lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18271/6

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18271/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
979
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18271

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.11.2019 kandemäärus kinnistamisasjas nr 80294201950

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Merlin Aavik Puudutatud isikud XX ja YY

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.11.2019 kandemäärus nr 1262212019 kinnistamisasjas nr 80294201950 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, avaldaja) esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 18.09.2019 kinnistamisavalduse, milles palus kustutada kinnistusregistriosast nr 8837902 01.11.2010 asjaõiguslepingu nr 2641 alusel kinnistusraamatusse kuuendale järjekohale seatud 25 564,66 euro (400 000 krooni) suuruse kohtuliku hüpoteegi (hüpoteek). 219-18271 Kinnistamisavaldusele oli lisatud kinnisasja omanike XX ja YY (puudutatud isikud) digitaalselt allkirjastatud nõusolek hüpoteegi kustutamiseks.
2.Kohtunikuabi jättis 09.10.2019 määrusega kinnistamisavalduse käiguta ja kohustas esitama hüpoteegipidaja ja kinnisasja omanike notariaalselt kinnitatud tahteavaldused hüpoteegi lõpetamise kohta. Määruse põhjenduste kohaselt on hüpoteegi lõpetamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek.
3.Kuna eelviidatud dokumente kinnistusosakonnale ei esitatud, jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 07.11.2019 kandemäärusega nr 1262212019 kinnistamisasjas nr 80294201950 kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kinnistamisavalduse rahuldada ja kustutada kinnistusregistriosast nr 8837902 kuuendale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi.
5.MTA on hüpoteegipidajana õigustatud isikuks, kel on õigus taotleda hüpoteegi kustutamist ning esitada kinnistusosakonnale avaldus asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 järgi. Hüpoteekide kustutamiseks piisab Maksu- ja Tolliameti digitaalallkirjastatud avaldusest, millele on lisatud kinnisasja omanike digitaalkirjastatud nõusolekud hüpoteegi kustutamiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 21 kohaselt on digitaalallkirjastatud vorm lubatud. KRS § 341 lg 5 kohaselt loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga.
6.Riigikohus on 25.04.2018 otsuses asjas nr 2-15-8579 ja 01.06.2010 määruses asjas nr 3-21-46-10 leidnud, et hüpoteegi lõpetamiseks on lisaks hüpoteegipidaja avaldusele hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks (AÕS § 642 esimene lause) vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (AÕS § 330 esimene lause). Riigikohtu 25.04.2018 otsuses asjas nr 2-15-8579 on viidatud ka KRS § 341 lg-le 1, ja lg 2 p-le 2 ning lg-tele 5 ja 51, mille kohaselt on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. Selles Riigikohtu lahendis oli tegemist olukorraga, kus hagejad nõudsid hüpoteegi kustutamist kinnistusraamatust. Kohus leidis, et sisuliselt on tegu hüpoteegi lõpetamise nõudega. Riigikohus on oma seisukoha kujundamisel võtnud aluseks KRS sätted, mis käsitlevad avaldust ja nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks.
7.Kohtud on tsiviilasjades nr 2-18-16618 ja 2-18-13537 tõlgendanud asjaomaseid AÕS-i ja KRS-i sätteid sarnaselt avaldajaga.
8.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 10. Ringkonnakohus selgitab seoses hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamisega, et eristada tuleb õiguse lõpetamise materiaalõiguslikke avaldusi (käsutustehinguid) ja hüpoteegi

2-19-18271 kustutamise avaldust. Neist esimest reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 ja § 330 ning teist KRS § 34 ja § 341. Õigusmuudatus tekib üksnes nende elementide koostoimes. Määruskaebuse esitaja samastab ekslikult kinnistamisavaldust käsutustehinguga.

11.Nimelt on AÕS § 642 esimese lause kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta, kui seadus ei sätesta teisiti. Praegusel juhul ei tulene eriseadustest teisiti. Lisaks õigustatud isiku, s.o hüpoteegipidaja avaldusele on AÕS § 330 esimese lause kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (materiaalõiguslik nõusolek lõpetamisavalduse tegemiseks). Seega tuleb hüpoteegi lõpetamiseks esitada materiaalõiguslik avaldus ja nõusolek õiguse lõpetamise kohta, mis peavad olema notariaalselt kinnitatud vormis.
12.AÕS § 642 esimesest lausest tuleneb, et lisaks materiaalõiguslikule käsutusele on õiguse lõpetamiseks vajalik ka hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Õiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, mille võib KRS § 34 lg 1 kohaselt esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik (aga ka mõni samal või tagumisel järjekohal oleva õiguse omaja) ja see võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud (KRS § 34 lg 21). KRS § 341 lg 2 p 2 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vaja esitada hüpoteegipidaja ja hüpoteeki koormavate õiguste omajate nõusolek ning sama sätte lg 4 järgi ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek võib olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (KRS § 341 lg-d 5 ja 51). Seega võib kinnistamisavalduse esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik, kuid sellele tuleb lisada vastavalt hüpoteegipidaja või kinnisasja omaniku nõusolek. Kinnistamisavaldus ja nõusolek kande tegemiseks võivad olla digitaalselt allkirjastatud.
13.Eelnevast tulenevalt ei näe seadus erinevalt kinnistamisavaldusest ette, et õiguse lõpetamise materiaalõiguslik avaldus võiks olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, nagu võimaldaks kinnistamisavaldusele sätestatud vabam vorminõue eirata käsutustehingule kehtestatud notariaalse kinnitamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Sama paragrahvi teise lause kohaselt asendab tehingu notariaalset kinnitamist selle notariaalne tõestamine. Seadus ei võimalda notariaalset kinnitamist asendada tehingu elektroonilise vormiga (TsÜS § 80).
14.Praeguses asjas esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse hüpoteegi kustutamiseks koos kinnisasja omanike taotlusega kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks, kuid ei esitanud materiaalõiguslikku avaldust ja nõusolekut (käsutustehinguid) õiguse lõpetamise kohta. Kuna kinnistamisavaldusele olid vajalikud dokumendid lisamata (vt ka KRS § 35 lg 1 p 1), jättis kinnistusosakond kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata (KRS § 46 lg 5).
15.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja enda kanda.
16.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja