Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik

kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Hageja palus asi saata vaidlustatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus eksis, kui leidis, et krediidilepingu ülesütlemine oli tühine, sest kolmanda makse tasumise kuupäev ei olnud saabunud. Väikelaenulepingu tüüptingimuste p-i 11.1.4 järgi oli pangal on õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida kohaselt teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi. Panga üldtingimuste p-ide 9.1 ja 9.2.8 järgi on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda. Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. Teatisest lepingu ülesütlemise kohta oli näha, et kostja oli pangaga sõlminud kaks laenulepingut: käesolevas menetluses viidatud laenulepingu nr 18-012938-VL ning laenulepingu nr 18-010181-VL. Teisest laenulepingust tulenev nõue oli lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-12232. Tsiviilasjas nr 2-19-12232 tõendas hageja, et kostja oli osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, millega rikkus laenulepingut nr 18-010181-VL ja pangal oli õigus leping üles öelda. Lähtudes väikelaenulepingu tüüptingimuste p-ist 11.1.4 ja panga üldtingimuste p-idest 9.1 ja 9.2.8 oli pangal õigus ka lepingu nr 18-012938-VL üles öelda. Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, lõpetas pank lepingu 22.05.2018 ja kogu laenujääk 5 700 eurot muutus sissenõutavaks 23.05.2018. Eelneva tõttu oli hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud ka viivisenõue 1 248,47 eurot ning hagejal oli õigus nõuda sissenõudmiskulusid 35 eurot. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda. Hageja riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 420 eurot tuli jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht

otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus leiab apellatsioonkaebuse põhjal, et vaidlustatud osas on maakohus asja arutamisel rikkunud sedavõrd oluliselt menetluseõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa vaidlustatud osas otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (TsMS § 646, § 656). Maakohus tegi lahendi, mille vormistamisel kasutas TsMS § 444 lg-s 3 kirjeldatud võimalust teha tagaseljaotsus kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusele on lisatud vaid üksikud selgitused. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui maakohus TsMS § 407 lg-st 1 juhindudes hagi põhjendatuse kontrollimisel leiab, et hagi ei ole täiel määral või üleüldse põhjendatud ning see tuleb rahuldada osaliselt või sootuks rahuldamata jätta, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada. Vaidlusalune otsus kirjeldatud nõudele ei vasta: kirjeldavat osa otsuses ei ole ja otsuse põgusad selgitused ei ole kvalifitseeritavad TsMS § 442 lg-s 8 kirjeldatud põhjendustena ning ei ole ka resolutsioonis vastu võetud otsustuste mahtu silmas pidades ammendavad. Eelnevalt kirjeldatud põhjusel tuleb maakohtu tagaseljaotsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.