatud p-s toodud lausest: „Asjaolu, et kostja soovis Domasi paigaldamist ka investorite andmekeskustesse ei tõenda, et Domasi II etapi tööd olid tegemata ja üle andmata kostjale 19.09.2014.“ Samas maakohtu otsuse p-st 44 tuleneb kohtu seisukoht, et need anti üle hiljemalt 23.09.2014, kui hageja oli kõrvaldanud kostja poolt viidatud puudused. Kohasem oleks formuleerida töö üleandmise-vastuvõtmisega seonduv

13(16)

viisil, et tööd esitati kostjale vastuvõtmiseks 19.09.2014, kostja leidis neis puudusi, mis parandati 23.09.2014 kuupäevaks ja nimetatud kuupäeval tuleb tööd lugeda vastuvõetuks. Seda ka tulenevalt maakohtu põhjendatud seisukohast, et töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4) (vt maakohtu otsuse p 40). II

13.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ja töö vastas lepingutingimustele; hageja ei pidanud kostjale üle andma Domasi lähtekoodi. Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6), kuid vastab apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
14.Asjaolu, et kostja asus 09.02.2017 vastuses hageja nõudekirjale (I kd, tl 35 pöördel-36) seisukohale, et II etapi töid ei ole töövõtulepingus kokkulepitu kohaselt hageja poolt üle antud, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale, et hageja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks. Kiri on kirjutatud kohtueelses menetluses vastuseks hageja tasunõudele ja selles on kostja väljendanud õiguslikke seisukohti, millele on jäänud kindlaks ka käesolevas menetluses.
15.Töövõtulepingu lk 14 oleva kokkuleppe kohaselt seisnes tööde II etapp – tarkvara juurutamine – töödes, mille käigus käivitatakse tarkvara kliendi töökeskkonnas. Maakohus on andnud hinnangu tööde ülespaneku kohta tööde pre-live keskkonda (maakohtu otsuse p 43), põhjendades, et tegemist oli kostja keskkonnaga. Apellatsioonkaebuse väide, et pooled ei ole kokku leppinud Domasi juurutamise võrdsustamises pre-live keskkonda laadimisega, on iseenesest õige. Pooled ei ole aga lepingus sätestanud konkreetse keskkonna nime, millesse tuli töö üles panna. Maakohus on seetõttu lepingu tingimust tõlgendades asunud põhjendatult seisukohale, et vastav hageja lepinguline kohustus on tarkvara ülespanekuga Levira keskkonda täidetud.
16.Apellandi viide, et hageja on esitanud kõik sellised palved kostjale e-kirja teel, mis on tõendatud poolte 05.05.2015 ja 08.05.2018 e-kirjadega (II kd, tl 112 ja 114) ja Domasi juurutamine toimus 08.05.2015 e-kirjade kohaselt Astrec Data keskkonnas, on eksitav. Maakohus on nimetatud tõendeid uurinud ja tuvastanud õigesti, et kirjavahetus tõendab kostja soovi paigaldada Domas oma investorite andmekeskustesse ja kostja seadusliku esindaja MT juhiseid selleks.
17.Apellant on seisukohal, et hageja 19.09.2014 e-kiri (II kd, tl 107) käsitab tööde I etapi üleandmist. Maakohus tuvastas, et tegemist oli II etapi tööde vastuvõtmiseks esitamisega. Maakohus ei ole II etapi tööde valmimise ja vastuvõtmiseks esitamise tuvastamisel tuginenud üksnes eelnimetatud e-kirjale, vaid on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid nende koosmõjus. Tunnistaja AS apellatsioonkaebuses tsiteeritud ütlused, mille kohaselt teostab arendustiim prelive keskkonnas viimaseid teste, saamaks aru, kas tarkvara ka tegelikkuses vigadeta toimib, ei lükka ümber asjaolu, et tööd anti üle nende ülevaatamiseks pre-live keskkonnas. On loogiline eeldada, et ka kostjal oli ligipääs samale keskkonnale. Muidu poleks ta selles saanud vigu tuvastada ja hagejale parandamisettepanekuid esitada nagu ta seda on teinud. Kolleegium ei tähelda maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumisi tõendite hindamisel, mis annaks aluse nõustuda apellandi väidetega, et 19.09.2014 anti üle I etapi tööd.
18.Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite pinnal õigesti, et tehtud tööd vastasid lepingutingimustele. Apellant märgib õigesti, et 22.07.2015 Solutionsi ja kostja vahelise

14(16)

lepingu p 1.1 objektiks ei ole otsesõnu Domasiga ühilduva eMR-rakenduse väljaarendamine ja vastav maakohtu seisukoht tuleb otsusest välja jätta. 22.07.2015 lepingu objekt on sõnastatud kui „...arendaja poolt osutatav tarkvaraarenduse teenus elektroonilise menetlusringi tarkvara /.../ arendustööde läbiviimine vastavalt käesolevas lepingus ja selle lisades määratletud kirjeldusele....“ Samas ei muuda see otsust lõppjärelduses ebaõigeks, kuna maakohus on tuvastanud, et hageja ei olnud teadlik kostja soovist, et Domas peaks eMR-ga ühilduma.

19.Apellant ei ole viidanud, millistest tema esitatud tõenditest ja hageja taotletud tunnistajate konkreetsetest ütlustest saaks teha järelduse, et Domasi lõpetamata tööd anti 2015 alguses Solutionsile üle. Kui apellant peab silmas Domasi lähtekoodi, millest tunnistaja MJ apellatsioonkaebuses viidatud kohtuistungi helisalvestises räägib (02.04.2019 kohtuistugi protokolli salvestis 2h55min – 2h58min), siis ringkonnakohus on nimetatud salvestist kuulanud. Tunnistaja räägib hageja poolt 2015. aastal Domasi lähtekoodi üleandmisest Solutionsile seoses asjaoluga, et hageja oli oma tegevuse lõpetanud. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et Domasi tööd anti varem kostjale üle, ei oma nimetatu aga tähendust käesoleva asja lahendamisel. Tunnistaja ei väljenda oma ütlustes, et lähtekood anti Solutionsile selleks, et viimane saaks lõpetada vaidlusalused II etapi tööd. Maakohtu otsuse p-st 43 on aru saada, et maakohtu hinnangul olid tõendamata kostja väited tööde valmimise eelselt hageja tegevuse Solutionsisse üleviimise ja kostjale kreeditarvete tegemise lubamise kohta.
20.Apellandi teoreetiline käsitlus garantiikohustuse täitmise võimatusest seoses hageja majandustegevuse lõppemisega ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna majandustegevuse lõppemine ei ole iseenesest takistuseks garantiist tulenevate nõuete esitamisel. Samas pole tõendatud ei kostja poolt vastavate nõuete esitamine ega ka see, et töös olnuks puudusi, mille garantiikorras kõrvaldamist nõuda.
21.Apellant kordab maakohtus esitatud väiteid Domasi tarkvaralistest puudustest, mis avaldusid 2015-2016, viidates seejuures tunnistajate AS ja AK ütlustele.
21.1.Maakohus on piisava põhjalikkusega otsuse p-s 47 tunnistajate ütlusi analüüsinud, eelnimetatud kahe tunnistaja ütlustele koosmõjus teiste tõenditega hinnangu andnud ja leidnud, et AS ja AK ütlused ei tõenda töö mittevastavust lepingutingimustele.
21.2.Asjas üle kuulatud tunnistajate ütlused on vastuolulised, kuid maakohus on selles olukorras põhjendanud, miks ta ei pea AS ja AK ütlusi Domasi käesoleva vaidluse esemeks olevate II etapi tööde vigade kohta kaalukaks võrreldes teiste tunnistajatega. Nii on maakohus põhjendanud, et AS puutus oma ütluste kohaselt Domasiga kokku alles 2016. aastal ning kumbki tunnistaja ei teadnud pooltevahelise lepingu sisu ehk seda, millistele tingimustele nimetatud tarkvara pidi vastama. Kooskõlas olid tunnistajate AK ja MJ ütlused, mille kohaselt võisid vead Domasis tekkida selle edasisel edasiarendamisel. Samuti kinnitas tunnistaja AS, et võrreldes eMR-iga oli Domas stabiilne ning vead eMR-is olid palju suuremad kui Domasis. Arvestades, et tunnistajate ütlused olid vastuolulised, sai nimetatu põhjal maakohtul õigustatult asjas esitatud tõendite kogumi põhjal tekkida siseveendumus, et Domasile etteheidetavad vead on tekkinud seoses Domasi edasiarendustöödega Solutions OÜ poolt.
22.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei pidanud lepingu p 9.2. kohaselt andma kostjale Domasi lähtekoodi. Seetõttu ei oma tähendust asjaolu, et hageja ei ole seda tänaseni teinud. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et poolte 02.11.2014 e-kirjadest nähtuvalt on pooled samamoodi aru saanud, et lähtekood tuleb hagejale üle anda. Ringkonnakohus jääb selles osas

15(16)

oma käesoleva otsuses p-s 8 toodud seisukoha juurde ja leiab lisaks, et hageja ei kinnita vaidlusaluses e-kirjas lähtekoodi üleandmise kohustust.

23.Vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähendusega ka asjaolu, kas hageja on kostjale andnud üle tarkvara piiramatu kasutamisõiguse litsentsi. Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et kostjale on piiramatu kasutusõigusega tasuta litsents antud. Esile toodu asjaolude kohaselt võib eeldada, et kirjalikku litsentsilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Kostja ei ole hageja tasunõudele vastuvaidlemisel tuginenud asjaolule, et töö puuduseks on vastava litsentsi andmata jätmine. Kostja leiab, et talle litsentsi andmata jätmine tõendab hageja kohustust anda üle lähtekood. Sellist järeldust antud faktist teha ei saa.
24.Õige on apellandi seisukoht, et asjas ei oma tähendust ka asjaolu, et lähtekood on tänaseks kostja käes, samuti millisel viisil kostja selle sai. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust, et lähtekoodi kostjale andmata jätmisega oleks hageja töövõtulepingut rikkunud.
25.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja andis need kostjale õigeaegselt üle. Sellest tulenevalt on õige ka maakohtu järeldus, ei kostjal ei ole lepingu p 8.1. alusel tekkinud nõuet hageja vastu, mida tasaarvestada hageja nõudega.
26.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus jaganud õigesti menetluskulud, jättes poolte menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
27.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja