Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-18447
Tsiviilasi
AS A&P Mets kandeavaldus kinnistamisasjas nr 80441202150
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. novembri 2021 kandemäärus nr 1083772021
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS A&P Mets määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AS A&P Mets (registrikood 10321314), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Puudutatud isik: Aktsiaselts Mööblikaubandus (reg nr 10349583, registrist kustutatud 6. oktoobril 2000), dokumentide hoidja Jaak Nigul
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. novembri 2021 kandemäärus nr 1083772021 ja saata registriasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Selgitada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabile, et ta peab Aktsiaseltsile Mööblikaubandus (reg nr 10349583) täiendavate likvideerimisabinõude ja likvideerija määramise otsustamise andma üle pädevale kohtunikule TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1.AS A&P Mets (avaldaja) esitas 8. septembril 2021 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnistu nr 88537, asukohaga Järva maakond, Türi vald, Jõeküla, Kaasiku, (kinnistu) registriosa neljandasse jakku Aktsiaselts Mööblikaubandus (puudutatud isik, hüpoteegpidaja) kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks AÕS § 66 lg 1 alusel. Avaldaja esitas koos avaldusega hüpoteegipidaja dokumentide hoidja J. Niguli avalduse hüpoteegi lõpetamiseks. Aktsiaselts Mööblikaubandus kasuks on registriossa nr 88537 sisse kantud hüpoteek summas 300 000 krooni intressiga 16 % aastas, lugedes aasta alguseks kinnistusraamatusse kande tegemise kuupäeva. Kinnisasja igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele. Hüpoteegipidaja dokumentide hoidja leiab, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist (AÕS § 66 lg 1). KRS § 65 lg 1 kohaselt kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 4. novembri 2021 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kandemääruse põhjenduste kohaselt ei ole kinnistusosakonnale 24. septembri 2021 kandemääruses märgitud tähtaja jooksul esitatud hüpoteegipidaja likvideerija avaldust registriossa nr 88537 kantud hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks. Kinnistamisavaldusele ei ole lisatud kohtulahendit, millega oleks tuvastatud, et hüpoteegikandel puudub õiguslik tähendus. Kohtunikuabi asus seisukohale, et kuivõrd hüpoteegipidaja kasuks on registriossa nr 88537 kantud hüpoteek, on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud. Registriosakond andis avaldajale tähtaja täiendava likvideerimise läbiviimiseks ning hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks likvideerija avalduse esitamiseks. Kuna määratud tähtajaks puudust ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata (KRS § 46 lg 5).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas 19. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. novembri 2021 kandemääruse, millega jäeti rahuldamata AS A&P Mets kinnistamisavaldus kinnistu registriosa numbriga 88537 neljandasse jakku Aktsiaselts Mööblikaubandus kasuks kantud hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Avaldaja leiab, et kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks puudus käesoleval juhul alus. Kõik AÕS § 66 lg 1 eeldused on täidetud. Hüpoteegikanne on kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, kuivõrd hüpoteegipidajat ei ole enam olemas. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt kustutati puudutatud isik äriregistrist 6. oktoobril 2000 ehk ligi 21 aastat tagasi. Kuivõrd
hüpoteegipidajat enam ei eksisteeri, ei saa ka hüpoteegikanne ühtegi nõuet tagada. Seejuures on hüpoteegipidaja endine juhatuse liige ja praegune dokumendihoidja kinnitanud, et ühtegi sellist nõuet, mis oleks hüpoteegiga tagatud, ei eksisteeri. Kui ei ole olemas hüpoteegiga tagatud nõuet (ja neid ei saa ka juurde tekkida), on hüpoteegikanne kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse. Äriregistri andmetel on hüpoteegipidaja dokumendihoidja J. Nigul hüpoteegipidaja ainus juhatuse liige. Ühtegi teist juhatuse liiget hüpoteegipidajal olnud ei ole. Seega puudub võimalus, et teised endised juhatuse liikmed võiksid asuda J. Nigulist erinevale seisukohale ning hüpoteegikande kustutamisega mitte nõustuda. Likvideerimismenetluse läbiviimine on vastuolus määruskaebuse esitaja põhiõigusega tõhusale õiguskaitsele. Nimetatud põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus isik peab sama tulemuse saavutamiseks läbima teise kohtumenetluse. Hüpoteegipidaja täiendava likvideerimise eesmärgiks oleks saada hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegikande lõpetamiseks ja kustutamiseks. Samas on hüpoteegipidaja endine (ja ainus) juhatuse liige ja praegune dokumendihoidja samasisulise nõusoleku juba andnud. Puudub mistahes mõistlik põhjus, miks peaks avaldaja sama tulemuse saavutamiseks läbima uue kohtumenetluse ning kandma kulutusi õigusabile.
4.Kohtunikuabi ja Tartu Maakohus jätsid määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. novembri 2021 määruse ning saadab registriasja kinnistusosakonnale menetluse jätkamiseks.
6.Asja materjalide kohaselt koormab avaldajale kuuluvat kinnistut registriosa nr 88537 hüpoteek isiku kasuks, mis on kustutatud registrist ilma likvideerimismenetlust läbi viimata
6.oktoobril 2000. Kohtunikuabi jättis avaldaja kinnistamisavalduse hüpoteegi kustutamiseks rahuldamata tuginedes sellele, et hüpoteegi kustutamiseks on vajalik esmalt algatada ja läbi viia registrist kustutatud hüpoteegipidaja täiendav likvideerimismenetlus ja esitada kinnistusosakonnale likvideerija avaldus registriossa nr 88537 kantud hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks.
7.Avaldaja palub kinnistamisavalduses kustutada talle kuuluva kinnistu, neljandasse jakku Aktsiaseltsi Mööblikaubandus kasuks kantud hüpoteegikanne AÕS § 66 lg 1 alusel. AÕS § 642 esimese lause järgi on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi teise lause järgi tuleb avaldus anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Lisaks sätestab AÕS § 330, et hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Hüpoteegipidaja kui õigustatud isiku tahteavaldus ja kinnisasja omanike nõusolekud hüpoteegi lõpetamise kohta peavad olema notariaalselt kinnitatud ja on materiaalõiguslik avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta (hüpoteegi lõpetamise käsutustehing) ja materiaalõiguslik nõusolekhüpoteegi lõpetamise kohta, mida reguleerib asjaõigusseadus, mitte menetlusliku kinnistamisavalduse ja nõusolekuga kande tegemiseks kinnistusraamatusse, mida reguleerib kinnistusraamatuseadus. Lisaks materiaalõiguslikule tahteavaldusele ja nõusolekule asjaõiguse lõpetamise kohta tuleb AÕS § 642 järgi asjaõiguse lõpetamiseks (hüpoteegi kustutamiseks) teha kanne ka kinnistusraamatusse. KRS § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks
(puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-18271). Seega on põhjendatud kohtunikuabi seisukoht, et hüpoteegipidaja avaldus hüpoteegi lõpetamiseks peab olema antud hüpoteegipidaja seadusliku esindaja poolt, kelleks dokumentide hoidja ei ole.
8.Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et asjas on täidetud kõik AÕS § 66 lg 1 kohaldamise eeldused. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et sätte vajalikkus on küsitav. Säte ei taga ei täiendavat nõuet kinnistusraamatu parandamiseks AÕS § 65 ja KRS § 65 kõrval ega võimalda kande parandamist kinnistusosakonna omal algatusel (vt V. Kõve. Asjaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, lk 275). Käesoleva olukorra lahendamiseks on vajalik hüpoteegipidaja seadusliku esindaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks.
9.Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi on asunud põhjendatud seisukohale, et olukorras, kus Aktsiaselts Mööblikaubandus (kustutatud) kasuks on registriossa nr 88537 kantud hüpoteek, on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, kuid on kandeavalduse rahuldamist takistava puuduse kõrvaldamiseks andnud 24. septembri 2021 määruses ebaselgeid ja -täpseid juhiseid, mis on lõppkokkuvõttes viinud asjas ebaõige lahendi tegemiseni. Määruse kohaselt ei ole kinnistamisavaldusele lisatud kohtulahendit, millega oleks tuvastatud, et hüpoteegikandel puudub õiguslik tähendus. Seetõttu tuleb läbi viia hüpoteegipidaja täiendav likvideerimine ning esitada kinnistusosakonnale hüpoteegipidaja likvideerija avaldus registriossa nr 88537 kantud hüpoteegi lõpetamise ja kustutamise kohta. Kohtunikuabi on
24.septembri 2021 määruse resolutsioonis määranud avaldajale ja hüpoteegipidajale kinnistamisavalduse esitajatena tähtaja hüpoteegipidaja täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija avalduse esitamiseks registriossa nr 88537 kantud hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks. Määruse resolutsioonis puudub selgitus, kes ja milliseid toiminguid peab hüpoteegipidaja täiendava likvideerimise läbiviimiseks tegema.
10.Asja materjalide kohaselt loeti hüpoteegipidaja lõppenuks ja kustutati äriregistrist ÄS § 519 lg 4 ja § 513 lg 5 alusel. Kohtunikuabi on määruse põhjendavas osas viidanud ÄS § 381 lg-le 2, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise, kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud. Ringkonnakohus selgitab, et aktsiaseltsi registrist kustutamise järgselt saab täiendava likvideerimise ja likvideerija määramise otsustada üksnes kohus. Kohus saab juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustada ka omal algatusel (TsMS § 602, § 629 lg-d 1 ja 3). Olukorras, kus riik on omal algatusel hüpoteegipidaja registrist kustutanud (juriidilise isiku kustutamisel registrist lõpeb isiku õigusvõime), tuleb riigil ka võimaldada ja tagada, et avaldaja saaks oma õigusi kasutada ja kõrvaldada kinnistusraamatust lõppenud õigused. Läbi selle saab riik tagada kinnistusraamatu kannete õigsuse ja õiguskindluse. TsMS § 595 lg 2 p 5 näeb ette, et kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. Ringkonnakohus leiab, et ka kinnistusosakonna kohtunikuabil tulnuks edastada asjaolud, mis tingisid kohtunikuabi arvates täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise, otsustamiseks maakohtu kohtunikule. Kuna täiendava likvideerimise saab otsustada üksnes kohus ja seda ka omal algatusel, ei olnud mõistlik määrata avaldajale puuduse kõrvaldamise tähtaega. Põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et kohtunikuabi ei ole piisavalt kaalunud lahendusi, kuidas võimalikult lihtsamalt saavutada avaldaja eesmärk.
11.Likvideerija määramisele kohtu poolt kohalduvad TsMS §§ 602- 606 sätted. TsMS § 604 lg 4 kohaselt võib kohus likvideerija määramisel täpsustada tema ülesandeid. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus täiendavad likvideerimisabinõud on vajalikud üksnes selleks, et esitada kinnistusosakonnale hüpoteegipidaja avaldus hüpoteegi kustutamiseks, puudub vajadus läbi viia terviklik likvideerimismenetlus ning taastada hüpoteegipidaja äriregistrisse. Antud juhul piisab täiendavate likvideerimisabinõude rakendamiseks kohtu poolt sellest, kui kohus nimetab ametisse hüpoteegipidaja likvideerija, kellele määrab ülesandeks vajalike toimingute tegemise seoses hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi kande kustutamisega registriosast nr 88357. Tegemist oleks ühekordse ülesandega ning likvideerija volitused lõppeksid pärast hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist ja selle kande jõustumist. Kohus saab nõuda selle kohta ka likvideerija aruannet TsMS § 4772 lg 1 alusel. Nõuded kohtu määratud likvideerijale on sätestatud TsMS §-s 603. Likvideerija isiku osas võib ettepanekuid kohtule teha ka käesoleva asja avaldaja. Välistatud ei ole hüpoteegipidaja dokumentide hoidja nimetamine likvideerijaks, kui ta vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja annab selleks nõusoleku. Tegemist ei oleks ebaproportsionaalselt kalli ja mahuka menetlusega.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.