Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-9490
Tsiviilasi
XX hagi Korteriühistu Kase 6 vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.08.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Kase 6 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant) Korteriühistu Kase 6 (registrikood 80100968), lepinguline esindaja Margus Saulep
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.08.2019 otsus tühistada osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas, s.o osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud väiksemas summas kui 2115 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punkt 2) ja väiksemalt summalt kui 2115 eurolt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punkt 3). Muus osas, s.o asja sisulise lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas, on maakohtu otsus jõustunud.
2.Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista hagejalt kostjale välja menetluskulud, s.o õigusabikulud kokku 2115 eurot, ning vastavalt summalt viivis.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi tervikuna läbi vaatamata jätmiseks;
2) Jätta läbi vaatamata hageja 26.03.2019 menetlusdokumendis sisaldunud nõue tunnistada tühiseks koosoleku otsusele lisatud klausel 35%-lise KredExi toetuse mittearvestamise kohta; 3) Jätta hagi tervikuna rahuldamata, sealhulgas jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt alusetult saaduna välja 514 eurot ja nõue tuvastada õigussuhte puudumine hageja ja kostja vahel ning sellest tulenevalt võlgnevuse 196.08 euro ja viivise 51.08 euro maksmise kohustuse puudumine; Menetluskulude jaotus 1) Jätta menetluskulud hageja XX kanda; 2) Mõista hagejalt XX-lt kostja Korteriühistu Kase 6 kasuks menetluskuludena välja 2115 eurot; 3) Mõista hagejalt XX-lt (isikukood XXXXXXXXXX) kostja Korteriühistu Kase 6 (registrikood 80100968) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2115 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastustaja kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
1.19.06.2018 esitas hageja maakohtule hagi, mida täpsustas/täiendas 30.07.2018, 04.02.2019 ja 12.03.2019. Hageja palus tuvastada võlgnevuse 196.08 eurot ja viivise 51.06 eurot tasumise kohustuse puudumine kostja ees ning mõista kostjalt välja alusetult saadud 514 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 26.03.2019 esitas hageja täiendava nõude korteriühistu koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (st tunnistada tühiseks koosoleku otsusele lisatud klausel, et 35%-list KredExi toetust ei arvestata).
2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta 514 euro väljamõistmise nõue TsMS § 423 lõike 1 punkti 4 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt aegumise tõttu rahuldamata ning kohustuse puudumise tuvastamise nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel. Seoses hageja nõudega korteriühistu koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks märkis kostja, et ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.
3.Harju Maakohus tegi 16.08.2019 otsuse, millega: jättis rahuldamata kostja taotluse hagi tervikuna läbi vaatamata jätmiseks; jättis läbi vaatamata hageja 26.03.2019 menetlusdokumendis sisaldunud nõude tunnistada tühiseks koosoleku otsusele lisatud klausel 35%-lise KredExi toetuse mittearvestamise kohta; jättis hagi tervikuna rahuldamata, sh nõude mõista kostjalt alusetult saaduna välja 514 eurot ja nõude tuvastada õigussuhte puudumine hageja ja kostja vahel ning sellest tulenevalt võlgnevuse 196.08 euro ja viivise 51.08 euro maksmise kohustuse puudumine; jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale menetluskuludena välja 761.16 eurot koos viivisega.
4.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulu 2115 eurot, s.o 23,5h õigusabi osutamise eest tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga õigusabi osutamiseks kulunud aeg. Vaatamata sellele asus kohus seisukohale, et kostja õigusabi kulude nõue ei kuulu rahuldamisele tervikuna. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda; asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Praeguses asjas on tsiviilasja hinnaks 761.16 eurot. Tegemist ei olnud eriliselt keeruka või suuremahulise vaidlusega. Seetõttu tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulud kuni tsiviilasja hinna suuruseni ehk summas 761.16 eurot.
5.Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt TsMS § 177 lõike 4 alusel välja mõista viivis menetluskulult 761.16 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
6.16.09.2019 kaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista hagejalt kostjale välja menetluskulu 2115 eurot koos viivisega.
7.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud menetlusnorme ja diskretsioonireegleid. Maakohtu otsus on vastuoluline – kuigi kulude jaotusest ei tulene, et kohus oleks kostja kulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldanud, jättis kohus suures ulatuses kulud hagejalt välja mõistmata.
8.Kohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja ebaratsionaalse ja pahauskse käitumise, millega kaasnesid kostjale suured kulud. Kostja osundas menetluses asjaolule, et hageja nõuab akende vahetamise tasu tagastamist vaatamata sellele, et ta oli eelnevalt vastava ülekandega nõustunud. Kohus leidis vaidlustatud otsuses, et eelmises tsiviilasjas nr 215-101212 tehtud otsus on hagejale siduv osas, milles tuvastati, et hagejal oli kohustus tasuda akende vahetamiseks kantud kulusid. Seega saab öelda, et hageja algatas
läbivaieldud küsimuses uue vaidluse. Ka ei nähtu maakohtu otsusest, et kohus oleks arvestanud nõuete paljusust ja et pooled vaidlesid nõude aegumise üle. Samuti, et vaidlus omas puutumust poolte eelmise tsiviilasjaga nr 2-15-101212. Kuivõrd eelmises tsiviilasjas oli kostjal teine lepinguline esindaja, pidi esindaja end eelneva vaidluse üksikasjadega kurssi viima. Eeltoodust tulenevalt oli tegemist mahuka tsiviilasjaga.
9.TsMS § 329 lõike 1 järgi saab hagejalt eeldada, et ta kajastab juba esmases dokumendis ammendavalt nõude asjaolud ja protsessuaalsed taotlused. Hageja ei kontsentreerunud võimalikult ökonoomsele menetlusele, vaid esitas menetluse käigus arvukalt lisadokumente. Väljamõistetavate menetluskulude suuruse sidumine hagihinnaga võiks kõne alla tulla juhul, kui menetluskulude hüvitamiseks kohustatud isiku menetluslikule käitumisele etteheiteid ei ole. Kui aga menetlusosaline esitab kohtu nõudmiseta menetlusdokumente või puudustega dokumente või enda hagi muudab või täiendab, peab ta kaasnevate vastaspoole kulude eest vastutama. Toimikust nähtuvalt esitas hageja 19.06.2018 hagi, 30.07.2018 hagi täiendused, 11.09.2019 seisukohad, 04.02.2019 seisukohad kostja 07.01.2019 menetlusdokumendile ja uuendatud hagi, 12.03.2019 täpsustavad ja kokkuvõtlikud seisukohad menetlusdokumentide osas, 26.03.2019 vastuse, 04.08.2019 lõplikud seisukohad. Lisaks eeltoodule esitas hageja mitmeid taotlusi. Suur osa kostja esindaja tööajast kulus viidatud dokumentide läbitöötamisele ja neile seisukohtade kujundamisele. Sellises olukorras ei ole õige jätta eeltoodu tähelepanuta ja piirduda tõdemusega, et suuremas osas ei saa kostja kasuks menetluskulusid välja mõista, sest sellele seab piirid tsiviilasja hind.
10.Menetluskulude olulises osas vähendamine on kostja suhtes ebaõiglane ka seetõttu, et kostja üritas juba kohtuasjale eelnevalt hageja tõstatatud küsimusi lahendada. Kostja pidas hagejaga kirjavahetust, üritades selle käigus võla kujunemist selgitada. Eelneva tuvastas ka kohus, märkides, et kostja ei ole hageja eest võlgnevuse kujunemist varjanud, vaid on hageja järelpärimistele vastates selgitanud võlgnevuse kujunemist. Ka menetluse jooksul esitas kostja hagejale kompromissettepanekud, millesse hageja suhtus kriitiliselt, kuid omapoolseid ettepanekuid ei esitanud.
11.Kohus jättis läbi vaatamata hageja 26.03.2019 menetlusdokumendis esitatud nõude tunnistada tühiseks kostja koosoleku otsusele lisatud klausel 35%-lise KredExi toetuse mittearvestamise kohta. Kostja menetluskulud on seotud ka tühisuse nõudele esitatud seisukohtadega. Menetluskulude väljamõistmisel on põhjendamatult jäetud kohaldamata TsMS § 168 lõige 2. Vastustaja seisukoht
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
13.Kooskõlas TsMS § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise (s.o resolutsiooni menetluskulude alajaotuse punktide 2 ja 3) osas. Seega asja sisulise lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas on otsus jõustunud.
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, milles hagejalt mõisteti kostjale välja menetluskulud väiksemas summas kui 2115 eurot (s.o resolutsiooni menetluskulude
alajaotuse punkt 2 ja sellega seoses ka väiksemalt summalt kui 2115 eurolt viivise väljamõistmist käsitlev punkt 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab hagejalt kostjale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist 1353.84 euro võrra. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
15.Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja taotles õigusabikulude summas 2115 eurot hagejalt välja mõistmist. Kohus iseenesest märkis, et nii õigusabitoimingutele kulunud aeg kui esindaja tunnitasu suurus on asja sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud, kuid jättis siiski kostja menetluskulud osaliselt hagejalt välja mõistmata, piirates hüvitatavate kulude suuruse tsiviilasja hinnaga, s.o 761.16 euroga. Seega ei analüüsinud maakohus ka sisuliselt õigusabitoimingute ega neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning tunnitasu mõistlikkust. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lõikega 1 asjakohaselt.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebapiisavalt lähtunud põhjendatud ja vajalike kulude määramisel ainult tsiviilasja hinnast. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda. Seega on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja kulude hüvitamisel lähtuda. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille järgi tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-11, punkt 14). See aga ei tähenda, et teisi asjaolusid ei peaks üldse arvesse võtma. Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul jättis maakohus ebaõigesti arvestamata asjaolu, et kostja menetluskulud olid suuresti tingitud hageja enda menetluslikust käitumisest, st korduvalt hagiavalduse täpsustamisest ja täiendamisest ning arvukate seisukohtade esitamisest. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vähendada hüvitatavaid menetluskulusid üksnes tsiviilaja hinnast lähtudes, vaid arvestada tuleks ka muid eelnevalt mainitud kaalutlusi, seejuures hinnata konkreetsete õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise ise kõrvaldada ja määrata kindlaks kostjale hüvitatavate vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruse.
18.Hinnates käesoleva tsiviilasja mahukust, menetlustoimingute sisu ja menetluse kulgu, on kolleegiumi hinnangul kostja menetluskulud 23,5h õigusabi eest täies ulatuses põhjendatud. Seejuures arvestab ringkonnakohus järgmisi kaalutlusi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjal kulunud hagile vastamisega seotud toiminguteks (sh hagimaterjalidega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja tema esitatud materjalidega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks) kokku 11,25h, mis on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud, arvestades kõnealuste menetlusdokumentide sisu ja mahtu (mh, et hageja oli esitanud ka juba hagi täienduse) ning nii hagile kui vastusele lisatud tõendite rohkust. Kompromissettepaneku tegemine on menetlusosalise seadusest tulenev õigus ja mõistlik menetluslik käitumine ning nimetatu koostamisele kulunud aeg 0,25h mõistlik ja põhjendatud. Ka kostja 07.01.2019 seisukoha, 06.05.2019 seisukoha, ning 07.07.2019 seisukoha koostamisele kulunud aeg ning kõigi hageja vahepealsete menetlusdokumentidega tutvumise aeg on mõistlik ja põhjendatud, arvestades kõnealuste menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kõik kostja menetlusdokumendid on esitatud vastuseks hageja seisukohtadele või kohtu nõudel, seega ei ole kostja ise omal algatusel esitanud ebavajalikke menetlusdokumente. Samuti tuleb arvestada, et hageja esitas 04.02.2019 uuendatud hagiavalduse, mille kohta märgib sama kuupäeva seisukohas, et selguse ja arusaadavuse huvides on uuendatud hagis ümber tõstetud tekstilõike ja lisatud ka täiendavaid selgitusi. Seega tuli kostjal sisuliselt hagiavaldus uuesti täies mahus läbi töötada. 26.03.2019 menetlusdokumendis esitas hageja uue nõude (korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks), mille osas kostjal oli õigus omapoolset seisukohta avaldada. Samuti tuli kostjal tutvuda hageja 13.12.2018, 06.01.2019, 12.03.2019 ja 03.06.2019 seisukohtadega. Lisaks tuli kostjal vastata 08.03.2019 kohtu kirjale, sh esitada täiendavaid tõendeid. Kõike eeltoodut arvestades ei saa pidada kostja 07.01.2019, 06.05.2019 ja 07.07.2019 seisukohtade koostamiseks (sh 06.05.2019 seisukoha koostamisega seotud konsultatsiooniks kliendiga ja kliendi lisamaterjalidega tutvumiseks) kulunud aega vastavalt 1,75h, 6h ning 1,5h ülemääraseks. Ülemääraseks ei saa ka pidada 04.02.2019 dokumentidega (hageja vastus, uuendatud hagiavaldus) tutvumise ja analüüsi ajakulu 1,25h, 12.03.2019 seisukoha ja 26.03.2019 vastusega tutvumise ajakulu 0,5h ning 03.09.2019 vastuse analüüsi ja kliendiga konsulteerimise ajakulu kokku 1h. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindajal õigusabitoiminguteks kokku kulutatud aeg 23,5h ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Samale seisukohale asus tegelikkuses ka maakohus.
19.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Arvestades eeltoodud kaalutlusi on praegusel juhul kostja juristist esindaja tunnitasu 90 eurot mõistlik ja põhjendatud. Samale seisukohale asus ka maakohus.
20.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja menetluskulude, s.o õigusabikulude 23,5h töötunni eest tunnitasuga 90 eurot, katteks välja 2115 eurot. Kostja ei ole taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga, seega väljamõistetav summa käibemaksu ei sisalda.
21.Kuivõrd eeltoodust tulenevalt kuulub kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata kaebuse ülejäänud väidetele seoses menetluskulude vähendamise ebaõiglusega ja hagi osaliselt läbi vaatamata jätmisega seonduvate menetluskuludega.
22.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda.
23.Vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.