Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Kostja vastuväited

tõendanud eeldust, et nimetatud kuupäeval pidanuks saabuma maksetähtaeg. Kostja leidis, et hageja tõendid ja hagiavaldus on omavahel vastuolus. Allkirjastamata tõendeid ja fotot ei ole võimalik käsitleda tõenditena, kuna eeltoodu ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid, neil puuduvad allkirjad ja kuupäevad. Kostja palus kohtul tõendite hindamisel juhinduda TsMS § 238 sätestatust.

üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping. Kohus peab esmalt käesolevas vaidluses tuvastama, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmituks lugemise eeldus üldjuhul vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud ning VÕS § 9 lg-st 1 tuleneb lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on lepingu sõlmimise aluseks poolte vaba tahe. VÕS § 9 lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks ajast, mil pakkumuse esitaja sai kätte nõustumuse. VÕS § 9 lg 1 teise lause kohaselt, kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused võivad olla väljendatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 järgi otseselt, kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) või vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4). TsÜS § 68 lg 3 sätestatud kaudne ehk konkludentne on tahteavaldus, mis väljendub sellises teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seejuures peaks vastava tegevuse hindamisel lähtuma asjaolust, kas selles väljendub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi.

Kohus märgib, et hageja ei ole välja toonud, millal ja milline on see kostja tegu, milles väljendus tema nõustumus hageja pakkumusega. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, millal ja millise pakkumuse tegi ta kostjale lepingu sõlmimiseks ning mida kostja vastas. Kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlus sularahas ettemaksu tasumise kohta piisav, et lugeda sularaha hageja poolt vastuvõetuks ja kostja poolt üleantuks ning sellega kaasuvalt ei saa järeldada, et kostja oleks asunud lepingut täitma. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tõsikindlalt ja usaldusväärselt, et kostja oleks lepingut mistahes viisil täitnud või asunud täitma ja seeläbi oleksid pooled töövõtulepingu sõlminud. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kohus on 11.06.2020 kohtuistungil hagejale selgitanud, et hagimenetluses lasub hagejal kohustus hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kohus selgitas viidatud kohtuistungil, et hageja peab täpsustama ja tõendama töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid, st millisel viisil pooled lepingu sõlmisid. Kohus viitas ka sellele, et hageja ei ole tõendanud, kus ja kuidas vahetasid pooled tahteavaldusi viisil, millest saaks lugeda selgelt tõendatuks lepingu kokkuleppe saavutamise. Täpsemalt öeldes ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millal ja millise pakkumuse ta kostjale lepingu sõlmimiseks tegi ja kas kostja on andnud lepingu sõlmimiseks nõustumuse (dtl 167). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja lepingu sõlmimise kohta täiendavaid tõendeid esitanud.

vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu lahend nr 2-16-5851, p 16). Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal tõendada tema tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Hageja on oma tasunõude tõendamiseks esitanud 24.08.2017 allkirjastamata teostatud tööde akti (dtl 30), 24.08.2017 arve nr RM1703 (dtl 27), väidetavalt 03.08.2017 tehtud foto (dtl 173) ja eeltoodule lisanduvalt isikulise tõend, milleks on hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused. Kohus tuvastas, et lepingu tingimuste osas on hageja seaduslik esindaja andnud järgnevad ütlused (dtl 321 kuni 324): -(dtl 321) esialgu leppisime kokku tööde teostamise suhtes vannitoas; -tööde teostamise kokkuleppe sõlmimise aega täpselt ei mäleta, võis olla juulis 2017; -lisatööd lepiti kokku suuliselt; -kõik hinnad lepiti kokku kohapeal, summa kirjutati üles mustandile, mille alusel koostati teostatud tööde akt, millest oli kostja teadlik; -kui tööd olid lõpetatud, viisime prügi välja; -fotol on pildistatud põrandakate ja parkett, mis on hiljem paigaldatud kostja korterisse; -(dtl 322) töid teostasin kuni 24.08.2017; -absoluutselt kõik seal olevad tööd olid kostjaga enne tööde algust kokku lepitud ja need kajastuvad aktis. Tööd olid teostatud nõuetekohaselt ja kostjal ei olnud pretensioone; -tegin remondi vannitoas, paigaldasin parketi ja nurgaliistud. Kõik, mis on toodud teostatud tööde aktis oli tehtud isiklikult minu poolt; -(dtl 323) vannitoas oli valesti paigaldatud seinaplaat ja pidin demonteerima ja paigaldama uue plaadi koos toruga, välja oli vaja vahetada ka torustik, neid kirja ei pannud, tegin oma arvelt; -vannitoa remondi hinna leppisime kokku kohe ja vannitoa remondi hind oli 1400 eurot; -täiendavate tööde osas oli eraldi kokkulepe, eelnevalt oli iga töö hinnatud ja paberile kirja pandud, milline paber jäi kostja kätte. Kostja andis nõusoleku ja absoluutselt kõik tööd olid kokku lepitud; -(dtl 324) lisatööd lepiti kokku nagu tavaliselt; -fotoga seonduvalt: oli väga kallis parkett, mis paigaldati kostja korterisse, mille ostis kostja ja hageja seaduslik esindaja tõi kohale ja see auto seisis elamu hoovis. Foto on tehtud maja ees ja kui hakkame vaatama teiselt poolt, siis näeme, kus see maja asub, saame parkla järgi tuvastada. -parketi paigaldasime sinna, kuhu paluti, selles võib kohapeal veenduda. Kostja väidetel ei ole ta mitte ühtegi remonditööd hagejalt tellinud ja väidetud töid ei ole ka kooskõlastanud (dtl 176). On väheusutav, et hageja hakkas teostama töid, ilma neid kooskõlastamata (tööde maht, hind) (dtl 71). Kostja ei tunnista hagi ja hagile lisatud arvet ega tööde teostamise akti (dtl 59). Tasu nõudmise eeldused, sh lepingu sõlmimise asjaolud on tõendamata (dtl 308). Foto lauakoormast tundmatu sõiduauto kärul ei tõenda lepingu sõlmimist, fotolt ei nähtu kuupäev, koht ega kärule laotud põrandakattematerjali seos kostjaga, sh kostja korteriga. Foto põhjal ei ole võimalik järeldada, kas sellega saab või ei saa katta 74 m2 parketipinda. Lisaks kostja korter on 74,50 m2, seega hageja ütluste põhjal paigaldati parkett igasse ruumi, sh WC, vannituba ja köök, mis on ebausutav. (dtl 335-336). Kostja viitas ka hageja seadusliku esindaja vastuolulisele ütlusele. 11.11.2020 istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja vande all korduvalt, et tema isiklikult tegi kõik tööd ise. Ent 11.06.2020 istungil väitis hageja seaduslik esindaja, et tema abiline oli A. B., kes oli kaasas kõikidel tööpäevadel, oli praktikant ja on hageja peamine tunnistaja. 30.08.2019 kirjalikus taotluses märkis hageja, et kostjale kuuluvas korteris teostas ehitus- ja remonditöid A. B. Ei ole usutav, et kui hageja seaduslik esindaja tegi ise kostja korteris töid, ei mäleta ta ehitustööde alguskuupäeva (dtl 337).

Hinnates hageja seadusliku esindaja ütlusi ja asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kostja vastuväiteid, siis ei ole veendumuslikult võimalik tuvastada ega tõendatuks lugeda, millal, kuidas ja millistes olulistes lepingu tingimustes (tööde maht, tööde teostamise aeg, tööde maksumus, tasustamine) pooled kokku leppisid. Kostja nõustumus mistahes lepingu tingimuste osas puudub ja sellekohaseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Ühestki tõendist ei ole tuvastatav, et hageja oleks kostjale edastanud tööde akti ja hinnapakkumise tööde mahu ja maksumuse osas ning, et kostja oleks töid tellinud, eeltoodu ja tööde teostamisega nõustunud. Fotost (dtl 173) ega hageja seadusliku esindaja ütlustest ei nähtu, et tegemist oli parketiga, mis paigaldati kostja korterisse, seejuures täpsemalt millal, millistesse ruumidesse ja millises koguses ja vääringus parkett ja nurgaliistud paigaldati, on tõendamata. Sõiduki asukohta ei ole fotol võimalik määratleda ja vastav asjaolu ei ole tõendamisesemest lähtuvalt asjakohane, kuivõrd sõiduki asukoht ei tõenda veel seda, et kostja korterisse parkett ka paigaldati. Hageja seadusliku esindaja ütlus, et absoluutselt kõik tööd olid teostatud, st lõpetatud ja tööd teostati nõuetekohaselt, ei ole piisav tõendamaks, et tööd olid ka tegelikkuses 24.08.2017 valmis ja need teostati nõuetekohaselt, arvestades, et kostja on asjas läbivalt eeltoodut eitanud. Lisaks on hageja seadusliku esindaja ütlused vastuolulised hageja poolt menetluses eelnevalt avaldatuga. 11.11.2020 kohtuistungil andis hageja seaduslik esindaja ütlusi selle kohta, et tööde aktis näidatud tööd teostas ta isiklikult (dtl 322). Samas on hageja oma 26.06.2020 vastuses sedastanud, et A. B. (hageja praktikant) oli tööde nimekirja kostjale üleandmise juures ja teostas ehitus- ja remonditöid kostjale kuuluvas korteris (dtl 171). Kohus märgib, et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused ja varasemalt menetluses avaldatu on faktilise asjaolu osas, mis puudutab seda, kes tegelikkuses töid korteris teostas, otseses vastuolus, mistõttu ei arvesta kohus TsMS § 238 lg 5 alusel hageja seadusliku esindaja vande all antud sellekohaseid vastuolulisi ütlusi. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul koosmõjus dokumentaalsete tõendite (24.08.2017 arve nr RM1703 (dtl 27), tööde akt (dtl 30), foto (dtl 173)) ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste (dtl 321-324) ning kostja vastuväidete pinnalt võimalik järeldada, et lepingu oluliste tingimuste osas puudus poolte vahel kokkulepe. Lisaks ei ole tööde teostamine ja see, et esialgsed ning täiendavad tööd olid valmis, tõendamist leidnud.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 p 24 sedastanud, et „Akte ei ole kostja allkirjastanud ega tasunud nende alusel hagejale. Seega ei ole kostja nendes aktides märgitud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud. Küll on võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Selleks tuleb tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja“. Kohus selgitab, et selleks, et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab hageja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel töövõtulepingut ei sõlmitud, tööde teostamine ja see, et hageja oleks lepingujärgsed tööd valmis teinud, on tõendamata. Samuti ei ole asjas olevatest tõenditest võimalik tuvastada, et hageja oleks kostjale andnud töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Seega leiab kohus, et väidetavaid töid ei ole võimalik ka VÕS § 638 alusel kostja poolt vastuvõtnuks lugeda. Kohus andis 11.06.2020 kohtuistungil hagejale tõendamiskoormuse osas selged juhised, mille kohaselt tuli hagejal tõendada töövõtulepingust tulenevalt tasu sissenõutavaks muutumise eeldusi, st seda, et kostja teostas kokku lepitud töö ja andis valmis töö kostjale üle. Lisaks märgitule lasus hagejal tõendamiskohustus väidete osas, mis puudutasid hageja ja kostja vahel kokkulepitud lepingu tingimusi. Hageja ei ole asjas tõendamise esemest lähtuvalt olulisi asjaolusid sõltumata eeltoodust tõendanud.

- 22.07.2019 vastuses hagile (vastuse on allkirjastanud kostja nimel advokaat Allan Valk) on kostja esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 59). Vastuse esitamise seisuga olid kostja menetluskulud koos käibemaksuga summas 360 eurot, 2,5 töötunni eest (lepingulise esindaja menetlustoimingud: hagiavaldusega tutvumine 1h; nõupidamine kliendiga ja vastuse koostamine 1,5h; 1h x 120 eur + 24 eur käibemaks=144 eur). -kostja 04.02.2020 menetluskulude nimekirja (dtl 107) järgi oli kostja esindajaks vandeadvokaat Roman Golovenko ja menetluskulud olid kokku summas 1080 eurot (töötunnihind 144 eurot koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja tasu koosnes järgnevatest menetlustoimingutest: 2,5 h x 144=360 eurot hagiavaldusega tutvumine 1h, nõupidamine kliendiga ja vastuse koostamine 1,5h. kostja taotlusega tutvumine ja kostja 16.09.2019 seisukoha koostamine 1 h; 23.01.2020 kohtuistungiks ettevalmistus ja esindamine kohtuistungil 2,5 h, 04.02.2020 taotluse koostamine 1,5h, kokku 4h x 144= 576 eurot. -kostja 25.11.2020 menetluskulude nimekirja (dtl 340) kohaselt on kostja palunud hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1500 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja on esitanud vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Menetluskulude nimekiri koosneb õigusabikuludest ajavahemikus 02.11.2020-25.11.2020 summas 1500 eurot arvestusega 10 töötundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga on tunnihind 150 eurot). Advokaadibüroo TM Hiob OÜ on käibemaksukohuslane (KMK nr EE10734593). Kostja on eraisik ja käibemaksu tasumise kohustus puudub. Õigusabikulud koosnevad järgnevast: 02.11.2020 konsultatsioon meilide ja videokõne teel nõude ja asjaolude ja menetluse käigu täpsustamiseks 1,5 tundi; 02.11.2020 e-toimiku materjalide allalaadimine ja tutvumine, õiguslik analüüs 1 tund; 03.11.2020 täiendavate kirjalike seisukohtade ja vastuväidete koostamine 2,5 tundi; 06.11.2020 kliendile menetluse seisu selgitamine 0,5 tund; ettevalmistus 0,5 tundi ja esindus 11.11.2020 kohtuistungil 1 tund - kokku 1,5 tundi; 11.11.2020 istungi protokolliga tutvumine 0,5 tundi ja kostja lõplike seisukohtade koostamine 2,5 tundi, kokku 3 tundi. -26.11.2020 esitas kostja kohtule Jewelex Advokaadibüroo OÜ poolt esitatud arved nr 20519, 20452, 20157 ja 19512 (dtl 343-346). 20.07.2020 arve nr 20519 (dtl 343) summas 180 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab õigusteenust juulis 2020, 1,25h x 150 eur + 30 eur km= 180 eurot (koos käibemaksuga). 19.06.2020 arve nr 20452 summas 216 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 344), mis sisaldab õigusteenust juunis 2020 1,5h x 120=180+36 eur km= 216 eur. 18.02.2020 arve nr 20157 summas 576 (koos käibemaksuga) (dtl 345), mis sisaldab kohtuistungiks ettevalmistust ja 23.01.2020 kohtuistungil esindamist ning 04.02.2020 taotluse koostamist 4h x 120=480 eur + 96 eur km= 576 eurot. 10.07.2019 arve nr 19512 summas 504 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 346), konsultatsioon, hagimaterjalidega tutvumine ja vastuse koostamine 3,5hx 144=504 eurot koos käibemaksuga). Kohus läbi vaadanud kostja menetluskulude taotlused, on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi tunnihinda 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Seega on kostja lepinguliste esindaja(te) tunnitasud vastavalt 144 eurot ja 150 eurot koos käibemaksuga mõistliku suurusega ja põhjendatud.

22.07.2019 esitatud menetluskulude nimekirjast (dtl 59) (lepingulise esindaja Allan Valk õigusabikulu koosneb: hagiavaldusega tutvumisest 1h; nõupidamisest kliendiga ja vastuse koostamisest 1,5h) tulenev menetluskulu on summas 360 eurot koos käibemaksuga (2,5 h x 144=360 eur) ja 04.02.2020 menetluskulude nimekirjas (dtl 107) kajastuv menetluskulu summas 1080 eurot koos käibemaksuga (7,5 h 144=1080 eur; lepingulise esindaja Roman Golovenko õigusabikulu koosneb: hagiavaldusega tutvumisest 1h, nõupidamisest kliendiga ja vastuse koostamisest 1,5h, kostja taotlusega tutvumisest ja kostja 16.09.2019 seisukoha koostamisest 1 h, 23.01.2020 kohtuistungiks ettevalmistusest ja esindamisest kohtuistungil 2,5 h, 04.02.2020 taotluse koostamisest 1,5h) on kohtu hinnangul asja keerukust ja menetlusdokumentide esitamise vajalikkust, sh neis sisalduvat mahtu ning argumentatsiooni arvestades põhjendatud. 25.11.2020 menetluskulude nimekirjast (dtl 340) nähtuvalt on menetluskulud kokku summas 1500 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja Tiina Mare Hiobi õigusabikulu koosnes ajavahemikul 02.11.2020 kuni 25.11.2020 järgnevast: 10 töötundi x 150=1500 eurot; 02.11.2020 konsultatsioon meilide ja videokõne teel nõude ja asjaolude ja menetluse käigu täpsustamiseks 1,5 tundi; 02.11.2020 e-toimiku materjalide allalaadimine ja tutvumine, õiguslik analüüs 1 tund; 03.11.2020 täiendavate kirjalike seisukohtade ja vastuväidete koostamine 2,5 tundi; 06.11.2020 kliendile menetluse seisu selgitamine 0,5 tund; ettevalmistus 0,5 tundi ja esindus 11.11.2020 kohtuistungil 1 tund - kokku 1,5 tundi; 11.11.2020 istungi protokolliga tutvumine 0,5 tundi ja kostja lõplike seisukohtade koostamine 2,5 tundi). Kohus on seisukohal, et 25.11.2020 menetluskulude nimekirjas osundatud menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kliendi konsultatsiooni (kliendile menetluse sisu selgitamine, suhtlus meili ja videokõne teel, nõude, asjaolude ja menetluse käigu täpsustamine), e-toimiku materjalide allalaadimise, menetlusdokumentidega tutvumise, õiguslik analüüsi ja 03.11.2020 vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on kokku 2,5 tundi. Nimetatud ajakulu on piisav, et tutvuda hageja esitatud dokumentidega, neid analüüsida ja kujundada võimalik õiguslik positsioon, konsulteerida kostjaga ning vormistada kostja kirjalik vastus. 11.11.2020 kohtuistungiks ettevalmistuse ja esinduse ajakulu kokku 1,5 tundi, millele lisandub kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,5 tundi on põhjendatud, kuid arvestades kohtuteeside mahtu ja selles sisalduvaid argumente on kohtu hinnangul teeside koostamise ajakulu põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Kokku 6 h (2,5+1,5+0,5+1,5) x 150 = 900 eur (koos käibemaksuga). Kohus jätab kostja arves nr 20519 (dtl 343) ja arves nr 20452 (dtl 344) sisalduva tähelepanuta, kuivõrd kostja ei ole nimetatud arvetes sisalduva osas menetluskulude nimekirja esitanud ja lisaks puuduvad arvetes menetlustoimingud ning seetõttu ei ole viidatud arvete põhjal võimalik menetluskulusid kindlaks määrata. Arves nr 20157 (dtl 345) ja arves nr 19512 (dtl 346) sisalduvad kulud kajastuvad juba kostja 04.02.2020 menetluskulude nimekirjas (dtl 107) ja seega vastavate kulude täiendav ehk topelt kindlaksmääramine ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2340 eurot koos käibemaksuga (360 + 1080 +900). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (esindajate kulud) summas 2340 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse (dtl 340)

esitanud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (2340 eurolt, so käibemaksuga) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.