Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-9110
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Maksukinnistamisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 566582020
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), esindaja Ülle Ilves
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
ja
Tolliameti
kaudu)
04.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 04.06.2020 kandemäärus kinnistamisasjas nr 25790202050 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 03.04.2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kustutada kinnistusregistriosast nr 4631401 kohtulik hüpoteek suurusega 32 715,97 eurot. Koos kinnistamisavaldusega esitas avaldaja kinnisasja omaniku XX digitaalselt allkirjastatud nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks.
2.Kohtunikuabi tegi 14.04.2020 määruse, millega andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt kontrollis kohtunikuabi registriosa nr 4631401 andmeid ning leidis, et registriossa ei ole kantud ühtegi kohtulikku hüpoteeki. 23.03.2016 asjaõiguslepingu alusel 30.03.2016 sisse kantud hüpoteegi puhul on tegemist tehingulise hüpoteegiga. Avaldajal tuli (a) täpsustada kande taotlust; (b) esitada hüpoteegipidaja ja kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud tahteavaldused hüpoteegi lõpetamise kohta ning (c) tasuda riigilõiv.
3.25.04.2020 täpsustas avaldaja kinnistamisavaldust selliselt, et palus kustutada kinnistusregistriosa nr 4631401 neljandast jaost Eesti Vabariigi kasuks 30.03.2016 sisse kantud hüpoteek summas 32 715,97 eurot. Avaldaja leidis, et hüpoteegi kustutamiseks piisab avaldaja kui hüpoteegipidaja digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavaldusest ja sellele lisatud kinnisasja omaniku digitaalselt allkirjastatud nõusolekust. Samuti on avaldaja kui riigiasutus riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse kohta tehtud kande kustutamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
4.Kohtunikuabi andis asjas ilmnenud õiguslike raskuste tõttu 29.04.2020 määrusega kande tegemise üle Harju Maakohtu kohtunikule.
4.1.Harju Maakohtu 14.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-6920 andis kohtunik kande tegemise tagasi kohtunikuabile. Määruse põhjenduste kohaselt tuleneb kohtupraktikast ja õiguskirjandusest, et oluline on vahetegu õiguse lõpetamise materiaalõigusliku avalduse (käsutustehingu) ja hüpoteegi kustutamise avalduse (kui käsutustehingu tulemusel tekkinud õigusmuudatuse kinnistamise eelduse) vahel. Hüpoteegi lõpetamiseks tuleb esitada materiaalõiguslik avaldus ja nõusolek õiguse lõpetamise kohta, mis peavad olema notariaalselt kinnitatud vormis. Avaldaja on kinnistamisavalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud.
5.Kohtunikuabi määras 18.05.2020 määrusega avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kohustades avaldajat esitama Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja XX notariaalselt kinnitatud tahteavaldused hüpoteegi lõpetamise kohta.
6.Kuna eelviidatud dokumente kinnistusosakonnale ei esitatud, jättis kohtunikuabi 04.06.2020 kandemäärusega (vaidlustatud määrus) kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata avaldaja kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
7.1.Kaebuse esitaja hinnangul ei ole Harju Maakohtu kohtuniku 14.05.2020 seisukoht, mis oli kinnistamisavalduse lahendamisel kohtunikuabile siduv, õige. Maakohus ei pööranud vajalikku tähelepanu avaldaja poolt viidatud kohtupraktikale. Hüpoteegi kustutamiseks piisab avaldaja kui hüpoteegipidaja digitaalselt allkirjastatud avaldusest, millele on lisatud kinnisasja omaniku digitaalselt allkirjastatud nõusolek.
2-20-9110
7.2.Hüpoteegi kui piiratud asjaõiguse lõpetamine toimub ühepoolsete tahteavalduste alusel, mille puhul asjaõigusseadus (AÕS) näeb ette leebema vorminõude. Notariaalne kinnitamine ühepoolse tahteavalduse tegemisel ei paku tahteavalduse tegijale võrreldes tahteavalduse digitaalse allkirjastamisega suuremat kaitset või lisandväärtust. Kinnitusel digitaalallkirja kehtivuse kohta ei ole hüpoteegipidaja ega kinnistu omaniku huvide tagamisel sisulist tähendust. Kinnistusraamatuseadus (KRS) võrdsustab notariaalse kinnitamise oma tähenduselt digitaalse allkirjastamisega. Võimatu on leida mõistlikku põhjendust nõudele lisada kandest puudutatud isikute digitaalallkirjadele veel notariaalne kinnitus nende digitaalallkirjade kehtivuse kohta. Menetluse edasine käik
8.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kinnistusosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Kuna avaldaja ei esitanud vajalikke notariaalselt kinnitatud asjaõiguslikke tahteavaldusi, on kinnistamisavaldus jäetud õigesti rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Nagu ringkonnakohus on avaldajale varasemalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-19-8080 ja 27.04.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-18271) selgitanud, tuleb hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamisega seoses eristada õiguse lõpetamise materiaalõiguslikke avaldusi (käsutustehinguid) ja hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamise avaldust. Neist esimest reguleerivad AÕS § 642 ja § 330 ning teist KRS § 34 ja § 341. Õigusmuudatus tekib üksnes nende elementide koostoimes (vt ka õiguskirjandusest: Asjaõigusseadus I. Komm vlj., lk 242, p 3.3.1; Asjaõigusseadus II. Komm vlj., lk 535, p 3.2.3). Ekslik on kaebaja väide nagu oleks alama astme kohtud Riigikohtu 25.04.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-15-8579 vääralt tõlgendanud. Viidatud otsuse punkti 16 teisest ja kolmandast lõigust tulenevad samad, eelnimetatud eeldused. Seda kinnitab ka Riigikohtu hilisem praktika (vt Riigikohtu 04.11.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-18271, p 11 jj). Kaebaja viidatud Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12 puudutas kohtulikust hüpoteegist loobumist ning määruse p 40 käsitleb üksnes kinnistamisavalduse ja sellele lisatava puudutatud isiku nõusoleku vorminõudeid.
12.Hüpoteegi lõpetamine on AÕS § 642 järgi hüpoteegi käsutamine, mille jaoks on vajalik hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta (ühepoolne käsutustehing) ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust (vt järgnevas p 13). AÕS § 330 esimese lause järgi on lisaks vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud materiaalõiguslik nõusolek hüpoteegi lõpetamiseks.
2-20-9110
12.1.Kehtiv õigus ei näe ette, et hüpoteegi lõpetamise tahteavaldused (nii avaldus kui ka nõusolek) võiksid olla üksnes digitaalselt allkirjastatud (vt Riigikohtu 04.11.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-18271, p 12; Asjaõigusseadus II. Komm vlj., lk 534, p 3.2.2; Asjaõigusseadus I. Komm vlj., lk 244, p 3.3.2.3.a).
13.Lisaks õigustatud isikute antud materiaalõiguslikule avaldusele ja nõusolekule on hüpoteegi lõppemiseks AÕS § 642 järgi vajalik hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Kinnistamisavalduse võib KRS § 34 lg 1 järgi esitada nii hüpoteegipidaja kui kinnisasja omanik (aga ka mõni samal või tagumisel järjekohal oleva õiguse omaja) ja see võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud (KRS § 34 lg 21). Kustutamiskande jaoks on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi vajalik puudutatud isikuna kinnistusraamatu järgse hüpoteegipidaja ja hüpoteeki koormavate õiguste omajate nõusolek ning lg 4 järgi ka kinnistusraamatu järgse kinnisasja omaniku nõusolek. KRS § 341 lg-te 5 ja 51 järgi peab kandenõusolek olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.
14.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitajaga, nagu võimaldaks kinnistamisavaldusele sätestatud vabam vorminõue eirata käsutustehingule kehtestatud notariaalse kinnitamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 1 esimese lause kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Sama paragrahvi teise lause kohaselt asendab tehingu notariaalset kinnitamist selle notariaalne tõestamine. Seadus ei võimalda notariaalset kinnitamist asendada tehingu elektroonilise vormiga (TsÜS § 80).
15.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
16.TsMS § 696 lg 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.