Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.aprillil 2020 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-18-8372
Kohtuasi
Osaühingu ESTMA hagi aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
56 344,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing ESTMA (registrikood 11023493, asukoht Sadama 17, 10111 Tallinn); lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja: aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395; asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) lepinguline esindaja advokaat Erkki Leetsar
Menetluse liik Resolutsioon
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud Osaühingu ESTMA kanda
Jätta Osaühingu ESTMA hagi aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS vastu kahjuhüvitise 65 917,50 USD (56 344,56 euro) väljamõistmiseks rahuldamata
Määrata menetluskulud jõustumist Edasikaebamise kord
kindlaks
pärast
kohtuotsuse
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.Osaühing ESTMA (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista aktsiaseltsilt INGES KINDLUSTUS (edaspidi kostja) hageja kasuks kahjuhüvitis 65 917,50 USD (56 344,56 eurot) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja tellis 13.12.2017 kauba maanteeveo teenuse X OÜ-lt (edaspidi ka vedaja) veotellimuse nr xxx alusel marsruudil Maardu - Moskva. Kaup laeti 18.12.2017 kokku kolmele haagistega veokitele, sh veokile registrimärgiga xxx / haagis registrimärgiga xxx. Kuna piiriületus Narva-Ivangorod pidi toimuma järgmisel päeval, so 19.12.2017, siis parkis vedaja autod xxx tasulises parklas. 18.12.2017 hilisõhtul toimus parklas põleng, mille käigus põles maha ka vedajale kuulunud veok xxx koos haagisega ning hävis selles olnud Estma poolt ekspedeeritav kaup (naturaalne riivkakao). Põlengu asjaolude väljaselgitamiseks algatas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond 19.12.2017 kriminaalmenetluse. 19.12.2017 esitas vedaja kostjale kindlustusjuhtumi teate. Seoses kauba hävimisega esitas Estma CMR konventsiooni artikli 17 alusel vedajale 2.01.2018 pretensiooni kauba väärtuses 65 917,50 USD hüvitamiseks. Hageja tasus 10.01.2018 kauba omanikule X 56 228,23 USD hävinenud kauba koguväärtusest 65 917,50 USD, ülejäänud osas on kahju veel hüvitamata. Kostja vormistas 16.01.2018 kindlustusjuhtumi nr xxx kohta otsuse, millega jättis vedaja hüvitisnõude rahuldamata põhjusel, et vastavalt CMR konventsiooni (edaspidi CMR) artiklile 17.2 vabaneb vedaja vastutusest. Vedaja esitas 1.02.2018 kostjale pretensiooni, milles ei nõustunud otsusega jätta kahju hüvitamata. 9.02.2018 vastuses soovitab kostja loovutada oma nõue kauba omanikule või ekspedeerijale. Hageja ja vedaja sõlmisid 3.04.2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel on hagejale üle läinud kõik vedaja nõuded kostja vastu, mis tulenevad vedaja vastutuskindlustuse poliisist nr VV/17/078 ning kindlustusjuhtumist nr xxx. Nõude loovutamisest koos taotlusega nõudeavaldus veelkord läbi vaadata teavitas hageja kostjat 30.04.2018 esitatud pretensioonis. Kostja keeldus 15.05.2018 vastuses uuesti kindlustushüvitise väljamaksmisest põhjusel, et kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus ning viitas alljärgnevatele hüvitamiskohustuse puudumise alustele: a) vedaja ei vastuta tekkinud kahjude eest CMR artikli 17.2 või 17.4 alusel; b) kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste (edaspidi kindlustustingimused) punktides 3.1. – 3.16.3. sätestatud tingimuste esinemisel. Punktide
3.13.– 3.14.3. kohaselt on tahtluse, raske hooletuse, veo- ja hoiunõuete olulise rikkumise, sh hinnalise ja lihtsalt varastatava kauba piisava valveta jätmise korral, kindlustusandjal õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kostja seisukohalt viitavad vedaja raskele hooletusele (punkt 3.14.1.) tavapäraste hoiunõuete rikkumisele (punkt 3.14.2.) ning kauba piisava valveta jätmisele (punkt 3.14.3.) asjaolud, mille kohaselt jäeti hinnaline (ca 180 000- 190 000 USD) ja lihtsalt varastatav kaup (vedu tenthaagistega) järelevalveta.
3.Hageja sellega ei nõustu. Kindlustuslepingu tingimuste punkt 3.14.3 kohaselt on kindlustusandjal õigus väljamakstavat hüvitist vähendada või keelduda hüvitise väljamaksmisest hinnalise ja lihtsalt varastatava kauba (näiteks tenthaagisega veetav tubakas, alkohol, elektroonika, vms) piisava valveta jätmisel. Seega peab kostja kohustusest vabanemiseks või kohustuse vähendamiseks tõendama kauba piisava järelvalveta jätmist vedaja poolt. Kauba väärtuse hüvitamisest keeldumise või hüvitise vähendamise asjaolud pole tõendamist leidnud. Kostja väitel keelduks ta hüvitise maksmisest nii juhul, kui vedaja
oleks rakendanud piisavat järelevalvet kui ka olukorras, kus seda nõuet on rikutud, millega samuti hageja ei nõustu.
4.Valvatava turvalise parkla valimisel ja seega vedaja jaoks vältimatu sündmuse korral vabaneks vedaja ja kindlustusandja vastutusest CMR artikkel 17.2 alusel. Kauba piisava järelevalveta jätmisel vabaneks kindlustusandja vastutusest kindlustuslepingu tingimuste p 3.14.3 alusel. CMR konventsiooni artikkel 17.2. annab võimaluse vedajal vabaneda vastutusest asjaolude ilmnemisel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Kahjujuhtumi puhul on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas vedaja oleks võinud kahju vältida kui ta oleks rakendanud kõrgendatud hoolsust. Riigikohtu lahendi nr 32-1-127-05 punkti 13 kohaselt on rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Antud kaasuses oleks vedaja kõrgendatud hoolsust väljendanud eelkõige siis, kui enne veduki parklasse paigutamist oleks vedaja veendunud, et parklas on toimiv videovalve, olemas võimaliku tulekahju kustutamiseks tulekustutid. Videovalve puudumise korral aga parkinud veduki valvuri vaateväljale, et viimane näeks pargitud veokit ning selle haagist ilma, et peaks oma statsionaarsest valvekohast lahkuma.
5.Vedaja teadis, et xxx parklas on videovalve, territoorium suletud ja toimib ka videovalve, samas ei pidanud ta vajalikuks ülalmärgitud asjaolude täiendavat eelnevat kontrolli. Hageja on seisukohal, et kõrgendatud hoolsuskohustuse järgimine vedaja poolt võib antud olukorras olla vaidlustatav ning kahjuhüvitisest keeldumine viitega CMR artiklile 17.2 alusetu. Samas ei tähenda see, et vedaja ei täitnud tavapäraseid hoolsusnõudeid nagu kostja seda talle ette heidab. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohasel veokite parkimine mistahes muus kohas kui IRU kodulehel viidatud parklas, oleks automaatselt käsitletav kauba piisava järelevalveta jätmise (3.14.3), raske hooletuse (3.14.1) või tavapäraste hoiunõuete rikkumisena (3.14.2) vastutuskindlustuse lepingu mõttes. Vedaja rakendas tavapärast hoolsuskohustust. Vedaja on oma vastuses möönnud, et ta ei rakendanud kõrgendatud hoolsuskohustust, kuid eitab kindlustuslepingu punktide 3.14.1-3.14.3 nõuete rikkumist. Kostja osundab, et kõnesolevad veokid pargiti Narvas tasulisse ööpäevaringse mehitatud valvega parklasse aadressil xxx. Kostja pole märkinud, milles seisneb erinevus kahe parkla vahel, mis lubab ühte kohta pidada turvaliseks ja teist mitte.
6.Veoste paigaldamine kinnisel territooriumil asuvasse valvega parklasse on veosteveo tavapärane praktika ning mistahes muid nõudeid pole kindlustusandja ei lepingu ega ka varasemas kirjavahetuses vedajaga esitanud. Kostja poolt osundatud ja rahvusvahelise autovedaja assotsiatsiooni IRU poolt tunnustatud parkla olemasolu ei välista automaatselt teiste võimalike parkimiskohtade kasutamist ega riku ainuüksi seetõttu kindustulepingu vaadeldavaid nõudeid. Kostja 15.05.2018 vastuses toodud etteheited, mille kohaselt on vedaja jätnud hinnalise kauba järelevalveta ja seetõttu antud käitumine käsitletav raske hooletusena, on paljasõnalised. Hageja parimate teadmiste kohaselt olid kaup ja veokid antud peatuskohas piisavalt kaitstud. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Kuivõrd kindlustusjuhtumi nr VV/17/078 asjas ei ole kindlustusvõtja kahjujuhtumit õigusvastaselt ja tahtlikult põhjustanud ega rikkunud ka kindlustuslepingu
punkte 3.14.1-3.14.3, puuduvad ka vastutusest vabanemise alused ning kindlustusandja peab tekkinud kahju hüvitama. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et vastavalt juhtumi asjaoludele puudub kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus ning ta keeldub õiguspäraselt hüvitise väljamaksmisest. Eesti Vabariik ühines „Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooniga (CMR)“ alates 01.08.1993. CMR artikli 17 lõike 2 kohaselt vabaneb vedaja muuhulgas vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Vedaja 19.12.2017 esitatud kindlustusjuhtumi teates kajastatud asjaolude ja hageja 12.01.2018 kinnituse kohaselt oli veok pargitud valvega parklasse, mistõttu kostja hinnangul olid veoki süttimine (süütamine) ja kauba riknemine vedaja jaoks vältimatud sündmused, mille korral vedaja vabaneb vastutusest CMR artikli 17.2 alusel. Sellele teabele tuginedes tegi kindlustusandja esmalt 16.01.2018 hüvitise maksmisest keelduva otsuse. Kindlustusjuhtumi hilisemas menetluses selgus, et kindlustusandjale esitatud andmed ei vastanud tõele ning kindlustusvõtja on oma esialgsed väited ümber lükanud 01.02.2018 ja 30.04.2018 pretensioonides esitatuga. Ennekõike on kindlustusvõtja korduvalt ja selgesõnaliselt väljendanud, et tegelikult ta siiski ei ole hoolsuskohustust järginud. Kindlustusjuhtumi menetluse käigus leidsid need asjaolud ka kinnitust ning lisaks kindlustusvõtja enda ütlustele tõendasid nimetatud asjaolusid kindlustusandja poolt läbiviidud uurimine ja paikvaatlus objektil. Eelnevast nähtub, et kindlustusvõtja esitas kindlustusandjale kindlustusjuhtumi asjaolude kohta valeandmeid– esmalt väites, et vedaja oli valinud turvalise parkla, mistõttu kahjujuhtum oli vedaja jaoks vältimatu sündmus ning seejärel väites risti vastupidist 30.04.2018. a pretensiooni punktis 2.6. ütleb hageja selgesõnaliselt, et vedaja ei ole oma professionaalses tegevuses täitnud hoolsuskohustust, valides veoki (koos haagise ning selles oleva kaubaga) parkimiseks parkla, millele tal oli tõsiseid etteheiteid selle turvalisuse osas. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tellis 13.12.2017 kauba maanteeveo teenuse vedajalt veotellimuse nr xxx alusel marsruudil Maardu – Moskva; et kaup laaditi 18.12.2017 kolmele haagistega veokile, sh veokile registrimärgiga xxx / haagis registrimärgiga xxx; et vedaja parkis sõidukid territooriumil aadressil xxx; et 18.12.2017 hilisõhtul toimus põleng, mille käigus põles maha vedajale kuulunud veok xxx koos haagisega ning hävis selles olnud ekspedeeritav kaup (kakao riivmass); et vedaja esitas 19.12.2017 kostjale kindlustusjuhtumi teate; et hageja esitas seoses kauba hävimisega konventsiooni artikkel 17 alusel 2.01.2018 pretensiooni kaubaväärtuse 65 917,50 USD hüvitamiseks; et hagejal oli sõlmitud vedajaga kauba maanteeveo teenuse osutamise leping; et kostja oli vedajale kindlustusandjaks; et pooltevahelistele suhetele kohaldusid AS-i Inges Kindlustus autovedajate ja ekspedeerijate vastutuse kindlustamise tingimused; et vedaja loovutas 03.04.2018 lepinguga hagejale kõik vedaja vastutuskindlustuse poliisist nr VV/17/078 ning kindlustusjuhtumist nr xxx tulenevad nõuded kindlustusandaja vastu; et hageja on antud vaidluses kindlustusvõtjaks ja kostja kindlustusandjaks.
9.Pooltel on vaidlus selle üle, kas xxx territooriumil asuvas parklas 18.12.2017 toimunud põlengu käigus vedajale kuulunud veokis (registrimärk xxx / haagis registrimärk xxx) hävinud kaubale (naturaalne riivkakao) laieneb kindlustuskaitse või mitte.
10.VÕS § 510 järgi peab kindlustusandja vastutuskindlustuse puhul täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
11.CMR artikli 17 lg 2 kohaselt vabaneb vedaja muuhulgas vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.
12.Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-127-05 punktis 13, et ...“käesolevas otsuses jääb kolleegium varem väljendatud seisukohale, et vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst. Pigem on rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel.“
13.VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Lõike 3 kohaselt on hooletuskäibes vajaliku hoole järgimata jätmine ning lõike 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
14.Kindlustustingimuste punkti 3.14 kohaselt on kindlustusandjal õigus väljamakstavat hüvitist vähendada või keelduda hüvitise väljamaksmisest kahju osas, mis on tekkinud kindlustusvõtja, tema töötajate või muude isikute, kelle üle kindlustusvõtja omab kontrolli või kelle tegude eest ta vastutab: 3.14.1 tahtlusest või raskest hooletusest, sealhulgas lubatust kõrgema või raskema koormaga sõitmisest; 3.14.2 muude tavapäraste laadimis-, hoiu- ja veonõuete või vastavate erinõuete olulise rikkumise tõttu (sh kauba vedamine lukustamata või tõkendita kaubaruumis, mis võimaldab kauba vargust tõkendit lõhkumata); 3.14.3 hinnalise ja lihtsalt varastatava kauba (näiteks tenthaagisega veetav tubakas, alkohol, elektroonika, vms) piisava valveta jätmisel (lk 38-40).
15.16.01.2018 otsusega on tõendatud, et kindlustusandja tegi 16.01.2018 hüvitise maksmisest keeldumise otsuse tuginedes vedaja poolt 19.12.2017 esitatud kindlustusjuhtumi teates kajastatud asjaoludele ja Estma OÜ 12.01.2018 kinnitusele, mille kohaselt oli veok pargitud turvaliselt xxx aiaga ümbritsetud valvekaameratega varustatud valvatavasse parklasse, mistõttu olid kostja veoki süttimine (süütamine) ja kauba riknemine vedaja jaoks vältimatud sündmused, mille korral vedaja vabaneb vastutusest CMR artikli 17.2 alusel (lk 5, 6, 7, 30, 41).
16.Hageja 01.02.2018 ja 30.04.2018 pretensioonidega, milles ta hüvitise nõude esitamisel tugines CMR art-le 3 ning kostja 9.02.2018 ja 17.05.2018 vastustega pretensioonidele, on tõendatud, et hageja esitas pärast kostjalt hüvitise maksmisest keeldumise otsuse saamist kindlustusandjale veoki parkimise ja parkla xxx kohta uusi asjaolusid, mis ei vastanud enam
esialgselt esitatud asjaoludele. Nimelt esitas hageja uues pretensioonis tulekahju/süütamise avastamise ja parkla olukorra kohta kirjeldused, mille põhjal ta jõudis ise järeldusele, et antud parkla puhul oli tegemist kas puuduliku või ebapiisava videovalvega parklaga või ebaprofessionaalse valvuriga (lk 8-10, 11-12, 15-16, 17-19). Seega esitas hageja esimeses pretensioonis kindlustusjuhtumi asjaolude kohta kostjale valeandmeid kindlustustingimuste punkti 3.13. mõttes.
17.Kostja väited, et xxx territooriumil puudusid mehitatud valve ja videovalve, et territoorium oli avatud, puudusid tõkkepuu ja väravad, mistõttu sinna võisid siseneda ja väljuda igasugused isikud igal ajal, on tõendatud fotodega xxx ja xxx territooriumide skeemidest, sissepääsudest, põlenud veokist ja kriminaalasjas kogutud fotodega ja tõenditega. Puuduvad tõendid selle kohta, et xxx territooriumil asub parkla liiklussseaduse § 2 punkti 50 tähenduses, kuna kogutud tõenditest ja xxx territooriumit valvanud valvuri A. H. kriminaalasjas antud ütlustest nähtuvalt on tegemist territooriumi/ maa-alaga, millel asuvad laod ja angaar ning pargitakse ka sõidukeid. Valvuri ütlustega on tõendatud, et xxx territooriumil asuvad valvekaamerad ei ole suunatud kõrval asuva territooriumi poole. OÜ X direktori S. Z. kirjeldusega tulekahju kohta on tõendatud, et ettevõtete X OÜ ja X OÜ vahel oli sõlmitud aadressil xxx asuva territooriumi tasuta kasutamise leping, et territoorium oli valveta ning videokaamerad olid olemas, kuid salvestamist ei toimunud.
18.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks parkla teenuse eest tasunud, seega ei ole tõendatud hageja väide, et sõiduk koos haagisega pargiti tasulises parklas.
19.Vaidlus puudub, et tegelikuks vedajaks oli OÜ X , kelle kindlustuslepingust tuleneva nõude omandas hageja. Äriregistri väljatrükkidega on tõendatud, et vedaja, OÜ X ja territooriumi omanik, kus sõidukit pargiti, OÜ X, olid seotud isikud, sest mõlema äriühingu juhatuse liige ja tegelik kasusaaja läbi otsese osaluse oli sama isik – S. Z.. Seega oli tegelik vedaja OÜ X teadlik asjaolust, et parklana kasutatav territoorium oli avatud ja valveta (lk 42, 43, 44, 79, 80, 85-180, 189).
20.Eelpool toodud tõenditega on ümber lükatud hageja väited, et vedaja teadis, et xxx parklas on videovalve, et territoorium on suletud ja toimib videovalve, mistõttu ta ei pidanud nimetatud asjaolusid eelnevalt kontrollima. Tõenditega on tõendatud vastupidine olukord ja parkla ja tegeliku vedaja sama juhatuse liikme ja omaniku kaudu tegelikust olukorrast teadmine. Hagejal oli võimalik planeerida oma teekonda ja otsida Narvas piisavalt turvaline parkimiskoht. Kostja on viidanud, et hageja parkimiskoha lähedal asus turvaline, tarastatud ja valvega parkla aadressil xxx, kuhu oleks vedaja hoolsa isikuna saanud sõiduki parkida. Seega on tõendatud ka hageja raske hooletus VÕS § 104 lg 4 tähenduses.
21.Veokitel ja haagistel olnud kaupa koguväärtusega ca 180 000-190 000 USD ja hävinud kaupa väärtuses 65 917,50 USD, millest hageja tasus 10.01.2018 kauba omanikule X 56 228,23 USD saab pidada hinnaliseks kaubaks (lk 5, 6, 7, 11).
22.Eelnevaga on tõendatud, et hageja jättes hinnalise kaubaga veoki piisava järelevalveta rikkus veose säilimise tavapäraseid hoiunõudeid ning oli oma tegevuses raskelt hooletu, samuti esitas kindlustushüvitise saamiseks kostjale kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, mistõttu esinevad kindlustustingimuste punktides 3.13., 3.14.1., 3.12.2. ja 3.14.3. nimetatud
asjaolud, mille tõttu on kostjal kindlustusandjana õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest ja kostja 17.05.2018 otsus on põhjendatud ja tõendatud. Seega ei ole hagi põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus peab otstarbekaks menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.