nende Hageja Incproit OÜ (registrikood 12213540), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Kostja DStream OÜ (registrikood 12670237), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Küün
Kohtuistung
02.04.2019
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja I M Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Küün
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt DStream OÜ hageja Incproit OÜ kasuks põhivõlgnevus 3740 eurot ja viivis 3740 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta kostja DStream OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluse käik
1.Incproit OÜ (edaspidi hageja) esitas 18.07.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse DStream OÜ (edaspidi kostja) vastu 6400 euro saamiseks. Kostja esitas kohtu poolt 24.07.2017 tehtud maksettepanekule 04.08.2017 vastuväite, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohus 10.08.2017 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tulenevalt Harju Maakohtu 15.08.2017 kohtumäärusest esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla ja viivise saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3740 eurot ja viivis 3740 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja kui töövõtja (arendaja) ja kostja kui tellija (klient) sõlmisid 31.07.2014 tarkvaraarenduse lepingu nr TA-2014-15 (edaspidi leping) mass-sisestuse tarkvara „D“ (edaspidi D) loomiseks ja sama tarkvara arendustööde läbiviimiseks. Kostja kohustus tööde eest tasuma: ettemaks 3500 eurot, I etapi üleandmine 8500 eurot, II etapi üleandmine 2700 eurot ning lisa arendustööd 55 eurot/h.
3.06.10.2014 väljastas hageja kostjale lisatööde eest arve 1410-3 1056 eurot ja 10.10.2014 II etapi üleandmise eest arve 1410-3 3240 eurot, kokku 4296 eurot. 30.10.2014 e-kirjavahetuses kinnitas kostja, et kostjal on arved olemas ja saldo teada. 09.02.2015 tasus kostja seaduslik esindaja M T oma isiklikult kontolt kostja eest võlgnevuse katteks 556 eurot. Tasumata on 3740 eurot.
4.Hageja on teostanud nõuetekohaselt I ja II etapi tööd ning lisaks lisatöid vastavalt kostja tellimusele. I etapina valmistas hageja tarkvara ja II etapina käivitas hageja vastava tarkvara kostja töökeskkonnas. Kostja kasutab oma igapäevases majandustegevuses Di enda klientidele teenuse osutamise eesmärgil. Kostja tööde osas pretensioone ei esitanud. Kostja on jätnud enda kohustuse, tasuda esitatud arved seitsme kalendripäeva jooksul, täitmata. Kostja on olnud 06.10.2014 esitatud arve tasumisega viivituses enam kui 933 päeva ja 10.10.2014 arve tasumisega enam kui 1000 päeva. Alles arvete tasumise nõudmisel asus kostja esitama vastuväiteid. Muuhulgas on kostja 09.02.2017 asunud lepingu punkti 8.1 alusel hinda alandama väites, et hageja ei ole kostjale üle andnud lähtekoodi.
5.Kostja vastuväited töö kvaliteedi osas on esitatud hilinemisega ning kostja ei saa neile enam tugineda. II etapi tööd anti üle oktoobris 2014. 2017 veebruar oli üleandmisest möödunud juba ca 16 kuud. Kostja ei ole puuduseid piisavalt täpselt kirjeldanud ega ühtegi konkreetset puudust esile toonud. Kostjal ei ole ka õigus hinda alandada D lähtekoodi üleandmise nõudmisele tuginedes. Tulenevalt lepingu punktist 9.5 ei tekkinud kostjal mistahes õigust tarkvara lähtekoodi osas.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ja Incproit Solutions OÜ vahelised suhted tarkvara eMR arendamise osas ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kostjal on õigus valida kellelt ta teenust tellib ning teise tarkvara tellimine kolmandalt isikult ei õigusta kostja poolt hagejaga sõlmitud lepingu rikkumist. Di loomise ja üleandmise juures ei oma tähendust, et Incproit Solutions OÜ ei suutnud tarkvarasid D ja eMR omavahel sobitada. Kostja ei ole esile toonud, kuidas Incproit Solutions OÜ väidetav suutmatus parandada vigu mõjutab asjaolu, et hageja oli Di ca kaks aastat varem kostjale üle andnud ja kostja ei olnud selles osas pretensioone esitanud. Di II etapi tööd ei saanud olla ja ei olnud seotud Incproit Solutions OÜ poolt loodava uue tarkvaraga eMR.
7.Puudub vaidlus Di üleandmises ning ka selles, et kostja kasutab Di oma igapäevases majandustegevuses. Kostja on ise omaks võtnud, et D on juurutatud kostja keskkonnas, mistõttu
puudub kostjal alus keelduda töö eest tasumisest ja töö tuleb lugeda vastu võetuks. Teenuse eest tasumine ei ole seotud tarkvara juurutamisega. Lepingu 5.2 järgi teenuste eest tasumine pidi toimuma lepingu lisas kaks toodud maksetena arendaja poolt esitatud ja kliendi poolt aktsepteeritud tööde aruande alusel vastavalt esitatud arvele. Kostja kohustus hageja poolt esitatud arved tasuma seitsme kalendripäeva jooksul peale arve laekumist. Seega üksnes pärast tööde aktsepteerimist väljastas hageja arve. Kostja on ise aktsepteerinud hageja poolt esitatud arved oma e-kirjades. Mitte üheski e-kirjas ei ole kostja esitanud vastuväiteid teostatud tööle. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja on keeldunud töö vastuvõtmisest.
8.Kostjal ei teki lepingu punkti 9.2 kohaselt õigust lähtekoodile. Lepingu punkti 9.2 järgi arendaja pidi andma koos lepingu objektiga kliendile üle tarkvara lähtekoodi, kui üleantav tarkvara on kliendile kuuluva tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa. D on täiesti uus tarkvara, mitte kostjale kuuluva tarkvara täiendus. Kostja nõudeõigust tuleb hinnata lepingu punkti 9.5 kohaselt. Hageja pidi kostjale üle andma tarkvara piiramatu kasutamisõiguse litsentsi. Hageja ei ole kunagi lubanud kostjale anda üle lähtekoodi. Hageja on pakkunud kostjale võimalust lähtekoodiga tutvuda.
9.Kostja esitatud hinnaalandamise avaldus ei ole kehtiv. Hinnaalandamise nõude materiaalsed eeldused on täitmata. Avaldusest ei nähtu, milline oleks olnud Di väärtus ilma puudusteta, millised puudused väidetavalt 2014 üle antud tarkvaras esinesid ja, milline oli tarkvara väärtus puudustega. Kostja ei ole selgitanud, millal muutus aktiivnõue sissenõutavaks ning kas passiivnõue on täidetav. Kostja ei ole esitanud arvestust, mis päeval pidi teenus olema valmis ning, mis päevast alates kostja viivist arvestab. II etapi tööd pidid olema üle antud hiljemalt 20.10.2014 ning kostja vastus on esitatud 02.10.2017, millises perioodis on 1078 päeva, mitte 1087, seega ei ole kostjal hageja vastu juba seetõttu nõuet 25 392,32 eurot. Kostja ei ole selgitanud, mis on arvestuse aluseks võetud 15 756 eurot. Tööde kogumaksumus oli 14 700 eurot. Lisaks kui kostja on hinda alandanud, siis on ta hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Kostja ei ole tõendanud, et D ei ole arendatud kooskõlas lepinguga.
10.Hageja teavitas kostjat 19.09.2014, et tarkvaraprogramm on üles laetud pre-live keskkonda. Tööde pre-live keskkond luuakse arendustööde lõppfaasis, et tellija saaks asuda loodud programmi funktsionaalsust testima. E-kirjas palus hageja, et kostja asuks valminud programmi testima, mille tulemusel oleks kostja saanud teavitada võimalikest lepingule mittevastavustest. Hageja teavitas kostjat tööde valmimisest ja andis kostjale võimaluse tööd üle vaadata. 19.09.2014 testimise järgselt kostja ei väitnud, et valminud programm neile ei sobi või, et töös esinevad puudused. 03.12.2014 teavitas kostja, et hageja on pädev, valmis uute lahenduste loomisel kaasa mõtlema ja suudab neid ellu viia. Kui kostja ei oleks olnud tarkvaraga rahul, siis ei oleks heas usus käituv isik kirjutanud koostööpartnerile, et hageja suudab kõik lahendused ellu viia. Pre-live keskkonnas Di ülesseadmine oli teostatud kooskõlas lepingu lisas märgitud ajakavaga. Kuna kostja ei ole esitanud 2014 detailset kirjeldust, millistele nõuetele D ei vastanud, siis tuleb lugeda töö nõuetekohaselt teostatuks. Eelnevat arvestades leiab hageja, et pooled olid loobunud üleandmisevastuvõtmisaktide esitamisest ning tööde valmimisest teavitamine, tellimuste esitamine ja vigadest teavitamine toimus kõik elektrooniliselt.
11.Isegi, kui tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks töö valmimisest, siis tuleb lugeda töö vastu võetuks. Kostja on jätkanud Di edasi arendamist ja on tellinud 2015-2016 Dile lisafunktsioone ja arendanud tarkvara edasi sellisel viisil, et see ühenduks elektroonilise menetlusringiga (eMR). Di loomise juures aga ei olnud nõutud eMRiga ühilduvust. Tööde nõuetekohasust tuleb hinnata üksnes hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimuste osas. Kostja on käinud oma rakendusi, sh Di tutvustamas ja pakkumas ning 2016 on kostja kinnitanud, et 10 valda on huvitatud teenuse ostmisest. Kostja ei oleks saanud oma teenust müüa, kui teenusel ei oleks olnud kostja poolt soovitud funktsionaalsust. Funktsionaalsuse olemasolu tõendab ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja M T ei ole suutnud hagejale kordagi selgitada, millised puudused töös esinevad ning, kas nende puuduste põhjuseks on hageja töökvaliteet või M T poolt ebapiisavad juhised tarkvara eeldatava funktsionaalsuse kohta. Hageja on teinud töid täpselt nii nagu kostja seda soovis.
Kolmanda isiku Incproit Solutions OÜ poolt koostatud Exceli tabeliga ei ole võimalik tõendada puuduseid hageja tehtud töödes. Kostja ei ole selgitanud, kuidas Incproit Solutions OÜ poolt teostatud tööd ja tarkvaraprogrammi D täiendavate lisafunktsioonide lisamine vms on seotud hageja poolt 2014 teostatud töödega ja tarkvaraprogrammi funktsionaalsusega. Igal tarkvaral ilmneb selle kasutamise järgselt teatud puudusi ning need parandatakse. Kostja ei ole tõendanud, et Di väidetavad puudused oleksid esinenud tarkvaral selle valmimise ajal. Hageja sai hea usu põhimõttele ja tavadele tuginedes järeldada, et tellija on lugenud töö nõuetekohaseks, sest enam kui kaks aastat pärast tööde üle vaatamiseks valmis seadmist on kostja tellinud uusi funktsioone ning arendusi. See tähendab, et kostja on soovinud esialgselt tellitud tööd täiendada ja on seeläbi tellinud funktsioone, mida lepingus ei olnud kokku lepitud.
12.Paljasõnaline ja tõendamata on, et Di arendus on viidud lõpuni teiste arendajate poolt. Tarkvaraprogrammi on võimalik arendada üksnes siis kui arendajal on olemas tarkvaraprogrammi lähtekood. Kostja väitel kostjal lähtekood puudub. Samal ajal väidab kostja, et on programmi lasknud lõpuni arendada. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks, et tööd on teostatud teise arendaja poolt. Tõendatud ei ole ka, et need tööd, mis kostja tellis arendustööde väidetavaks lõpule viimiseks, oleksid olnud kajastatud pooltevahelise lepingu lisas 1. Kostja on esitanud üksnes tõendi, mis tõendab, et väidetavad edasiarendamise tööd on teostatud tarkvaraprogrammile D uute funktsioonide lisamiseks ja teiste programmidega ühildumiseks, mida esialgses lepingus ei olnud kostja poolt käsitletudki.
13.I etapi tööd ei ole samastatavad pre-live keskkonda üles seatud II etapi töödega. Hageja sai I etapi tööd valmis august 2014 ning kostjal oli võimalus tarkvara testida juba 29.08.2014. I etapi tööd asusid üldse teisel aadressil kui II etapi pre-live keskkond. I etapi tööd anti kostjale üle august 2014, mida tõendab arve nr 1408-3, mille sisuks on I etapi tööde üleandmine vastavalt lepingule TA-2014-15. Kostja ei ole augustis 2014 kordagi väitnud, et I etapi töid ei ole üle antud. Ka arve 1410-3 saamisel ei esitanud kostja vastuväiteid II etapi töödele, vaid kinnitas veel 30.10.2014 üle, et arved on olemas ja saldo on 4296 eurot. Kostja oleks pidanud juba seega hiljemalt 30.10.2014 esitama vastuväited, et ei ole II etapi töid saanud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kostja väited, et II etapi tööde üleandmine oli tegelikkuses I etapi tööde üleandmine. Hageja ei andnud II etapi töid üle alles 2015. 2015 e-kirjadest nähtub, et kostja on palunud paigaldada D investorite andmekeskusesse, kuigi kostja ise oli teinud tarkvara D lahenduse kättesaadavaks Leviras. See, et kostja soovis tõsta tarkvara muudesse andmekeskustesse, mida palus teha I Ml, ei väära fakti, et II etapi tööd olid varem üle antud.
14.eMR arendust alustati oluliselt hiljem pärast Di üleandmist. Kostja on asunud eMRist rääkima alles 19.12.2014 ehk alles 4,5 kuud hiljem, kui oli sõlmitud 31.07.2014 leping poolte vahel. Lisaks on asutud eMRist rääkima kaks kuud hiljem kui D on kostjale üle antud. Kostja vastuväited ja põhjendused
15.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Kostja tunnistab, et poolte vahel on sõlmitud 31.07.2014 (allkirjastatud 01.08.2014) töövõtuleping TA-2014-15 ning, et 20.10.2014 pidi toimuma De II etapi tööde lõpetamine ehk Di juurutamine kostja töökeskkonnas. Kostja tunnistab, et hageja on esitanud kostjale 06.10.2014 lisatööde eest arve 1410-3 1056 eurot ja 10.10.2014 II etapi tööde lõpetamise eest arve 1410-3 3240 eurot. Pärast arvete esitamist 2014 oktoober jäi D tarkvara hageja serveritesse ja hageja teostas oma serverites tarkvaraga seonduvaid teste kuni 2015 alguseni. Enne arvete esitamist Di juurutamist kostja töökeskkonnas ei toimunud. 09.02.2015 tasus kostja seaduslik esindaja oma isiklikult kontolt 06.10.2014 arve 1410-3 tasumiseks hagejale 556 eurot. Pärast arve osalist tasumist suhtlesid poole seaduslikud esindaja tasumata arvete osas. Hageja selgitas kostjale, et kuna hageja tegevus on üle viidud Incproit Solutions OÜ-sse, siis palus hageja seaduslik esindaja hageja arvele enam
ülekandeid mitte teha ning lubas kostjale juba väljastatud arved krediteerida, mida ei ole tänaseni tehtud.
17.27.07.2015 sõlmisid kostja ja Incproit Solutions OÜ arendusepingu TA-2015-07, mille alusel tellis kostja Incporit Solutions OÜ-lt elektroonse menetlusringi eMR tarkvara arenduse. D ning eMR on omavahel tihedalt seotud. D on dokumentide mass-sisestuseks mõeldud rakendus, mida kasutas kostja digiteerimisteenuse osutamiseks. Diga tegid tööd andmesisestajad. D kuvas e-kirjaga spetsiaalsele aadressile saabunud PDF-vormingus ostuarved andmesisestaja sisestusvormi kõrvale, et inimene saaks vajalikud arve rekvisiidid ja arveridadel olevad olulised andmed sisestada. Dis sisestatud andmed saadeti edasi eMR-i. Kuna D ja eMR on tihedalt seotud, siis ei olnudki võimalik Di valmisolekut kostja keskkonnas enne käivitada kui oli valminud eMR esimene versioon. Di juurutamist hakati reaalselt kostja keskkonnas teostama 2015 sügisel. eMR on ostuarvete/kviitungite menetluseks mõeldud rakendus, mida kostja pakkus läbi koostööpartneri Fitek laiemale kasutajaskonnale. eMR-s on lõppkasutajal võimalik ostuarvet menetledes märkida ära andmesisestuse võimalikud vead ja see info saadetakse eMR-ist Di vigade registrisse. Kirjeldatud funktsionaalsus saadi tööle alles 2016 aprillis. 2016 alguses algas kogu rakenduse DeMR praktiline kasutamine ja alles seejärel ilmnes hulganisti Di tarkvaralisi vigu. Incproit Solutions OÜ üritas jooksvalt parandada Dis esinevaid vigu seni kuni vigade osakaal muutus sedavõrd suureks, et kogu rakendust 12.12.2016 tabanud tõrked seiskasid süsteemi edasise kasutamise. 2016 novembriks oli kostjale selge, et hageja ja Incproit Solutions OÜ ei ole võimelised Di II etapi töid lõpuni viima ehk ei ole võimelised juurutama Di kostja keskkonnas selliselt, et tarkvara toimiks vigadeta ja, et seda oleks võimalik kasutada selliseks eesmärgiks, milleks kostja seda vajas. Pooltevahline koostöö seisukus ja kostja jättis viimased arved tasumata, kuna tööd olid lõpuni viimata. 09.02.2017 selgitas kostja ka e-kirja teel, et tööd on lõpuni viimata ja üle andmata on lähtekood.
18.Kostjal puudub hageja ees lepingust tulenev rahaline kohustus. Hageja ei ole kostjale esitanud lepingu punktist 6.2 tulenevat aruannet teostatud tööde kohta. Kostjal ei ole seega olnud võimalust toestatud töid üle vaadata. Asjaolu, et hageja on esitanud lisatööde ja II etapi tööde eest arved, mis on kostja poolt tasumata, ei tähenda, et hageja oleks tööd teostanud vastavalt lepingule ning, et tööd on kostja poolt vastu võetud ja, et arved on muutunud sissenõutavaks. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole töid vastu võtnud ja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole teostatud töid lõpuni viinud.
19.Kostjal on õigus nõuda lepingu täitmist hageja poolt. Kostja käitumine ei ole hea usu põhimõtte vastane. Kostja on käitunud vastavalt seadusele ja poolte vahel kokkulepitule. Hageja ei andnud kostjale töid üle 2014 oktoobris. Hageja on teadlik konkreetselt, millised puudused Dil esinesid ning asjaolust, et need ilmnesid alles 2015 sügisel ehk siis kui Di reaalselt juurutama hakati. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Di II etapi tööd anti üle kostjale 2014 oktoobris. Lisaks jäi D tarkvara pärast arvete esitamist oktoobris 2014 kostja serverisse ning edasine reaalne töö nimetatud tarkvaraga algas alles 2015 sügisel. Kuna Dil esinenud tarkvaralisi probleeme üritati parandada kuni 2016 novembrini, siis ei nõudnud hageja ka kostjalt arvete tasumist. Arvete tasumine tekkis päevakorda alles siis, kui koostöö peatus 2016 novembris. Hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning kostjal ei olnud võimalik neid eesmärgipäraselt kasutada. Asjaolu, et kostja kasutab Di oma igapäevases majandustegevuses ei oma tähendust. Di arendamine viidi lõpuni teiste tarkvaraarendajatega. Hageja ei ole kostjale üle andnud ka Di lähtekoodi, milline kohustus tuleneb lepingu punktist 9.2. Hageja ja kostja esindajad käsitlesid lähtekoodiga seonduvat ka 02.11.2014 e-kirjades. Kostja on andnud hagejale teada, et ootab lähtekoodi ning dokumentatsiooni üleandmist, kuna ei välista, et Dile on vaja hilisemalt lisaarendusi, mida ei ole kostja ei ole kohustatud hageja käest tellima. Kostja palus ka arvetes kajastatud tööde aruannet. Hageja vastas, et kuidas kostja soovib lähtekoodiga tutvuda. Seega on pooled üheselt aru saanud, et lähtekood tuleb üle anda.
20.Kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Kostja on 09.02.2017 esitanud hagejale hinnaalandamise nõude tulenevalt lepingu punktist 8.1. Kuivõrd hageja ei ole tänaseni oma lepingus kokku lepitud kohustusi täitnud, siis on kostjal õigus vähendada hageja poolt nõutavaid summasid nullini kuivõrd hageja on lepingu täitmisega viivituses 1078 päeva. Kostja nõue on 25 477,45 eurot ((15 756 x 0,15%) x 1078). Kostja on võtnud viivise arvestamise aluseks lepingu hinna 14 700 eurot + lisatööd 1056 eurot.
21.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et lepingu kohaselt on hagejale konkreetselt ette nähtud tegevused enne kui kostjal tekib kohustus arve tasumiseks. Hagejapoolsete arvete esitamise eelduseks on teostatud tööde tegemine, tööde aruande esitamine, nende kinnitamine kostja poolt, üleandmisakti vormistamine ning arve esitamine. Hageja ei ole kuni tänaseni vormistanud ega esitanud kostjale ühtegi aruannet II etapis teostatud tööde kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi üleandmisakti Di juurutamise etapi lõppedes. Hageja on üksnes esitanud kaks arvet, kust ei nähtu, mille eest arved on esitatud ning, mis täpselt II etapi raames D juures tehti. Tulenevalt lepingu punktidest 5.2 ja 6.2, lepingu lisa punktist 1.5 ning VÕS-ist muutuvad hageja poolt esitatud arvetes kajastatud summad sisse nõutavaks alles pärast seda kui hageja on kostjale esitanud teostatud tööde kohta aruande, kostja on aruande kinnitanud ning üleandmisakti allkirjastanud. Hageja aruandeid esitanud ei ole, seega on tööd ka vastu võtmata. Arve esitamise ja kättesaamisega kostja poolt ei teki hagejal õigust nõuda arvete tasumist ega kostjal kohustust arveid tasuda. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega kuupäeva, millal D üle anti. Hageja ei ole selgitanud, millal täpselt viidi lõpule D II etapi tööd, kes ja millal kostja esindajatest tööd vastu võttis ning, millises kostja keskkonnas D hageja poolt käivitati enne arvete esitamist. Seega ei ole kostjal olnud võimalust töid vastu võtta ega informeerida hagejat töödes esinevatest puudustest. Töö ülevaatamise võimaluse peab kostjale tagama hageja, mitte kostja ei pea tõendama, et kostja on keeldunud talle antud töö vastuvõtmisest.
22.Kostja peab puuduse iseloomu kirjelduse esitama ulatuses, milles see on võimalik pärast töö välist ülevaatust eriteadmisi mitteomava isiku poolt. Puudustest teavitamise ajahetk on otseselt seotud perioodiga, millal hageja andis D II etapis teostatud tööd kostjale ülevaatamiseks, millist kohustust hageja ei ole täitnud.
23.Lepingus lisas 1 on sätestatud arendusteenuste tingimuse kokkulepe, mis sätestas milline pidi mh olema D funktsionaalsus pärast hageja poolsete tööde lõppemist. Tarkvaralised vead ilmnesid alles siis, kui asuti praktiliselt kasutama D-eMR, enne ei olnud võimalik tuvastada vigu Dis. Esinenud vead saab liigitada: 1) funktsionaalsed vead (D konkreetsed funktsioonid ei käitu kokku lepitud viisil); 2) toimimise vead (nt hageja poolt loodud D laadis e-postkastis samu e-kirju korduvalt); 3) käitamise tõrked (D rakendus ei töötanud pärast mõnda versiooniuuendust); 4) arendusprotsessi puudustest tulenevad probleemid (hageja võimekus teostada rakenduse tehnilist testimist oli puudulik ning osa tehnilisi vigasid avaldusid alles Di kasutamise käigus). Konkreetsemad vead on: 18.1 Lepingu lisa 1 kohaselt leppisid pooled kokku Dis e-postkastide seadistamises (UC1). Täpsemalt, et (i) administraator seob Dis e-posti aadressid ostuarve saajate (edaspidi vastuvõtja) organisatsiooni registrikoodiga (Äriregistri või eelarveliste asutuste registri kood); ning (ii) juhul, kui vastuvõtjad on omavahel seotud organisatsioonid, saab ühe neist märkida "emafirmaks" ja teised selle "tütarfirmadeks". See seadistus võimaldab sisestajal muuta vastuvõtjat vahetades selle teise samasse grupi kuuluva vastuvõtja vastu – kirjeldatud võimalus saadi Dis tõrgeteta tööle alles 2016 ehk oluliselt hiljem pärast seda kui hageja oli arved Di tööde eest esitanud. Seega 2014 kui hageja arved esitas, ei vastanud D lepingus sätestatud nõuetele kuna Dil puudus kokkulepitud funktsionaalsus. 18.2 Lepingu lisa 1 kohaselt leppisid pooled kokku Dis kasutajaõiguste määramises ja muutmises (UC2). Täpsemalt, et (i) kõik kasutajad (sh Administraator ise) on kirjeldatud isikukoodi, ees- ja perekonnanimega; ning (ii) ühel isikul võib olla mitu rolli (nt Sisestusjuht võib olla ka Sisestaja) kasutajaõiguste probleemid esinesid kevadel 2016, mil lisatud kasutajad ei pääsenud Di süsteemile ligi.
18.3 Lepingu lisa 1 kohaselt pidi D suutma teostada automaatse e-kirjade impordi ja kirjete järjestamise (UC7). Kusjuures uue e-kirja saabumine pidi käivitama protseduuri, mis mh (i) impordib e-kirja koos manus(t)ega sisestust ootavate dokumentide registrisse uue kirjena; ning (ii) järjestab kirjed automaatselt vastavalt punktis c. omistatud tähtajale - 2014 toimunud Di testimisel (I etapi tööde käigus) ja 2016 toimunud Di töös arvutas D sisestustähtaegasid korduvalt valesti. 18.4 Lepingu lisa 1 kohaselt pidi D suutma monitoorida dokumendi registris olevaid kirjeid ja muuta sisestusjärjekorda Administraatori poolt seadustatud intervalliga (UC4). Vastava punkti all oli sätestatud eraldi reeglid kuidas konkreetne Di funktsionaalsus peaks toimima - nimetatud funktsionaalsus saadi toimima alles 2016 ehk 2014 valminud Dil kirjeldatud võimekust ei olnud. 18.5 Lepingu lisa 1 kohaselt pidi D dokumentidelt võimaldama konkreetse sündmuste jadana andmete sisestamist andmebaasi (UC5) - hageja poolt loodud D ei kuvanud sisestamiseks suunatavate ootel olevate kirjete arvu. Samuti ilmnes Di süsteemis viga, kus ühe kasutaja poolt hetkel sisestav dokument avanes sisestamiseks ka teisel kasutajal, mistõttu sisestati ühte ja sama dokumenti korduvalt. Veast teavitati kostjat juba 2014 testimise käigus. Diga ei olnud võimalik kasutada kreeditarve funktsionaalsust ning D ei olnud võimeline edastama makse saaja infot olukorras kus arve väljastaja erines makse saajast. Samuti ei täitnud D mitme arveldusarve funktsionaalsust. Täpsemalt, mitme arveldusarve puhul pidi D olema võimeline pakkuma mitut arveldusarvet ning samaaegselt tegema võimalikuks lisada uus arveldusarve vastavalt arvelt leitule. D pidi salvestama kõik arve väljastaja/makse saajaga seotud arveldusarved. Juhul, kui vastuvõtjal on seadistatud pangaeelistus, pakutakse või tuleb sisestada esimeses järjekorras just selles pangas olev arveldusarve. Kirjeldatud võimekust Dil ei olnud. D ei võimaldanud teostada valikuid organisatsioonide vahel, kus arve vastuvõtja oli seotud erinevate asutustega. D ei võimaldanud arverea õiguse kontrolli teostamist ning korrigeeris süsteemi sisestatud summasid ebatäpselt. 18.6 Lepingu lisa 1 sätestas veel lisa teemasid/funktsionaalsusi, mida D pidi olema võimeline realiseerima - ühtegi teemadest (hankijate üldine register, topeltarve, sisestuvigadest teavitamine, aruandlus ja andmete haldus) ei realiseerinud hageja oma tööde käigus Di arendamisel vastavalt poole vahel kokku lepitule.
24.Hagejal on kohustus anda kostjale üle Di lähtekood tulenevalt lepingu punktidest 9.2 ja 9.3. Lepingu punkti 9.3 järgi pidi hageja kostjale üle andma kõik varalised õigused. Varaliste õigustena on AutÕS § 13 lg 1 punkt 1 all mõeldud ka kostja õigust Di reprodutseerida, mida ei ole võimalik ilma lähtekoodita teha. Lähtekoodi üleandmine on IT-sektoris teostatavate töövõttude puhul tavapärane. Lähtekoodi üleandmise kohustust tõendab ka asjaolu, et pooled ei ole käesoleva ajani sõlminud mistahes piiramatut kasutamisõiguse litsentsi D osas. Hageja ei ole ka esitanud ohtegi lepingut ega ole selgitanud, mis tähendab piiramatu kasutamisõiguse litsents.
25.Hageja seisukoht, et hageja lõpetas kõik tööd Diga 19.09.2014, tõendab, et hageja ei ole täitnud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole teostanud Di II etapi töid. Hageja pidi alustama I etapi töödega 01.08.2014 ja andma tööd üle 18.09.2014 ja lõpetama II etapi tööd 20.10.2014. Kokkulepitud ajakava ning lepingus sätestatu kohaselt lõppes Di I etapp sellega, et kostja võtab Di vastu peale kostjapoolsete testide tegemist. Seega kinnitab hageja ise, et D seati pre-live keskkonda üles ühepäevase hilinemisega. Hageja rikkus juba I etapi lõpus lepingust tulenevaid kohustusi. Kostjat küll teavitati Di funktsionaalsuse testimise võimaluse tekkimisest, kuid see ei tõenda, et pre-live keskkonda ülespank võrdsustub Di üleandmisega kostjale. Hageja on ise kinnitanud, et hageja ei ole II etapi töid teinud ja neid kostja töökeskkonnas juurutanud. Seega ei saa rääkida töö keskmisest kvaliteedist, töö valmimisest või töö ülevaatamise võimaluse andmisest. Ebaõige on, et 19.09.2014 testimise järgselt ei väitnud kostja, et valminud programm D neile ei sobi. 19.09.2014 ei olnud võimalik testimist läbi viia, tegemist oli reedese päevaga ja teavitus edastati kell 18:33. Lisaks ei tehta testimist ühe päevaga. Asjaolusid, et Dil olid puudused kinnitab 22.04.2014 e-kirjavahetus. Lisaks teavitati puudustes suuliselt poolte vahel peetud koosolekutel. Olenemata pre-live testimisest, ei tõenda hageja seisukohad, et hageja on omapoolsed kohustused täitnud ja teostanud II etapi tööd. Kostja 05.05.2015 e-kiri tõendab, et Di ei olnud
selleks hetkeks kostja töökeskkonda juurutatud, millele hageja on vastanud 06.05.2015, et hagejal ei ole sellega aega tegeleda ja las D jääb jätkuvalt nende töökeskkonda. Kostja töökeskkonda Di juurutamisega alustati alles 03.11.2015, vaatamata sellele, et kostja palus juba infot 08.05.2015. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda ka II etapi töid kostja poolt vastu võetuks. Kuna hageja leiab, et pooltevahelisi suhted tuleb hinnata üksnes poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, siis hageja kinnitab, et tööde üleandmiseks tuli vormistada aruanne, millise kostja pidi kinnitama. Lisaks on hageja ise möönnud, et Dis esines vigu veel kaks aastat hiljem pärast seda kui D pre-live keskkonda üles pandi. Kuna poolte vahel toimub jätkuv arutelu vigade üle, siis oli hageja teadlik, et Dis esinevad erinevad vead. Asjaolu, et Dis ei saanud muuta tarnija nime, oli Dis esinev viga ning vastavat viga sai parandada üksnes vea tekkimise hetkel ehk 01.12.2016. Viga sai parandada Incproit Solutions OÜ, kellel oli juurdepääs Di töös olevale versioonile ja andmebaasile. Hageja oli oma äritegevuse ja Diga seonduva arendustegevuse üle viinud Incproit Solutions OÜ-sse. Hageja oli oma tegevuse raames uuele äriühingule üle andnud ka Di, kuna vastasel juhul ei oleks saanud ilmnenud vea parandamist nõuda Incproit Solutions OÜ-lt. Kostja ei ole käinud valdades tutvustamas Di, vaid tegemist oli eMRi ehk kinnitusringi koolitustega.
26.Pooled ei ole lepingut muutnud. Muudatused oleks lepingu kohaselt pidanud olema kirjalikud ja kahepoolsed ning vormistatud lepingu lisadena. Hageja ei ole esitanud ühtegi kahepoolset kirjalikku kokkulepet, mis oleks lepingu lisa ning, mis sätestaks, et pooled nõustuvad loobuma üleandmise-vastuvõtuaktide koostamisest ja allkirjastamisest ning ei kohalda lepingu punkti 6.2 ja lepingu lisa 1 punkti 1.5. Kostja ei ole ka soovinud vastavaid muudatus teha. 02.11.2014 e-kirjas on kostja konkreetselt märkinud, et soovib hagejalt töö dokumentatsiooni ja teostatud tööde töölehti.
27.Ebaõiged on hageja väited, et hageja tegi tööd vastavalt kostja juhistele. Hageja kui omaala professionaal pidi kostja poolt antud juhised ning nende sobilikkuse ja otstarbekuse üle kontrollima. Hageja oli kohustatud kostjat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Hageja vastavat teinud ei ole, mistõttu vastutab hageja kostja juhiste tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja poolt esitatud Exceli tabel kajastab Dis esinenud vigu, mis avastati alles 2015 sügisel. Olukorras, kus kogu D arendus seisis pärast 2014 sügist ja ükski teine arendaja sellega tööd ei teinud, siis ei ole eluliselt võimalik, et 2016 avastatud puudused ei ole otseselt põhjustatud hageja ebaprofessionaalsest tööst.
28.Hageja oli teadlik, et D peab ühilduma eMRiga. Hageja esindaja on juba 09.12.2014 arutanud kostjaga eMR loogikat ning teinud ettevalmistusi eMR arendamiseks. 12.12.2014 edastas hageja kostjale eMRi ühe funktsiooni mobiilvaate kirjelduse ja 15.01.2016 toimus koosolek seoses eMR teemadega. Hageja on algusest peale olnud teadlik, et kostja soovitud terviklahendus koosneb Dist ja eMRist. Kohtu põhjendused
29.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
31.Kohus on tuvastanud järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: 31.1 31.07.2014 sõlmisid (allkirjastatud 01.08.2014) hageja ja kostja tarkvaraarenduse lepingu nr TA-2014-15 (edaspidi leping), mille objektiks oli kostja poolt osutatav dokumentide mass-sisestuse tarkvara D (edaspidi D) arendustööde läbiviimine vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud kirjeldustele ning kostja pidi hagejale tööde eest tasuma 14 700 eurot + lisatööde eest 55 eurot/h (I kd tl 24-31);
31.2 Hageja edastas kostjale lisatööde eest 06.10.2014 arve 1410-3 1056 eurot (I kd tl 32) ja II etapi üleandmise eest 10.10.2014 arve 1410-3 3240 eurot (I kd tl 32 pöördel); 31.3 Kostja seaduslik esindaja M T tasus osaliselt 09.02.2015 kostja eest arve 1410-3 katteks 556 eurot (I kd tl 33 pöördel); 31.4 Kostjal on tasumata 3740 eurot.
32.Pooled vaidlevad, kas hageja on II etapi tööd teostanud ja kostjale üle andnud; kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele ning kas kostjal on õigus hagiavaldusele vastu vaidlemisel tugineda töödes ilmnevatele puudustele. Poolte vahel on ka vaidlus, kas kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et 31.07.2014 sõlmitud leping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine
34.Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas hageja tasunõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud.
35.Hageja on leidnud, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja andis I etapi tööd üle 30.08.2014 ja II etapi tööd 19.09.2014. Kostja ei ole tööde osas vastuväiteid esitanud. Pooled on lepingut muutunud ning loobunud tööde üleandmisel aruannete esitamisest ning üleandmisvastuvõtmisakti allkirjastamisest ja on lugenud, et tööd antakse üle tööde laadimisel pre-live keskkonda. Kõik tehtud tööd vastasid lepingutingimustele. Kostja kasutab Di oma igapäevases majandustegevuses. Kostja hakkas puudustele viitama alles pärast seda, kui hageja nõudis arvete tasumist. Kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud. Kostja ei ole välja toonud, millistele lepingutingimustele töö ei vasta. Kostja ei kirjeldanud, milles väidetavad puudused seisnesid enne kui hagi vastuses. Hagejal ei olnud kohustust anda kostjale üle Di lähtekood. Hagejale ei olnud teada, et D peab ühilduma eMRiga.
36.Kostja väitis hageja nõudele vastu vaieldes, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning töid ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole teostanud II etapi töid. Hageja ei ole kostjale töid ning lähtekoodi üle andnud ning töid ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi aruannet ning pooled ei ole allkirjastanud üleandmisevastuvõtmise akti. Pooled ei ole lepingut muutnud ja loobunud aruannete esitamisest ning üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest. Kostja on teavitanud puudustest tähtaegselt. Kostja ei saanudki varem puudustest teavitada, kuna testimine toimus alles 2015 sügisel. Hageja oli teadlik, et D peab ühilduma eMRiga.
37.Kohus leiab, et kuigi kostjal on õigus viidata töödes esinevatele puudustele, on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellest tuleneb kohtu hinnangul, et kui lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on tehtud ja tulemus saavutatud, on töö valminud. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui kõik tööd on küll tehtud, kuid need ei vasta teatud osas lepingutingimustele. Sellisel juhul muutub töö valmimisega töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, kuid tellija võib keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab töös esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele. Kui puudused on ebaolulised ega takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, tuleb tööd vastu võtta. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas sätestab VÕS § 638 tellijale töö vastuvõtmise kohustuse. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö
omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
38.Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et tellijal on teatud juhtudel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kuid keeldumine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Tellija ei või keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ault ebaoluliste puuduste tõttu (samas, p 22). On vaja tuvastada, et tellija võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Need asjaolud peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama hageja. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (RK TKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 19). Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele, aga see muudab tõendamiskoormuse jaotust (samas, p 21). Tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnistada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada (RK TKo 28.03.2006 nr 3-2-1-16-06, p 11).
39.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 2.1.4 klient on kohustatud arendaja poolt esitatud teenuse vastu võtma, kui teenus on osutatud tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kui teenuse vastuvõtmisel ilmneb vajadus teha teenuse tulemuses algselt kokku leppimata täiendusi või muudatusi, siis teenus võetakse kliendi poolt vastu ning muudatuste ja täienduste tegemine lepitakse eraldi kokku. Punkti 2.1.5 alusel klient on kohustatud teatama arendajale teenuse parandamise või täiendamise vajadusest viivitamatult e-posti teel. Lepingu punkti 6.1 järgi lepingus ja selle lisades sätestatud teenuse üleandmine-vastuvõtmine toimub sellekohase aruandega (elektroonse kirjaga) peale arendaja lepinguliste kohustuste täitmist. Tulenevalt lepingu punktist 6.2 teenuse üleandmise vormistamiseks esitab arendaja kliendile kinnitamiseks aruande teostatud tööde kohta. Klient on kohustatud vastavas aruandes kirjeldatud tööd üle vaatama ja aruande seitsme kalendripäeva jooksul kinnitama või esitama omapoolsed andmed aruande täiendamiseks. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab klient eelnimetatud tähtaja jooksul esitama arendajale motiveeritud põhjenduse vastuvõtmisest keeldumise kohta ning puuduste olemasolul määrama tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lepingu punkti 5.2 alusel teenuse eest tasumine toimub lisas 2 toodud maksetena arendaja poolt esitatud ning kliendi poolt aktsepteeritud tööde aruande alusel vastavalt esitatud arvele. Klient kohustub arendaja poolt esitatud arve tasuma seitsme kalendripäeva jooksul peale arve laekumist.
40.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja poolt lepingus kokku lepitud tööde vastuvõtmise kord vastab VÕS §-le 637 lg 4, st töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks.
41.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 1 „Arendusteenuse tingimuste kokkulepe“ (I kd tl 26-30) punktist 1.4 pidi hageja töid teostama kahes etapis: I etapp – tarkvara arendus – tööd, mille käigus valmistatakse tarkvara ning, mille lõpus võtab tellija vastava tarkvara vastu peale vastavate testide tegemist; II etapp – tarkvara juurutamine – tööd, mille käigus käivitatakse vastav tarkvara kliendi töökeskkonnas. I etapi töödega pidi alustatama 01.08.2014 ning üle andma 18.09.2014. II etapi tööde üleandmine pidi toimuma 20.10.2014. Kohus on seisukohal, et tõendamata ja paljasõnalised on kostja väited, et hageja ei ole teostanud II etapi töid ja neid kostjale üle andnud.
42.Kohus toetab hageja seisukohti, et pooled on muutnud suuliselt lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 3 alusel ning on loobunud aruannete esitamisest ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest. VÕS § 13 lg 3 järgi, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kuigi pooled on lepingus kokku leppinud, et tööde üleandmine
toimub sellekohase aruandega (elektroonse kirjaga), siis nõustub kohus kostjaga, et hageja võis kostja käitumisest aru saada, et kostja on nõustunud tööde üleandmisega suuliselt koosolekute raames ja tööde laadimisel pre-live keskkonda. Tunnistaja M J ütlustega on tõendatud, et tööde üle andmine toimus suuliselt koosolekutel. Tunnistaja osales isiklikult iganädalastel koosolekutel, kus vaadati üle, mis hageja oli teinud. Kui tööd olid valmis, siis lepiti kokku, et need on üle antud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta akti ei koostatud (III kd tl 84, kell 02:14:36). Tunnistaja selgitas ka, et kokkulepped II etapi juurutamise osas olid mõeldud, et toimub pre-live keskkonda panekuga (III kd tl 84 pöördel). Tunnistaja A S on märkinud, et pre-live on valideerimiseks kõige tavalisem keskkond (III kd tl 82 pöördel, kell 01:27:18). Tunnistajate ütlusi kinnitab asjaolu, et kostja ei ole enne kohtumenetlust väitnud, et hageja ei ole kostjale II etapi töid üle andnud ja nõudnud aruannete esitamist. 30.10.2014 e-kirjas on kostja seaduslik esindaja M T hoopis kinnitanud, et on arved kätte saanud ning saldo on 4296 eurot (I kd tl 33). Lisaks on M T kriminaalasjas tunnistaja ülekuulamisel märkinud, et 2014 lõpus oli D sellisel kujul valmis, et seda sai reaalselt kasutama hakata (II kd tl 94 pöördel). 09.02.2015 on M T tasunud kostja eest hagejale arve 1410-3 osaliselt 556 eurot (I kd tl 33 pöördel). Usutav ei ole, et kostja kinnitaks arveid ja saldot ja tasuks arve osaliselt, kui hageja ei oleks II etapi töid teostanud ja üle andnud. J P (P) 02.11.2014 e-kiri ei tõenda, et kostja on küsinud hagejalt aruannet (I kd tl 222). J P kinnitab oma e-kirjas, et tema ettevõttel hagejaga leping puudub, seega ei saanud J P ka vastavat aruannet kostja nimel hagejalt küsida. Tunnistaja M J on samuti märkinud, et J P ei olnud 02.11.2014 lepingu osapooleks, vaid oli investoriks (III kd tl 86). Lepingu muutmist aga suuliselt tõendab kohtu hinnangul asjaolu, et ka I etapi tööde üleandmise osas ei ole aruannet esitatud ega üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastatud, mida pooled on kinnitanud ka 06.06.2018 korraldaval kohtuistungil (II kd tl 97 pöördel). Kohtule esitatud tõenditega, 29.08-30.08.2014 e-kirjaga on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud I etapi tööd ning esitanud 23.08.2014 I etapi üleandmise kohta arve 1408-3 10 200 eurot (II kd tl 126-127), milline on kostja pool tasutud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja ei ole I etapi töid saanud. Eeltoodud tõend lükkab ka ümber kostja väited, et hageja andis 19.09.2014 kostjale üle alles I etapi tööd.
43.Kohtule esitatud tõendiga on tõendatud, et D pandi pre-live keskkonda ülesse 19.09.2014 (II kd tl 107). E-kirjast nähtub, et hageja seadis Levirasse üles pre-live keskkonna. Tunnistaja M J ütlustega on tõendatud, et hageja kasutab enda lahenduste hoidmiseks Amazon pilve (III kd tl 84 pöördel). A K on samuti kinnitanud, et hageja kasutas Amazoni serverit (III kd tl 83). Puudub vaidlus, et Levira ei ole Amazoni server, mistõttu täitis hageja oma kohustuse ja käivitas Di kostja töökeskkonnas Leviras 19.09.2014. 22.09.2014 teavitas kostja Dis esinevatest mõningatest puudustest, millised hageja parandas ning, mida kostja kinnitas 22.09.2014 e-kirjaga (II kd tl 106 jj). 23.09.2014 e-kirjaga on hageja teavitanud, et kõik räägitud vead ja puudused on kõrvaldatud (II kd tl 61). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et peale nimetatud kuupäeva kostja teavitas hagejat töös esinevatest puudustest. Kohus toetab hageja seisukohta, et kostja esitatud e-kirjavahetus (II kd tl 112-117) ei tõenda, et D üleandmine toimus alles september 2015. E-kirjavahetus tõendab üksnes, et kostja soovis Di paigaldamist lisaks investorite andmekeskustesse, milleks kostja seaduslik esindaja M T andis juhised Incproit Solutions OÜ-le. Asjaolu, et kostja soovis Di paigaldamist ka investorite andmekeskustesse ei tõenda, et Di II etapi tööd olid tegemata ja üle andmata kostjale 19.09.2014. Kohus on seisukohal, et eelviidatud just tõendab, et Di II etapi tööd olid tehtud ja üle antud, mida kostja seaduslik esindaja M T on ise ka kinnitanud kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andes. M T on kinnitanud, et 2014 lõpus oli D valmis. Ka 03.11.2014 e-kirjas on M T kinnitanud, et on teadlik hageja ees olevatest kohustustest ning märgib üksnes, et veninud on uue juriidilise isiku loomine ja hagejalt tellitu üleandmine (II kd tl 16). Tunnistaja M J ütlustega on tõendatud, et hageja teostas nii Di I kui ka II etapi tööd (III kd tl 85 pöördel). Tunnistaja A S on kinnitanud, et asus kostja juures tööle august 2016 ning sellel ajal asus D füüsiliselt kostja serveriruumides Jõhvis (III kd tl 80 pöördel). Seega kinnitavad ka A S ütlused, et II etapi tööd olid teostatud. Kostja ei ole tõendanud, et tööd teostas mõni teine arendaja. Tõendamata on kostja väited, et hageja viis oma tegevuse üle Incproit Solutions OÜ ja pidi tegema kostjale kreeditarved. Kohtule esitatud lepinguga, 22.07.2015 tarkvaraarenduse leping TA-2015-07 (I kd tl 56-69), on
tõendatud, et kostja ja Incproit Solutions OÜ on sõlminud uue lepingu iseseisva veebipõhise rakenduse eMR loomiseks. Ühtegi tõendit, et kostjal ja Incproit Solutions OÜ-l olid kokkulepped seoses Diga, kohtule esitatud ei ole. Puudub ka vaidlus, et kostja kasutas Di oma majandustegevuses, mida on kinnitanud ka kõik tunnistajad.
44.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on kostjale II etapi tööd üle andnud hiljemalt 23.09.2014, kui hageja on kõrvaldanud kostja poolt viidatud puudused (II kd tl 61) ning kostja on tööd vastu võtnud juhindudes VÕS § 638. Arvestades pooltevahelist praktikat, et I etapi tööd on üle antud ilma aruannet esitamata ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamata, siis tuleb lugeda, et pooled on lepingut suuliselt muutnud ning aktsepteerinud ka II etapi tööde üleandmist ilma aruannet esitamata ja akti allkirjastamata. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kostja on asunud Di kasutama ja edasi arendama. Nimetatu ei võta aga kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele ning järgnevalt annab kohus hinnangu küsimusele, kas hageja poolt teostatud töö vastas lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavus
45.VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 2 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 2 alusel, kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga.
46.VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt VÕS § 644 lg 2 oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama ning VÕS § 644 lg 3 alusel, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
47.Puudub vaidlus, et pooled on lepingu lisas 1 „Arendusteenuse tingimuste kokkulepe“ kindlaks määranud, millistele omadustele D peab vastama. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et D ei vasta lepingus kokku lepitud omadustele. Kostja on hagejat puudustest Dis teavitanud 22.09.2014, millised puudused on hageja kõrvaldanud, mida tõendab M T 22.09.2014 e-kiri, kus M T kinnitab, et kõik on korras (II kd tl 106-107). 23.09.2014 e-kirjaga on tõendatud, et hageja on kõik räägitud vead ja puudused on kõrvaldatud (II kd tl 62). Kostja vastupidist tõendanud ei ole. 30.10.2014 ja 03.11.2014 e-kirjades on M T kinnitanud, et arved on käes ja saldo on teada. 06.06.2018 korraldaval kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja selgitanud, et tõendeid puudustest teavitamise osas kostjal ei ole (II kd tl 99). Üle kuulatud tunnistajad ei ole suutnud tõendada, et D ei vastanud lepingutingimustele. Tunnistaja A S märkis ütlusi andes, et puutus Diga esimest korda kokku alles 2016 august (III kd tl 80 pöördel) ning, et lepinguga tunnistaja tutvunud ei ole (III kd tl 81 pöördel). Tunnistaja A K on märkinud, et ei ole lepinguga tutvunud ja ei tea, millele lepingu kohaselt D vastama pidi (III kd tl 83 pöördel). A K ütlustega on tõendatud, et vead
võivad tekkida edasiarendamisel. Täiendus võib ära lõhkuda töötava funktsionaalsuse (III kd tl 83 pöördel). M J ütlustega on tõendatud, et vead, mis avastatakse hiljem, on tekkinud hilisemate parenduste ja täienduste juures (III kd tl 85). Puudub vaidlus, et kostja sõlmis 22.07.2015 Di edasiarendamiseks tarkvaraarendamise lepingu Incproit Solutions OÜ-ga, kes pidi arendama iseseisva veebipõhise rakenduse eMR, mis pidi ühilduma Diga. Asjaolu, et puudused võisid tekkida edasiarendusest tõendavad ka A S ütlused, kelle ütluste kohaselt võrreldes eMRiga on D stabiilne ning vead eMRis on palju suuremad kui Dis (III kd tl 81). Tõendatud ei ole, et hageja pidi olema teadlik, et D peab ühilduma hiljem eMRiga. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi D koostama arve XML-i ja edastama selle AVP-sse. Tunnistaja A S on märkinud, et ei tea, mis on AVP (III kd tl 81 pöördel). Tunnistaja A K on märkinud, et AVP ja eMR on erinevad, tunnistaja enne ei teadnud, mis on AVP (III kd tl 83 pöördel). 09.12.2014-15.01.2015 e-kirjavahetus (II kd tl 118-120) ei tõenda, et hageja pidi olema lepingu sõlmimise ajal 31.07.2014 teadlik, et D peab ühilduma eMRiga. Detsembriks 2014 oli D juba kostjale üle antud u kaks kuud. Asjaolu, et hageja ei olnud teadlik lepingu sõlmimisel, et D peab ühilduma eMRiga tõendavad ka M J ütlused. M J on märkinud, et eMRist sai tunnistaja teada 2014 lõpp. D anti üle august-september 2014, kui D oli valmis, siis hageja eMRist ei teadnud (IIII kd tl 85). Seega saab järeldada, et Dis esinenud vead 2016 olid tingitud tarkvara edasiarendamisest ning esialgse soovi, ühildumisest AVP-ga, muutmisest. Kuna hageja ei olnud teadlik kostja soovist, et D peab ühilduma eMRiga, siis ei saa teha järeldusi, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavust ei tõenda ka kostja pool koostatud ja esitatud tarkvaratööde aruanne juunistnovembrini 2016 (I kd tl 70-88). Kostja ei ole välja toonud, millisele täpsele lepingutingimusele, mis rida ei vasta. Lisaks on tunnistaja A S ütlustega tõendatud, et read 17, 105, 139, 140, 235, 274 ei ole tegemist vigadega, vaid tegemist oli töömahtude hindamise, tiimi koordineerimise koosoleku ja versiooniuuendustega (III kd tl 82 jj). Vigadena ei saa ka käsitleda ridasid, mis puudutavad D ühilduvust eMRiga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei olnud ja ei pidanudki olema teadlik, et D peab ühilduma eMRiga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt tööde üleandmisel esinesid töödes vead ja D ei vastanud lepingutingimustele.
48.Vastavalt lepingu punktile 7.1 arendaja annab kõikidele lepingu alusel teostatud töödele ühe aastase garantii. Garantii katab kõik garantii tähtaja jooksul ilmnenud tööde puudusi. Garantii katab kõiki tööde muudatusi ja modifatsioone, mis on tehtud arendaja poolt ja mida ei loeta täiendavateks töödeks. Lepingu punkti 7.2 alusel arendaja on garantii kehtivuse ajal (so garantii tähtaja jooksul) kohustatud tasuta kõrvaldama töödes ilmnenud puudused. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja oleks hagejat teavitanud puudustest garantiiajal.
49.Kohus toetab hageja seisukohti, et hageja ei pidanud kostjale üle andma D lähtekoodi vastavalt lepingule. Tulenevalt lepingu punktist 9.2 pidi hageja kostjale andma lähtekoodi üksnes kui üleantav tarkvara on kliendile kuuluva tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa. Puuduv vaidlus, et D oli uus tarkvara, mitte tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa. Kohus toetab hageja seisukohta, et tulenevalt lepingu punktist 9.5 pidi hageja kostjale andma tarkvara piiramatu kasutamisõiguse litsentsi. Seega ei saa pidada lähtekoodi mitteüleandmist lepingutingimuste rikkumiseks. Samas puudub vaidlus ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Di lähtekood on kostja valduses. Tunnistaja A S ütlustega on tõendaud, et kui toimus DStreami ülevõtmine, siis oli lähtekood olemas (III kd tl 82). Tunnistaja A K on tunnistanud, et tal oli olemas ligipääs lähtekoodile (III kd tl 83). Seega on ka asjakohatud kostja väited, et hageja ei ole kostjale lähtekoodi üle andnud ning tegemist ei ole lepingutingimustele mittevastavusega.
50.Isegi kui Dis oleks esinenud selle üleandmise ajal puudused, siis on kostja minetanud oma õiguse puudustele tugineda tulenevalt VÕS § 644 lg 1. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud
töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja paigutas Di pre-live keskkonda 19.09.2014, millisest ajast oli kostjal võimalus Di testida. Tunnistaja A S kinnitas, et pre-live on kõige tavapärasem koht tarkvara valideerimiseks (III kd tl 82). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et peale 23.09.2014, kui hageja kõrvaldas räägitud vead ja puudused, oleks kostja esitanud hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks. Tunnistaja A S on kinnitanud, et D oli stabiilne. M T on kriminaalasjas kinnitanud, et 2014 lõpus oli D kasutamisvalmis. Seega puuduvad põhjused, miks kostja ei saanud koheselt Di testida. Kostja on hagejat teavitanud puudustest alles 2017 ehk u 2,5 aastat hiljem tööde üle andmisest ja seda ajal, mil kostja on asunud Di edasi arendama ja ühildama eMRiga. Kostja ei ole ka piisavalt täpselt kirjeldanud, millistele lepingutingimustele hageja poolt teostatud töö ei vastanud. Seega on kostja minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele vastavalt VÕS § 644 lg 3.
51.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3740 eurot.
52.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 3740 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 8.2 kohaselt nõuetekohase arve tasumisega viivitamise korral on arendajal õigus nõuda kliendilt viivis 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist perioodi 13.10.2014-29.08.2017 eest kokku 5981,53 eurot, millest hageja palub välja mõista 3740 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
53.Hageja on kohtukõne teesides palunud kostjalt välja mõista viivise 0,15% päevas alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus märgib, et kuna hageja ei tasunud nimetatud nõudelt riigilõivu, siis kohus vastavat nõuet menetlusse ei võtnud ning ka käesoleval aja ei menetle ning hinnangut ei anna.
54.Kostja on käesolevas menetluses toonud esile, et kostjal on hageja vastu tulenevalt lepingu punktist 8.1 lepingu täitmisega hilinemisest tulenev nõue summas 25 392,32 eurot, milllise nõude kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada.
55.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Riigikohus on korduvalt jaatanud menetluses tehtud tasaarvestusavaldust ja on märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja ilmtingimata esitama vastuhagi. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud (vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-111-06; 3-2-1-23-11, 3-2-1-42-12). Seega tuleb kohtul käesoleval juhul arvestada kostja esitatud tasaarvestusavaldusega. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral protsessis tuleb kohtul kontrollida sisuliselt ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-42-12, p 10; 3-2-1-58-04, p 11).
56.Lepingu punktist 8.1 kohaselt juhul kui arendaja ei teosta teenust vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, on kliendil õigus vähendada teenuse eest maksmisele kuuluvat summat 0,15% iga
hilinenud päeva eest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on teostanud tööd vastavalt lepingule ja tööd õigeaegselt kostjale üle andnud. Seega puudub kostjal õigus vähendada teenuse eest maksmisele kuuluvat summat ning kostjal ei ole hageja vastu lepingu punktist 8.1 tulenevat nõuet, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlasuhe lõppenud tasaarvestusega. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
58.Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
59.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.