Võlaõigus › Töövõtulepingud

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

arvele. Pärast tööde aktsepteerimist väljastas hageja arve. Kostja on ise aktsepteerinud hageja poolt esitatud arved oma e-kirjades. Kostja tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostjal ei ole hageja vastu nõuet. Hageja teavitas kostjat 19.09.2014 tööde valmimisest, nende üleslaadimisest pre-live keskkonda ja andis kostjale võimaluse tööd üle vaadata. Tööde pre-live keskkond luuakse arendustööde lõppfaasis, et tellija saaks asuda loodud programmi funktsionaalsust testima. Testimise järgselt ei väitnud kostja, et valminud programm ei sobi või töös esinevad puudused. 03.12.2014 teavitas kostja, et hageja on pädev, valmis uute lahenduste loomisel kaasa mõtlema ja suudab neid ellu viia. Pooled olid loobunud üleandmise-vastuvõtmisaktide esitamisest ning tööde valmimisest teavitamine, tellimuste esitamine ja vigadest teavitamine toimus kõik elektrooniliselt. Isegi, kui tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks töö valmimisest, siis tuleb lugeda töö vastu võetuks. Kostja on jätkanud Domasi edasiarendamist ja on tellinud 2015-2016 Domasile lisafunktsioone ja arendanud tarkvara edasi sellisel viisil, et see ühenduks elektroonilise menetlusringiga (eMR). Domasi loomise juures ei olnud nõutud eMRiga ühilduvust. Kostja on käinud oma rakendusi, sh Domasi tutvustamas ja pakkumas ning 2016 on kostja kinnitanud, et 10 valda on huvitatud teenuse ostmisest. Kostja ei oleks saanud oma teenust müüa, kui teenusel ei oleks olnud kostja poolt soovitud funktsionaalsust. Hageja sai I etapi tööd valmis augustis 2014 ning kostjal oli võimalus tarkvara testida juba 29.08.2014. I etapi tööd asusid teisel aadressil kui II etapi pre-live keskkond. 2015 e-kirjadest nähtub, et kostja on palunud paigaldada Domas investorite andmekeskusesse, kuigi kostja ise oli teinud tarkvara Domas lahenduse kättesaadavaks Leviras. See, et kostja soovis tõsta tarkvara muudesse andmekeskustesse, mida palus teha IM-l, ei väära fakti, et II etapi tööd olid varem üle antud. Kostja on asunud eMRist rääkima alles 19.12.2014 ehk alles 4,5 kuud hiljem, kui oli sõlmitud 31.07.2014 leping poolte vahel. Lisaks on asutud eMRist rääkima kaks kuud hiljem kui Domas on kostjale üle antud.

KOSTJA VASTUVÄITED

kuid nende osakaal muutus sedavõrd suureks, et kogu rakendust 12.12.2016 tabanud tõrked seiskasid süsteemi edasise kasutamise. 2016. aasta novembriks oli kostjale selge, et hageja ja Solutions ei ole võimelised Domasi II etapi töid lõpuni viima. Koostöö seiskus ja kostja jättis viimased arved tasumata, kuna tööd olid lõpuni viimata. 09.02.2017 selgitas kostja e-kirja teel, et tööd on lõpuni viimata ja üle andmata on lähtekood. Hageja ei ole kostjale esitanud lepingu punktist 6.2 tulenevat aruannet teostatud tööde kohta. Kostjal ei ole seetõttu olnud võimalust toestatud töid üle vaadata. Kostja ei ole töid vastu võtnud ja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja on teadlik, millised puudused Domasil esinesid ning asjaolust, et need ilmnesid alles 2015 sügisel. Kuna tarkvara probleeme üritati parandada kuni 2016 novembrini, siis ei nõudnud hageja ka kostjalt arvete tasumist. Arvete tasumine kerkis päevakorda, kui koostöö peatus 2016 novembris. Hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning kostjal ei olnud võimalik neid eesmärgipäraselt kasutada. Asjaolu, et kostja kasutab Domasi oma igapäevases majandustegevuses, ei oma tähendust. Domasi arendamine viidi lõpuni teiste tarkvaraarendajatega. Hageja ei ole kostjale üle andnud Domasi lähtekoodi. Kostja on andnud hagejale teada, et ootab lähtekoodi ning dokumentatsiooni üleandmist, kuna ei välista, et Domasile on vaja hilisemalt lisaarendusi, mida kostja ei ole kohustatud hageja käest tellima. Kostja palus ka arvetes kajastatud tööde aruannet. Hageja küsis vastuseks, kuidas kostja soovib lähtekoodiga tutvuda. Seega on pooled üheselt aru saanud, et lähtekood tuleb üle anda. Kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Kostja on 09.02.2017 hinda alandanud tulenevalt lepingu punktist 8.1. Kostjal on õigus vähendada hageja poolt nõutavaid summasid nullini, sest hageja on lepingu täitmisega viivituses 1078 päeva. Kostja nõue on 25 477,45 eurot ((15 756 x 0,15%) x 1078). Kostja on võtnud viivise arvestamise aluseks lepingu hinna 14 700 eurot + lisatööd 1056 eurot. Hageja ei ole esitanud kostjale aruannet II etapis teostatud tööde kohta ja üleandmisakti Domasi juurutamise etapi lõppedes. Hageja esitatud arvetelt ei nähtu, mille eest on arved esitatud ning mida täpselt II etapi raames Domasi juures tehti. Kostja peab puuduse iseloomu kirjelduse esitama ulatuses, milles see on võimalik pärast töö välist ülevaatust eriteadmisi mitteomava isiku poolt. Hageja pole täitnud kohustust anda Domas II etapis teostatud tööd kostjale ülevaatamiseks. Kostja toob vastuses esile töös esinenud vead. Hagejal on kohustus anda kostjale üle Domasi lähtekood tulenevalt lepingu punktidest 9.2 ja

4(16)

Kostja ei ole käinud valdades tutvustamas Domasi, vaid tegemist oli eMRi koolitustega. Pooled ei ole lepingut muutnud. Muudatused oleks lepingu kohaselt pidanud olema kirjalikud ja kahepoolsed ning vormistatud lepingu lisadena. Kostja ei ole soovinud muudatusi teha. Hageja ei teinud tööd vastavalt kostja juhistele. Hageja kui oma ala professionaal pidi kostja poolt antud juhised järgima ning nende sobilikkuse ja otstarbekuse üle kontrollima. Hageja oli kohustatud kostjat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Hageja seda teinud ei ole, mistõttu vastutab hageja kostja juhiste tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja on algusest peale olnud teadlik, et kostja soovitud terviklahendus koosneb Domasist ja eMRist, st Domas peab ühilduma eMRiga. Hageja esindaja on juba 09.12.2014 arutanud kostjaga eMRi loogikat ning teinud ettevalmistusi eMRi arendamiseks.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

5(16)

(elektroonse kirjaga), võis hageja kostja käitumisest aru saada, et kostja nõustus tööde üleandmisega suuliselt koosolekute raames ja tööde laadimisel pre-live keskkonda. Maakohus tuvastas isikuliste tõendite (tunnistajate MJ, AS, AK ütluste) ja dokumentaalsete tõendite (kostja seadusliku esindaja MT 30.10.2014 e-kirja, kriminaalasjas tunnistajana MT ülekuulamise protokolli, poolte e-kirjavahetuse, 22.07.2015 sõlmitud tarkvaraarenduse lepingu) alusel, et: - hageja teostas nii Domasi I kui ka II etapi tööd; - hageja on kostjale üle andnud I etapi tööd ning esitanud 23.08.2014 I etapi üleandmise kohta arve 10 200 eurot mille kostja on tasunud; - kokkuleppega II etapi juurutamise osas peeti silmas, et see toimub pre-live keskkonda panekuga; - Domas pandi pre-live keskkonda ülesse 19.09.2014; - tööde üleandmine toimus suuliselt koosolekutel; - tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta aruannet ei esitatud ja akti ei koostatud; - 2014 lõpus oli Domas sellisel kujul valmis, et seda sai reaalselt kasutama hakata; kostja kasutas Domasi oma majandustegevuses ja on seda edasi arendanud; - hageja kasutab enda lahenduste hoidmiseks Amazon pilve ja kasutas Amazoni serverit; - 22.09.2014 teavitas kostja Domasis esinevatest mõningatest puudustest, millised hageja parandas ning, mida kostja kinnitas 22.09.2014 e-kirjaga; - 23.09.2014 e-kirjaga teavitas hageja, et kõik räägitud vead ja puudused on kõrvaldatud ja peale nimetatud kuupäeva pole kostja teavitanud hagejat töös esinevatest puudustest; - 03.11.2014 e-kirjas kinnitas MT, et on teadlik hageja ees olevatest kohustustest ning märgib, et veninud on uue juriidilise isiku loomine ja hagejalt tellitu üleandmine; - hageja ei viinud oma tegevust üle Incproiti ega pidanud tegema kostjale kreeditarveid; - kostja ja Solutions sõlmisid 22.07.2015 uue lepingu iseseisva veebipõhise rakenduse eMRi loomiseks. Tööde II etapi vastuvõtmist kinnitas asjaolu, et kostja ei väitnud enne kohtumenetlust, et hageja ei ole kostjale II etapi töid üle andnud ja nõudnud aruannete esitamist. Usutav ei ole, et kostja kinnitaks arveid ja saldot ja tasuks arve osaliselt, kui hageja ei oleks II etapi töid teostanud ja üle andnud. JP (Pr) 02.11.2014 e-kiri ei tõenda, et kostja on küsinud hagejalt aruannet. JP kinnitab oma ekirjas, et tema ettevõttel hagejaga leping puudub, seega ei saanud JP ka vastavat aruannet kostja nimel hagejalt küsida. Tunnistaja MJ on samuti märkinud, et JP ei olnud 02.11.2014 lepingu osapooleks, vaid oli investoriks. Kostja esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et Domasi üleandmine toimus alles septembris 2015. E-kirjavahetus tõendab üksnes, et kostja soovis Domasi paigaldamist lisaks investorite andmekeskustesse, milleks kostja seaduslik esindaja MT andis juhised Solutionsile. Asjaolu, et kostja soovis Domasi paigaldamist ka investorite andmekeskustesse ei tõenda, et II etapi tööd olid tegemata ja üle andmata kostjale 19.09.2014 – pigem vastupidi, et II etapi tööd olid tehtud ja üle antud. MT on kinnitanud, et 2014 lõpus oli Domas valmis. Ühtegi tõendit, et kostjal ja Solutionsil olid kokkulepped seoses Domasiga, kohtule esitatud ei ole. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et hageja on kostjale II etapi tööd üle andnud hiljemalt 23.09.2014, kui hageja kõrvaldas kostja poolt viidatud puudused ning kostja on tööd vastu võtnud juhindudes VÕS § 638. Arvestades pooltevahelist praktikat, et I etapi tööd on üle antud ilma aruannet esitamata ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamata, on pooled lepingut

6(16)

suuliselt muutnud ning aktsepteerinud ka II etapi tööde üleandmist ilma aruannet esitamata ja akti allkirjastamata. Nimetatu ei võta aga kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele. Tööde lepingutingimustele vastavuse lahkamisel viitas maakohus VÕS § 641 lg 1 ja 2, § 77 lg 2, § 643, § 644 lg-tele 1, 2 ja 3. Maakohus tuvastas isikuliste (tunnistajate MT, AK, MJ ütluste) ning dokumentaalsete tõendite (lepingu, 22. ja 23.09.2014 ning 09.12.2014-15.01.2015 ekirjavahetuse) alusel järgmised asjaolud: - pooled leppisid lepingu lisas 1 kokku, millistele omadustele Domas peab vastama; - hageja ei olnud kostjaga lepingu sõlmimisel teadlik, et Domas peab ühilduma hiljem eMRiga; - kostja teavitas hagejat puudustest Domasis 22.09.2014 ja hageja kõrvaldas need; - kostja seaduslik esindaja MT kinnitas 22.09.2014 e-kirjas, et kõik on korras; - kostja sõlmis 22.07.2015 Domasi edasiarendamiseks lepingu Solutionsiga, kes pidi arendama iseseisva veebipõhise rakenduse eMRi, mis pidi ühilduma Domasiga; eMR täiendus tarkvarale võis ära lõhkuda Domasi töötava funktsionaalsuse; vead, mis avastati hiljem, tekkisid hilisemate parenduste ja täienduste tõttu. Maakohus järeldas, et Domasis esinenud vead 2016. aastal olid tingitud tarkvara edasiarendamisest ning esialgse soovi - ühildumisest AVP-ga - muutmisest. Kuna hageja ei olnud teadlik kostja soovist, et Domas peab ühilduma eMRiga, siis ei saa teha järeldust, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavust ei tõenda ka kostja pool koostatud ja esitatud tarkvaratööde aruanne juunist novembrini 2016. Kostja ei ole välja toonud, millisele täpsele lepingutingimusele mis rida ei vasta. Lisaks on tunnistaja AS ütlustega tõendatud, et ridade 17, 105, 139, 140, 235, 274 näol ei ole tegemist vigadega, vaid tegemist oli töömahtude hindamise, tiimi koordineerimise koosoleku ja versiooniuuendustega. Vigadena ei saa ka käsitleda ridasid, mis puudutavad Domasi ühilduvust eMRiga. Hageja ei olnud ja ei pidanudki olema teadlik, et Domas peab ühilduma eMRiga. Kohtule ei esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejat teavitanud puudustest garantiiajal (lepingu p 7.1 ja 7.2). Maakohus tuvastas lepingu ja tunnistajate AS ja AK ütluste põhjal, et: - lepingu p 9.2 kohaselt pidi hageja kostjale andma lähtekoodi üksnes siis, kui üleantav tarkvara on kliendile kuuluva tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa; - Domas oli uus tarkvara, mitte tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa; - tulenevalt lepingu p-st 9.5 pidi hageja kostjale andma tarkvara piiramatu kasutamisõiguse litsentsi; - Domasi lähtekood on kostja valduses. Nimetatust järeldas maakohus, et hageja ei pidanud lepingust tulenevalt kostjale üle andma Domasi lähtekoodi ja mitteüleandmist ei saa pidada lepingutingimuste rikkumiseks. Võimalikest puudustest teatamise mõistliku aja osas viitas maakohus VÕS §-le 643, § 644 lg 1 esimesele lausele ja § 644 lg-le 3. Isegi kui Domasis esinenuks selle üleandmise ajal puudused, siis on kostja minetanud oma õiguse puudustele tugineda, sest ta pidanuks tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Puuduvad tõendid, et peale 23.09.2014, kui hageja kõrvaldas räägitud vead ja puudused, oleks kostja esitanud hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks. Puuduvad põhjused, miks kostja ei saanud koheselt Domasi testida. Kostja on hagejat teavitanud puudustest alles 2017. aastal ehk

7(16)

umbes 2,5 aastat hiljem tööde üle andmisest ja seda ajal, mil kostja on asunud Domasi edasi arendama ja ühildama eMRiga. Kostja ei ole piisavalt täpselt kirjeldanud, millistele lepingutingimustele hageja poolt teostatud töö ei vastanud. Seetõttu on kostja minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja tasaarvestuse nõuet (25 392,32 eurot) käsitades viitas maakohus lepingu p-le 8.1 Kuna hageja teostas tööd vastavalt lepingule ja on tööd õigeaegselt kostjale üle andnud, puudub kostjal õigus vähendada teenuse eest maksmisele kuuluvat summat ning kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlasuhe lõppenud tasaarvestusega. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3740 eurot. Lepingu p 8.2 kohaselt oli arendajal nõuetekohase arve tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist perioodi 13.10.2014-29.08.2017 eest kokku 5981,53 eurot, millest hageja palub välja mõista 3740 eurot. Viivise nõue kuulus rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

8(16)

Kostja jaoks ei ole selge, millal ja kes konkreetselt ja kuidas I ja II etapi tööd kostjale üle andis. Nimetatud asjaolu ei osanud selgitada ka tunnistaja MJ, kes juhtis hageja nimel Domasi arendamise protsessi (2. aprilli 2019 kohtuistungi helisalvestus 2:43 kuni 2:45). Seetõttu on selge ja tõendatud, et pooled ei ole kokku leppinud lepingu muudatusi. Hageja oli kohustatud esitama üleandmis- ja vastuvõtuakte vastavatele etappidele, järgima lepingu punkti 6.2. ja selle lisa 1 punkti 1.5 ning II etapi tööde puhul pidi toimuma juurutamine kostja määratud kostja keskkonnas. b) Hageja on lepingu kohaselt üle andnud I ja II etapi tööd, mis on kostja poolt vastu võetud

(VÕS § 638).

Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et I etapi tööd anti üle 29. - 30.08.2014 e-kirjadega, kuna kostja tasus 23.08.2014 I etapi tööde eest esitatud arve. Kostja tasus 23.08.2014 I etapi tööde eest esitatud arve enne I etapi tööde reaalset tegemist, kuivõrd hagejal puudusid endal rahalised vahendid töö teostamiseks. Sellest tulenevalt on ka I etapi tööde arve tasutud 23.08.2014, mitte 19.09.2014. Kostjale võimaldati esmakordselt Domasile juurdepääs 30.08.2014. Nimetatut kinnitas hageja seaduslik esindaja 6. juuni 2018 kohtuistungil ehk, et kostjale võimaldati enne I etapi töid ligipääs testtarkvarale. Seega ei olnud 30. augustil 2014 tegemist I etapi tööde üleandmisega. 19.09.2014 edastatud e-kirjas palub hageja seaduslik esindaja, et kostja seaduslik esindaja testiks Domasi ja veenduks, et see kõik toimib. E-kiri viitab konkreetselt I etapi töödele, mille käigus valmistatakse tarkvara ning mille lõpus võtab tellija tarkvara vastu peale temapoolsete testide tegemist. Maakohus on otsuse p-s 42 asunud ebaõigele seisukohale, et kostjal on võimalik tõendada I etapi tööde mittesaamist. 19.09.2014 anti kostjale üle I etapi tööd ehk võimaldati teostada Domasi osas teste nagu lepingus on sätestatud. Testide tegemise järgselt pidi toimuma Domasi üleandmine üleandmise- ja vastuvõtu akti ning tööde nimekirja alusel. Pärast I etapi lõpuleviimist ja üleandmist pidi hageja hakkama juurutama tarkvara kostja määratud keskkonnas. Nimetatud tegevuseni kostja aga ei jõudnud ehk pole II etapi töid teostanud. Pre-live keskkonna kasutamine ei tähenda automaatselt Domasi juurutamist kostja soovitud keskkonnas ehk II etapi tööde teostamist. Kostja sooviks ei olnud Domasi juurutamine Levira keskkonnas. Tunnistaja MJ ei mäletanud, millal ja kes konkreetselt andis hagejale suunised Domasi juurutamiseks Levira keskkonnas. Kostja on alati esitanud kõik taolised palved e-kirja vahendusel. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus teostatakse väidetava II etapi töid ja nende üleandmist, toimub juhtnööride andmine kostja poolt suuliselt. Hageja ei ole kordagi selgitanud, kelle poole soovitas kostja pöörduda Leviras ehk kes oli kostja kontaktisikuks Leviras, kui väidetavalt oli tegemist kostja soovitud keskkonnaga. Kostja tunnistaja ei kinnitanud, et käesoleval juhul on Domasi panek pre-live keskkonda võrdsustatav II etapi tööde lõpuleviimisega. Apellant tugineb tunnistaja AS ütlustele. AS on selgitanud, et pre-live keskkonnas teostab arendustiim (hageja töötajad) viimaseid teste saamaks aru, kas tarkvara tegelikkuses ka vigadeta toimib. Lepingu kontekstis tähendab see seda, et pre-live keskkonnas teostatakse tarkvara töid ja veendutakse, et Domas reaalselt toimib. Pärast seda on kostjal endal võimalik nimetatud tarkvara testida ja veenduda, kas see toimib vigadeta. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hageja seadusliku esindaja e-kiri, milles ta palub prelives olevat Domasi testida ehk kontrollida lahenduse töökindlust, jõudlust ja eesmärgipärasust.

9(16)

Asjaolu, et pre-live keskkond asus erineval aadressil, ei ole määrava tähendusega ning seetõttu ei tõenda hageja korrektset lepingu täitmist. Mõlemad keskkonnad seati üles hageja poolt valitud keskkondadesse, mistõttu ei saa nendesse keskkondadesse tarkvara Domasi üleslaadimist käsitleda II etapi tööde teostamisena. Domasi juurutamine kostja poolt määratud töökeskkonnas toimus hilisemalt, pärast seda kui kostja edastas 8. mail 2015 e-kirja MJ-le ja IM-le, milles palus, et nad paigaldaksid Domasi Astrec Data keskkonda. Juhul kui Domas oleks juba kostja keskkonnas juurutatud, siis ei oleks sellist pöördumist tehtud. Isegi juhul, kui II etapi tööd oleks 19.09.2014 teostatud, siis ei esitanud hageja lepingu alusel tööaruandeid ega ka üleandmise-vastuvõtu akti, mille alusel oleks olnud kostjal võimalik tööd vastu võtta. c) Tööd ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 643 ja § 644). Kuna kostjale ei esitanud II etapi töid ülevaatamiseks, puudus võimalus esitada omapoolsed piisavalt täpselt kirjeldatud Domasi puudused hagejale. Maakohtu p-s 47 toodud järeldus on vale. Kostja ei tellinud Solutionsilt Domasi edasiarendustöid. Vastavat asjaolu kinnitas ka hageja tunnistaja MJ (vt 02.04.2019 kohtuistungi salvestust 3:00). 22. juulil 2015 sõlmitud töövõtuleping Solutionsiga ei sätesta, et tegemist oleks Domasi edasiarenduse lepinguga. Nimetatud lepingu punkti 1.1. kohaselt on lepingu objektiks Solutionsi osutatava tarkvaraarenduse teenuse elektroonilise menetlusringi tarkvara arendustööde läbiviimine vastavalt käesolevas lepingus ja selle lisades määratletud kirjeldusele. Kostja esitatud tõendid kinnitavad, et hageja ei teinud II etapi töid ehk ei juurutatud Domasi kostja poolt määratud keskkonnas 2014 septembris. Vastupidisel juhul oleks nimetatud vead juba ka varasemalt ilmnenud. Domas anti 2015. aasta alguses hageja poolt Solutionsile üle, et Solutions saaks jätkata Domasiga seonduva teenuse osutamist ehk teostada II etapi töid, kuna hageja oli selleks hetkeks oma tegevuse lõpetanud/peatanud. Maakohtu põhjendus, et tõendamata on hageja tegevuse üleviimine Solutionsi, on ebaõige. Seoses majandustegevuse lõppemisega 2015. aasta alguseks ei olnud hageja võimeline täitma 12-kuulist garantiikohustust. Ka sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik esitada hagejale puuduste kõrvaldamise nõudeid. Maakohtu põhjendus otsuse p-s 48, mille kohaselt ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejat teavitanud puudustest garantiiajal, on seetõttu üllatuslik. Domasi puudused ilmnesid, kui Domasi hakati reaalselt juurutama kostja poolt määratud töökeskkonnas ja vead avaldusid 2015 – 2016 perioodil, kui hageja oli oma tegevuse lõpetanud ning andnud Domasi üle Solutionsile. Seetõttu esitas kostja teated puudustest, mis avaldusid II etapi tööde teostamisel, Solutionsile, kes üritas tulutult vigu parandada. Kuigi vead ilmnesid II etapi juurutustööde käigus, olid need olemas juba Domasi arendustööde lõpetamisel hageja poolt ja Solutionsile üleandmisel. Tunnistaja AS ja AK on andnud ütlusi nimetatud vigade ja nende esinemise sageduse kohta. Maakohtu otsus on üllatuslik ja maakohus on jätnud osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus on otsuse p-s 49 ebaõigesti tuvastanud, et hageja ei pidanud kostjale üle andma Domasi lähtekoodi ja hageja ei ole tänaseni seda kosjale andnud. Domas (koos lähtekoodiga) anti hageja poolt Solutionsile üle 2015. aasta alguses. Töövõtulepingu punkti 9.2. ja 9.3. alusel on kostjal õigus saada ning hagejal kohustus üle anda kood. Pooled on mh 02.11.2014 ekirjadest tulenevalt üheselt aru saanud, et kood tuleb vastavalt lepingu p-le 9 üle anda.

10(16)

Lepingu p 9.3. kohaselt annab hageja kostjale üle kõik Domasi varalised õigused. Varaliste õigustena on AutÕS § 13 lg 1 punkti 1 all mõeldud ka õigust Domasi reprodutseerida. Domasi reprodutseerimist ei ole võimalik teostada ilma lähtekoodita. Lähtekoodi üleandmine tellijale IT-sektoris teostatavate töövõttude puhul on tavapärane. Domasi lähtekoodi üleandmise kohustust tõendab ka fakt, et tänaseni ei ole hageja ega kostja sõlminud mistahes piiramatut kasutamisõiguse litsentsi Domasi osas. Litsentsilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud ega kordagi arutatud. Tähendust ei oma, et Domasi lähtekood on tänaseks kostja valduses, sest see ei muuda hagejapoolset lepingurikkumist olematuks. Kostja esitas hagejale tasaarvestatava nõude 09.02.2017 lepingu p 8.1. alusel. Kostja on tõendanud, et hageja ei olnud võimeline täitma teenuse osutamisel lepingu punkti 6.2. ja töövõtulepingu lisa 1 p 1.5. Samuti ei ole hageja lepingu p 9 kohaselt üle andnud Domasi lähtekoodi. Hageja ei ole täitnud lepingus kokkulepitud kohustusi ja seega kostjal on õigus vähendada hageja poolt nõutavaid summasid nullini, kuivõrd hageja on lepingu täitmisega viivituses 1653 päeva.

VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11(16)

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise kas või kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu (samas, p 14). Kuivõrd maakohus lepingu konkludentse muutmise võimalikkust pooltega ei arutanud, palus ringkonnakohus võtta pooltel eeltoodud normide kohaldamise osas õiguslik seisukoht. Pooled on ringkonnakohtule oma seisukohad 03.04.2020 esitanud.

12(16)

ole nõudnud aruannete esitamist. Maakohus on seejuures põhjendatult leidnud, et JP 02.11.2014 e-kiri ei tõenda, et kostja on küsinud hagejalt aruannet või tööde üleandmise akti. Maakohus tuvastas, et JP kinnitas oma e-kirjas, et tema ettevõttel hagejaga leping puudub, seega ei saanud ta vastavat aruannet kostja nimel hagejalt küsida. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses ekirjas nõuab JP üleantava töö koodi ja dokumentatsiooni, täpsustamata, mida dokumentatsiooni all silmas peetakse. Kokkuvõttes ei ole 02.11.2014 e-kirjast võimalik järeldada apellatsioonkaebuses märgitud asjaolu, et kostja nõudis hagejalt teostatud töö töölehti. Isegi, kui tõendist oleks see järeldatav, on nimetatud tõend vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega ja tuvastatud asjaoludega.

13(16)

viisil, et tööd esitati kostjale vastuvõtmiseks 19.09.2014, kostja leidis neis puudusi, mis parandati 23.09.2014 kuupäevaks ja nimetatud kuupäeval tuleb tööd lugeda vastuvõetuks. Seda ka tulenevalt maakohtu põhjendatud seisukohast, et töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4) (vt maakohtu otsuse p 40). II

14(16)

lepingu p 1.1 objektiks ei ole otsesõnu Domasiga ühilduva eMR-rakenduse väljaarendamine ja vastav maakohtu seisukoht tuleb otsusest välja jätta. 22.07.2015 lepingu objekt on sõnastatud kui „...arendaja poolt osutatav tarkvaraarenduse teenus elektroonilise menetlusringi tarkvara /.../ arendustööde läbiviimine vastavalt käesolevas lepingus ja selle lisades määratletud kirjeldusele....“ Samas ei muuda see otsust lõppjärelduses ebaõigeks, kuna maakohus on tuvastanud, et hageja ei olnud teadlik kostja soovist, et Domas peaks eMR-ga ühilduma.

15(16)

oma käesoleva otsuses p-s 8 toodud seisukoha juurde ja leiab lisaks, et hageja ei kinnita vaidlusaluses e-kirjas lähtekoodi üleandmise kohustust.

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.