Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Menetluse käik Hageja esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule hagi M Gi vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 15.08.2019 määrusega menetlusse. 03.01.2020 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. Hageja esitas 30.01.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 03.01.2020 otsuse osas, milles Harju Maakohus jättis M Gilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja mõistmata põhinõude 4616,47 eurot, kuni 12.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 931,01 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, jättis 79% menetluskuludest Aktsiaselts PlusPlus Capitali kanda ja vähendas M Gilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust ning muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohus 18.02.2020 kohtuotsusega tühistas Harju Maakohtu 03.01.2020 tagaseljaotsuse osas, milles kohus jättis M Gilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja mõistmata põhivõlgnevuse 4616,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 931,01 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, jättis menetluskulud 79% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capitali kanda ja jättis M Gilt välja mõistmata menetluskulu hüvitise 804,5 eurot. Tallinna Ringkonnakohus saatis tühistatud osas asja tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on S AS-i ja kostja vahel 03.02.2018 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 5700 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 1-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 162,45 eurot alates 01.04.2018 kuni viimase osamakseni 01.03.2023 summas 146,72 eurot. Kostja rikkus lepingu tüüptingimuste p. 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 01.04.2018 osamaksest. 21.05.2018 ütles pank laenulepingu üles. 21.08.2018 loovutas S AS oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Hagimaterjalid edastati 12.11.2019 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt põhivõlg 4616,47 eurot, viivis 931,01 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Maakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (420 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades nõustub kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu on 50 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 500 eurot hagiavalduse esitamisel ja 475 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1025 eurot. 03.01.2020 tagaseljaotsusega mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja 115,50 eurot, millest 105 eurot oli riigilõiv ja 10,50 eurot menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskuluna kokku 909,50 eurot, s.o riigilõiv 870 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 39,50 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.