Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu avaldus S A vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu (registrikood 80489966, asukoht Ravila tee 2, Ravila alevik, Kose vald, 75101 Harju maakond); Avaldaja seaduslik esindaja: M T (isikukood xxxx, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: S A (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu avaldus S A vastu võla nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult S A Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu kasuks võlgnevus 16.03.2020 seisuga summas 746,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 45,28 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku S A kanda. 3.2 Välja mõista puudutatud isikult S A avaldaja Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 50 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 50 eurot) tuleb puudutatud isikul S A tasuda Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-100209
AVALDAJA NÕUE
1.Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu esitas 16.03.2020 avalduse S A vastu võla nõudes Avalduse kohaselt on puudutatud isik on xxxx asuvas elamus korter xxxx omanik ning avalduse esitamise päeva seisuga on puudutatud isikul avaldajale majandamiskulude eest tasumata 746 eurot 06 senti ja viivised 45,28 eurot. Avaldaja põhikiri (Lisa 1) p. 3.2.3 sätestab, et liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Samuti sätestab põhikirja punkt 3.2.3, 3.2.4 majandamiskulude arvestamise alused, mille alusel on avaldaja arved koostanud ja puudutatud isikutele tasumiseks esitanud.
2.Avaldaja esitas puudutatud isikule igakuiselt arveid, mis puudutatud isik on kätte saanud ning tasunud igakuiselt esitatud arveid mittetäielikult ning tähtaega järgimata. Puudutatud isikule esitatud arved avaldaja poolt koos laekunud summade ja võlgnevustega: Arve 18113 (lisa 2) esitati puudutatud isikule summas 153,47€, millest on tasutud 115,93€ ja tasumata 37,54€ Arve 18123A (lisa 3) esitati puudutatud isikule summas 181,23€, millest on tasutud 121,23€ ja tasumata 60€ Arve 19013 (lisa 4) esitati puudutatud isikule summas 223,17€, millest on tasutud 133,95€ ja tasumata 89,22€ Arve 19023 (lisa 5) esitati puudutatud isikule summas 246,41€, millest on tasutud 133,95€ ja tasumata 112,46€ Arve 19033 (lisa 6) esitati puudutatud isikule summas 187,42€, millest on tasutud 116€ ja tasumata 71,42€ Arve 19043 (lisa 7) esitati puudutatud isikule summas 199,07€, millest on tasutud 130€ ja tasumata 69,07€ Arve 19053 (lisa 8) esitati puudutatud isikule summas 142,46€, millest on tasutud 107,95€ ja tasumata 34,51€ Arve 19063 (lisa 9) esitati puudutatud isikule summas 157,66€, millest on tasutud 139,13€ ja tasumata 18,53€ Arve 19073 (lisa 10) esitati puudutatud isikule summas 77,09€, millest on tasutud 77,09€ ja tasumata 0€ Arve 19083 (lisa 11) esitati puudutatud isikule summas 102,17€, millest on tasutud 102,17€ ja tasumata 0€ Arve 19093 (lisa 12) esitati puudutatud isikule summas 79,21€, millest on tasutud 79,21€ ja tasumata 0€ Arve 19103 (lisa 13) esitati puudutatud isikule summas 100,35€, millest on tasutud 89,11€ ja tasumata 11,24€ Arve 19113 (lisa 14) esitati puudutatud isikule summas 133,29€, millest on tasutud 93,57€ , tasumata 39,72€ Arve 19123 (lisa 15) esitati puudutatud isikule summas 168,90€, millest on tasutud 105,62€ ja tasumata 63,28€ Arve 20013 (lisa 16) esitati puudutatud isikule summas 173,11€, millest on tasutud 103,10€ ja tasumata 70,01€ Arve 20023 (lisa 17) esitati puudutatud isikule summas 171€, millest on tasutud 101,94€ ja tasumata 69,06€ Arve 20033 (lisa 18) esitati puudutatud isikule summas 171,07€, millest on tasutud 101,61€ ja tasumata 70,09€ selle arve tähtaeg on 20.03.2020.
2-20-100209
3.Kõik puudutatud isiku poolt tasutud maksed kajastuvad esitatud arvetel ning avalduse juurde esitatud pangakonto väljavõttel (lisa 20). Kokku on puudutatud isikul majandamiskulude eest avaldajale tasumata 746,06 eurot. Seoses asjaoluga, et puudutatud isik ei ole avaldaja poolt esitatud arveid tasunud tähtaegselt koostas avaldaja viivisearvestuse (lisa 19), millest nähtub, et seisuga 14.03.2020 on viiviste summa tasumata maksetelt 45,28 eurot. Avaldaja palub mõista välja S A ́elt võlgnevus summas 746,06 € ja viivised summas 45,28 €. Samuti palub avaldaja määrata menetluskulude jaotuse, mille kohaselt menetluskulud jätta S A kanda ning välja mõista edasiulatuv viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
4.05.04.2020 seisukohas avaldaja (KÜ) nõustub, et S A on xxxx omanik alates 13.04.2015.a. ning KÜ on teadlik, et eelmine omanik oli ilma kaasomanike nõusolekuta korteris olevad radiaatorid küttesüsteemist lahti ühendanud ning keegi selles korteris pidevalt reaalselt ei elanud. 2013 novembris esitas K OÜ majaelanikele lepingu, mille sõlmimata jätmisel oleks jäänud Ravila tee 2 elumaja kütteta. Sellest tulenevalt sõlmisid Ravila tee 2 korterite omanikud K OÜ-ga soojusmüügilepingu etteantud tingimustel. Etteantud tingimuste kohaselt tasus xxxx korteri omanik soojusenergia arvest 5% (S A poolt esitatud lisa 2).
5.2015.a. kui korter vahetas omanikku ja uueks korteriomanikuks sai S A, oli küttesüsteem lahti ühendatud, kuid radiaatorid ja keskküttesüsteem olid endiselt korteris olemas. Korterite omanikud lootsid, et uus korteriomanik ühendab taas radiaatorid küttesüsteemi. S A lõikas vanad lahti ühendatud radiaatorid seintelt ja KÜ liikmetele on tänaseni teadmata, kas lahti ühendatud küttesüsteem taasühendati ning korterisse paigaldati uued radiaatorid või mitte. Mistõttu ei ole tänasel päeval üheselt selge, kas S Ae korteris on keskküttesüsteem või mitte (või millises ulatuses).
6.Korteriühistu loomisega sõlmiti ka soojusmüüja K OÜ ja KÜ vahel uus soojusmüügileping (Lisa 1), mille alusel esitatakse KÜ soojusmüügi eest arveid, mida omakorda jagab KÜ korterite vahel vastavalt põhikirjas sätestatule. KÜ ja K OÜ vahel sõlmitud soojusmüügileping on edastatud tutvumiseks ka S Aele (Lisa 4), seega ei saa S A väita, et talle pole uut soojusmüügilepingut tutvumiseks edastatud. KÜ ja S Ae vahelisest kirjavahetusest (Lisa 2) nähtub üheselt, et KÜ juhatuse liige M T on palunud korteri ülevaatust, et veenduda küttesüsteemi puudumises või olemasolus korteris xxxx, kuid korteri ülevaatust toimunud ei ole, kuna S A ei luba KÜ esindajaid oma korterisse ülevaatust teostama.
7.Juhul, kui korteris xxxx puudub keskküttesüsteem nagu väidab S A, siis asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna elamu küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandisse, eeldab selle ümberehitamine teiste kaasomanike nõusolekut. Sellist nõusolekut ei ole teised korteriomanikud S Aele ega varasemale korteriomanikule D S kunagi andnud. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem ( RKTKo 3-2-1-50-11, 3-2-1-155-14).Seega peab S A tõendama, et tema korteris puuduvad radiaatorid ning juhul, kui radiaatorid puuduvad, siis tuleb tõendada, et teised korteriomanikud olid nõus korteri nr xxxx eraldumisega üldisest keskküttesüsteemist. S A poolt esitatud soojusmüügileping ei väljenda kaasomanike ühist tahet lubada korteri nr. xxxx omanikul eralduda üldisest keskküttesüsteemist. Samuti ei väljenda korteriomanike (kaasomanike) ühist tahet lubada korteri nr xxxx omanikul eralduda üldisest
2-20-100209 keskküttesüsteemist ja võimaldada tal tasuda kütte eest teiste korteriomanikega võrreldes erinevatel alustel (väiksemas ulatuses) perioodil 2015-2018 sügiseni.
8.KÜ põhikirja p 3.2.3 järgi jagatakse soojusenergia müüja iga kuu ühistule esitatava arve tasumise kohustus ühistu liikmete vahel vastavalt korteri ruutmeetrite arvule. Põhikirja on kinnitanud KÜ üldkoosolek ja selle vastuvõtmise poolt hääletasid kõik KÜ liikmed, sh S A (Lisa 3). Põhikiri viitab otseselt kulude jaotamise põhimõttele, kus lähtutakse omandi suurusest, milleks on reaalosa üldpinna suurus ruutmeetrites. Seega ei oma tähtsust S Ae väited, et temale kuuluv korter on ühtsest küttesüsteemist väljas olnud aastaid, kuna KÜ põhikirja poolt hääletamisega on ta andnud nõusoleku järgida põhikirjas sätestatut (KrtS § 40 lg 2).
9.Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-166-13 (p-s 10) märkinud, et omaalgatusliku keskküttesüsteemist eraldumise korral tuleb korteriomanikul korteriühistu põhikirja järgi tasuda kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Järelikult ei oma niisuguses olukorras tähtsust, kas korteriomanik keskkütteradiaatorite puudumise tõttu ka tegelikult saab niisugusel määral soojusenergiat, mis vastab tema korteri reaalosa suurusele. Kuna küttesüsteemist eraldumiseks puudus teiste korteriomanike nõusolek, mis AÕS § 74 lg 1 järgi on korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi muutmiseks vajalik, siis ei oma ka tähtsust, millistel asjaoludel S A korterist radiaatorid eemaldati. Sel põhjusel ei ole asjakohased S A väited, mille kohaselt on otsene seos korteris keskküttesüsteemi olemasolu ja soojatarbimise eest esitatud arvete vahel.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
10.Puudutatud isik esitas kohtule 30.03.2020 oma seisukoha, märkides, et ostis korteri 13.04.2015. Korteris puudusid keskkütte radikad ning eelmine korteri omanik oli teinud soojusenergia pakkujaga ja maja teiste korteri omanikega lepingu, kus kirjas et korter xxxx maksab keskkütet 5%. Kogu puudutatud isiku elatud ajal selles korteris on teinud arveid M T, 3 esimest korteris elatud aastat polnud probleeme ning puudutatud isik maksis 5 % nagu oli kokku lepitud. Kuni tehti ühistu aastal 2018 et saaks maja korda, peale seda enam ei sobinud M et puudutatud isik maksab vaid 5% ning hakkas omavoliliselt tegema arveid 25% keskkütte peale, ilma et oleks puudutatud isikule mingit dokumenti või uut lepingut saadetud, et vana on kehtivuse kaotanud/muudetud.
11.Puudutatud isik leiab, et on maksnud kõik arved korrektselt ja keeldub maksmast keskküttest seda 20% mida nõutakse, sest ta ei pea maksma millegi eest mida ta ei tarbi. See 20% on teiste korterite kasutatud soojus energia. Kui eelmine omanik tegutses ilma kaasomanike nõusolekuta, siis oleksid kaasomanikud pidanud tema tegevuse vaidlustama ja endise olukorra taastamist nõudma koheselt, kui tegevusest teada saadi ehk keskkütte radikate eemaldamisest, mille kohta on loodud ka leping.
12.Puudutatud isik esitas 20.04.2020 seisukoha, mille kohaselt on ta maksnud kõik arved korralikult v.a 20% keskküttest. Mh maksab puudutatud isik remondifondi makseid, kuid kuni tänase päevani ei ole võetud maja korda tegemiseks ette mitte midagi, katus laseb läbi. 19.02.2020 tehti uus maja koosolek, kus olid esindatud kõik korteri omanikud millest tehti ka helisalvestis, kuid mida pole puudutatud isikule saadetud.
2-20-100209
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
15.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
16.Vaidlus puudub, et S A on xxxx omanik ning avalduse esitamise päeva seisuga on puudutatud isikul avaldajale majandamiskulude eest tasumata 746 eurot 06 senti ja viivised 45,28 eurot. Avaldaja põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt on ühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed (dtl 28). Avaldaja põhikirja on kinnitanud üldkoosolek ja selle vastuvõtmise poolt hääletasid kõik KÜ liikmed, sh puudutatud isik (dtl 104-113).
17.Avaldaja on esitanud puudutatud isikule tasumiseks arved, kuid puudutatud isik on tasunud neid üksnes osaliselt (dtl 33-56). Puudutatud isik ei vaidlusta, et ta on jätnud avaldajale tasumata 746 eurot 06 senti ning ka kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on puudutatud isikul avaldaja ees kohtule avalduse esitamise seisuga võlgnevus 746,06 eurot. Avaldaja ei ole oma nõudele lisanud täiendavat võlgnevust, mis tekkis arve nr 20033 osalisest tasumisest, sest selle arve maksetähtaeg ei olnud kohtule avalduse esitamise seisuga veel saabunud (vt dtl 49-51).
18.Puudutatud isiku ainus sisuline vastuväide avaldaja nõudele on väide, et puudutatud isikule kuuluva korteri eelmine korteri omanik oli teinud soojusenergia pakkujaga ja maja teiste korteri omanikega lepingu, kus on kirjas et korter xxxx maksab keskkütet 5%. Seetõttu leiab puudutatud isik, et alates ühistu moodustamisest talle esitatud arved 25% keskkütte peale on omavolilised, sest puudutatud isikule ei olevat mingit dokumenti või uut lepingut saadetud, et vana on kehtivuse kaotanud/muudetud. Puudutatud isik keeldub maksmast keskküttest seda 20% mida nõutakse, sest ta leiab, et ei pea maksma millegi eest, mida ta ei tarbi. Puudutatud isik väidab, et kui eelmine omanik tegutses ilma kaasomanike nõusolekuta, siis oleksid kaasomanikud pidanud tema tegevuse vaidlustama ja endise olukorra taastamist nõudma koheselt, kui tegevusest teada saadi ehk keskkütte radiaatorite eemaldamisest.
19.Kohus puudutatud isiku vastuväidetega ei nõustu. Puudutatud isiku viidatud vana leping korteriomanikega ei ole siduv avaldajale kui korteriühistule. Avaldaja viitab õigustatult asjaolule, et korteriühistu loomisega sõlmiti soojusmüüja K OÜ ja korteriühistu vahel uus soojusmüügileping (dtl 90-92), mille alusel esitatakse korteriühistule soojusmüügi eest arveid, mida omakorda jagab KÜ korterite vahel vastavalt põhikirjas sätestatule. Nimetatud avaldajaga sõlmitud lepingust ei tulene puudutatud isikule erisusi ega soodustusi soojusenergia eest
2-20-100209 tasumisel. Avaldaja ja K OÜ vahel sõlmitud soojusmüügileping on edastatud tutvumiseks ka puudutatud isikule (dtl 115-119), samuti on puudutatud isikule avaldaja poolt selgitatud soojusenergia tasumisega seonduvat ja vana lepingu mittekehtivust (dtl 93-94), seega on põhjendamatud puudutatud isiku väited, nagu ei olevat talle uut soojusmüügilepingut tutvumiseks edastatud või nagu ei oleks ta teadlik vana lepingu mittekehtivusest.
20.Avaldaja ja puudutatud isiku vahelisest kirjavahetusest (dtl 93-94) nähtub, et avaldaja esindaja on palunud korteri ülevaatust, et veenduda radiaatorite eemaldamises ja kontrollida küttesüsteemi puudutatud isiku korteris. Puudutatud isiku vastusest nähtuvalt ei ole puudutatud isik oma korteri ülevaatust lubanud. Kohus nõustub avaldajaga, et isegi kui puudutatud isiku korteris ei ole keskküttesüsteemi, siis asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 on sätestatud, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna elamu küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandisse, eeldab selle ümberehitamine teiste kaasomanike nõusolekut. Puuduvad tõendid, et teised kaasomanikud oleks puudutatud isikule või varasemale korteriomanikule sellise nõusoleku andnud. Avaldaja märgib õigesti, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-50-11ja nr 3-2-1-155-14).
21.Eelnevat arvestades ei anna võimalik radiaatorite eemaldamine ja puudutatud isiku korteri omavoliline eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist puudutatud isikule õigust keelduda talle esitatud soojusenergia arvete tasumisest. Avaldaja on õigustatult viidanud, et ka omaalgatusliku keskküttesüsteemist eraldumise korral tuleb korteriomanikul korteriühistu põhikirja järgi tasuda kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Kohus nõustub avaldajaga, et niisuguses olukorras ei oma tähtsust, kas korteriomanik ka tegelikult saab sel määral soojusenergiat, mis vastab tema korteri reaalosa suurusele ning samuti ei oma tähtsust, millistel asjaoludel puudutatud isiku korterist radiaatorid eemaldati.
22.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Puudutatud isik ei ole avaldaja viiviste arvestuslikule küljele (dtl 50) vastuväiteid esitanud.
23.Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult välja Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu kasuks võlgnevus avalduse esitamise, s.t 16.03.2020 seisuga summas 746,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 45,28 eurot. Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku võlgnevus ajas kasvab ning pooled ei suuda lahendada omavehelist vaidlust kokkuleppega, siis on avaldajal võimalik esitada pärast 16.03.2020 tekkinud täiendava võlgnevuse väljamõistmiseks kohtule uues menetluses uus avaldus.
2-20-100209
24.Kohus selgitab, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale lahendab kohus käesolevas menetluses üksnes avaldaja võlanõuet puudutatud isiku vastu. Seega ei anna kohus käesolevas menetluses hinnangut poolte omavahelistele muudele vaidlusküsimustele, millele on mh viidatud puudutatud isiku 20.04.2020 menetlusdokumendis. Kohus peab siiski mõistlikuks, et pooled saavutaksid omavahelistes vaidlusküsimustes mõistliku kokkuleppe ega peaks esitama kohtule uusi avaldusi oma väidetavate õiguste kaitseks. Selleks peaksid pooled esmalt omavahel viisakalt ja teineteise huve arvestades suhtlema.
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
26.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 1430 eurot, sh riigilõiv summas 50 eurot ja advokaadikulud summas 1380 eurot. Avaldaja selgitab, et avaldaja juhatuse liikmetel puudub õigusalane haridus ning avaldaja on käesoleva tsiviilasja dokumentide koostamiseks ostnud õigusteenuseid Advokaadibüroost Pärn. Advokaadibüroo Pärn OÜ on avaldajale käesoleva tsiviilasja raames esitatud 3 arvet kogusummas 1380 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohus märgib avaldaja taotlusel TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 50 eurot) tuleb puudutatud isikul S A tasuda Kose vald, Ravila alevik, Ravila tee 2 korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud avaldaja väidetud advokaadikulude hüvitamine. Avaldaja on käesolevas menetluses osalenud üksnes oma juhatuse liikme vahendusel. Kohus märgib, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Riigikohtu 22.10.2012 otsuses nr 3‐3‐1‐46‐12 ps 33 on selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Kui väidetav esindaja ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda esindajaks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse oma advokaadikulude väljamõistmiseks.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.