lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-121599/30

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-121599/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1684
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 69 lg 1, 3Kohtualluvuse mõisteTsMS § 86 lg 1Kohtualluvus vara asukoha järgiTMS § 66Mittearestitavad asjadTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-121599/78Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.12.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
STROYBERRY OÜ14281876

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-121599

Tsiviilasi

STROYBERRY OÜ hagi Galina Randmaa vastu 2088 euro 45 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

STROYBERRY OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: STROYBERRY OÜ (hageja) (registrikood 14281876), esindaja juhatuse liige Ilya Firsov Vastustaja: Galina Randmaa (kostja) (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Allan Valk, vandeadvokaat Roman Golovenko

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada STROYBERRY OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus. Saata tsiviilasi läbivaatamiseks samale maakohtule.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 80 lg 1Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvus
TsMS § 88Korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus
TsMS § 89Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.STROYBERRY OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule Galina Randmaa (kostja) vastu hagi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2088 eurot 45 senti, viivise 183 eurot 55 senti ning viivise põhivõlalt 2088 eurolt 45 sendilt alates 2. oktoobrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kostjale kuuluvas korteriomandis XXXXXX remonti vastavalt 24. augustil 2017. a koostatud tööde aktis toodud mahtudele. Hageja esitas
24.augustil 2017 kostjale arve nr RM1703. Tööde maksumus oli vastavalt kokkuleppele 2788 eurot 45 senti. Kostja tegi enne tööde alustamist ettemaksu 700 eurot. Kostja võlgnevus on 2088 eurot 45 senti. Arve muutus sissenõutavaks 28. augustil 2017. Kostja ei esitanud tööde kvaliteedi ja koguse osas pretensioone. Kostja ei ole korduvatele meeldetuletustele vaatamata arvet tasunud. Kostja on kohustatud tasuma põhivõlgnevuse summalt 2. oktoobri 2018. a seisuga viivist 183 eurot 55 senti (401 päeva* 0,457742 eurot/päevas). Hageja vaidleb hagi läbivaatamata jätmisele vastu. Kostja viimane elukoht on XXXXXX, kus hageja teostas remonttöid. Vaidlus kuulub TsMS § 80 lg 1 alusel seega läbivaatamisele Viru Maakohtus. Remonttöid teostati kostjale kuuluvas korteris aadressil XXXXXX, mis on kantud avalikku registrisse. Asi kuulub TsMS § 86 lg 1 ja 2 ning § 88 alusel seega läbivaaatamisele vara asukohajärgses kohtus, so Viru Maakohus. Vaidlus kuulub TsMS § 89 järgi läbivaatamisele kohustuste täitmise asukoha järgi, milleks on Viru Maakohus.
2.Kostja palub hagile esitatud vastuses jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja 22. juuli 2019. a vastuse kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga korteriomandi XXXXXX remondi tegemiseks lepingut. Kostja sai arve nr. RM1703 esmakordselt tsiviilasja materjalidega. Hageja väited ettemaksu tegemise kohta ei ole mõistetavad. Kostjal ei ole hagejaga võlaõiguslikke suhteid. Kuna põhivõla nõue on alusetu, on ka viivise nõue alusetu. Kostja esitas 23. jaanuari 2020. a kohtuistungil taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule. Kostja täpsustas 4. veebruari 2020. a menetlusdokumendis oma taotlust. Kostja alaline elukoht on alates 1997. aastast Ameerika Ühendriikides. Kostja on alates 1. veebruarist 2001 USA alaline elanik (resident). Kostja elukoha aadress on XXXXXXXXXXX USA. Kostja elab seal koos oma abikaasaga. Kostja abikaasa V.L. on USA kodanik. Eesti Vabariigi ja USA vahel ei ole sõlmitud kohtualluvust puudutavaid välislepinguid. Kohtualluvuse määramisel tuleb seega lähtuda Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Hageja ja kostja vahel puudusid lepingulised suhted. Hageja ja kostja ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet. Hageja nõude puhul ei näe

tsiviilkohtumenetluse seadustik ette valikulist ega erandlikku kohtualluvust. Hagi tuleb seega esitada üldise kohtualluvuse järgi, so USA kohtusse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus jättis 27. märtsi 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1080 eurot. Kostja taotlus on kooskõlas TsMS §-dega 329 ja 330 ning põhimõttega, et kostjal on õigus kohtualluvus vaidlustada ka kohtusse ilmumisel (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1215/201 art 26 lg 1). Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel ei ole sõlmitud kohtualluvust puudutavaid välislepinguid, sh Haagi konventsiooni. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 6 suunab Eesti kohtu edasi TsMS rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite juurde, kuna kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õigus kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ja artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Selliseid erandeid ei ole. Kohtualluvuse määramisel tuleb seega lähtuda TsMS sätetest. Kostjale kuulub korteriomand aadressil XXXXXX, kuid kostja on Ameerika Ühendriikide resident. Kostja elukohaks on pikemat aega XXXXXX USA, kus ta elab oma abikaasaga, kes on USA kodanik. Seda kinnitab PPA vastus. XXXXXX korteriühistu esimehe sõnade kohaselt elab kostja aadressil XXXXXX linn ainult suviti. Kostja tööandja kinnitas, et kostja elab abikaasaga Californias. Kostja tuleb iga aastal suveks Eestisse. Hageja ei vaielnud nendele faktiväidetele vastu. Kohus leidis seega, et kostja alaline elukoht on Ameerika Ühendriikides, mitte Eestis. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, ei saa kostja vastu hagi esitada Eesti kohtusse. Hagi asjaoludest tulenevalt ei ole erandlikku kohtualluvust. Valikuline kohtualluvus ei kuulu kohaldamisele. Pooled ei ole kohtualluvuse kokkulepet sõlminud. Hageja poolt viidatud TsMS § 80 lg 1 ei kohaldu, kuna kostja puhul ei ole tegemist välisriigis elava Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodanikuga. TsMS § 86 lg 1 ja 2 ning TsMS § 88 ei kohaldu, kuna kui kostjal on elukoht Ameerika Ühendriikides, tuleb lähtuda sellest, et hagi esitatakse kostja elukoha järgi (määruse nr 1215/2012 artikkel 4 lg 1). TsMS § 89 osas märkis maakohus, et üldine alluvus prevaleerub valikulise alluvuse ees ning hageja ei ole põhistanud viidatud sätte kohaldamist. Maakohus jättis hagi läbivaatamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus leidis, et õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga on mõistlik.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Määruse järeldus on Eesti Vabariigis kehtestatud seadusandluse ja määruses toodud väidetega vastuolus. Määruses on märgitud, et kostja on USA alaline elanik ning samas ka, et kostja viibib regulaarselt ja pika aega suvel Eestis. Maakohus ei tuvastanud, millise riigi kodanik on kostja. „Green kaard” ei ole kodakondsuse tõend. See on ajutine elamisluba. Kostja viimane hagejale teadaolev elukoht on XXXXXX. Asi kuulub TsMS § 80 lg 1 alusel seega läbivaatamisele Viru Maakohtus.

Kostjale kuuluv korteriomand aadressil XXXXXX on kantud kinnistusraamatusse XX linnas. Asi kuulub TsMS § 86 lg 1 ja 2, § 88 alusel seega läbivaatamisele Viru Maakohtus. Hageja kohustuste täitmise koht on XX, XX linn. See kuulub TsMS § 89 alusel Viru Maakohtu tegevuspiirkonda. Kostja menetluskulud on alusetult suured.

5.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja elab USA-s. Kostja käib Eestis vaid suviti. Asjaolu, et kostja külastab Eestit suviti, ei muuda tema alalist elukohta. Kostja käib Eestis selleks, et näha sugulasi ja tuttavaid. Kostja kasutab korterit XXXXXX Eestis oleku ajal ööbimiseks. Eestis kinnisvara omamine ei tähenda, et kostja alaline elukoht on Eestis. Hageja väide, et kostja USA isikutunnistus ei tõenda kostja alalist elukohta, on ainetu. Selle väljaandmise aeg (s.o. 2001. aasta) näitab, kui pika aja jooksul on kostja USA-s püsivalt elanud. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, ei saa kostja vastu hagi esitada Eesti kohtusse. Erandlikku kohtualluvust ei ole ja valikuline kohtualluvus ei kuulu kohaldamisele. Pooled ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet. Maakohus analüüsis kostja menetluskulude suurust ammendavalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada. Määruskaebus tuleb seega rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule edasiseks menetlemiseks (TsMS § 667 lg 2).
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kostjal on Ameerika Ühendriikides elukoht. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu vastavaid põhjendusi. Kuna kostja elukoht on Ameerika Ühendriikides, so väljaspool Euroopa Liitu, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 järgi määrata kohtualluvus Eesti õiguse kohaselt, kui määruse nr1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna määruse nr1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti, tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
8.Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Valikulise kohtualluvusega määratakse TsMS § 69 lg 3 järgi kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Maakohtu seisukoht, mille järgi üldine kohtualluvus prevaleerub valikulise kohtualluvuse ees, on vale. Hagejal on õigus esitada hagi üldise või valikulise kohtualluvuse sätete järgi. Kui hageja esitab hagi valikulise kohtualluvuse sätete alusel ja põhistab valikulise kohtualluvuse aluseks olevate asjaolude olemasolu, siis ei saa maakohus keelduda hagi menetlemisest põhjusel, et hagi allub üldise kohtualluvuse alusel muule kohtule.
9.Hageja on kohtualluvuse põhjendamisel tuginenud mh TsMS § 86 lõikele 1. Kostjal on eeltoodust tulenevalt Ameerika Ühendriikides elukoht. Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostjal aga Eestis korteriomand. Kostja on seda ka ise kinnitanud. Kostja elab seega välismaal, kuid tal on Eestis vara, millele sissenõude pööramine ei ole TMS § 66 järgi takistatud. Hagi allub TsMS § 86 lg 1 alusel seega Eesti kohtule.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu määruses TsMS § 86 lg 1 kohaldamisel tehtud viide määrusele nr 1215/2012 artikkel 4 lg 1 ja TsMS kommentaaridele ei ole arusaadav ega ka asjakohane, kuivõrd antud juhul tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikku ega saa lähtuda määruse nr 1215/2012 artikkel 4 lõikest 1 (vt käesoleva määruse p 7).

10.Kuna tsiviilasi allub Eesti kohtule, tuleb see saata menetlemiseks tagasi maakohtule.
11.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 1 ja 3 teise lause järgi kindlaks maakohus lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja