Flagito OÜ hagi AS Air Baltic Corporation vastu hüvitise 400 euro, viivise 6,49 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja täiendava viivise nõudes
Hagihind
478,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34, 11619 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm, Lai 9, 10133 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: AS Air Baltic Corporation (registrikood 40003245752, asukoht Tehnikas 3, Marupes, LV-1053, Läti Vabariik) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e- post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS-ilt Air Baltic Corporation hüvitis summas 400 eurot, viivis summas 6,49 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot Flagito OÜ kasuks.
3.Välja mõista AS-ilt Air Baltic Corporation viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt, s.o 400 eurolt alates 06.08.2019.a kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte üle hüvitise summa Flagito OÜ kasuks.
Jätta menetluskulud kostja AS Air Baltic Corporation kanda.
5.Välja mõista AS-ilt Air Baltic Corporation menetluskulu kokku summas 940 eurot Flagito OÜ kasuks.
6.Välja mõista AS-ilt Air Baltic Corporation viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (940 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Flagito OÜ kasuks. Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Flagito OÜ on esitanud kohtule hagi AS Air Baltic Corporation vastu hüvitise 400 euro, viivise 6,49 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 400 eurot alates 06.08.2019.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot protsendina 8 % aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli R R’il kinnitatud broneering kostja lendudele nr. BT676 ja BT361 lähtepunktiga Portugal (Lissabon) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis toimusid 21.05.2019.a. Esimene lend BT676 hilines, mistõttu jäi reisija maha jätkulennust BT361. Seetõttu määrati reisijale asenduslend ning reisija jõudis Tallinnasse rohkem kui 4 tundi hiljem kui plaanitud. Reisija loovutas oma nõude 23.05.2019.a hagejale. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 24.05.2019.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 6,49 eurot. TsMS § 367 järgi nõuab hageja viivist alates 06.08.2019.a kuni kohustuse tegeliku täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 100 eurot ja esindajakulu summas 700 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o hüvitise summas 400 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot osas. Hageja viivisenõudele vaidleb kostja vastu. Kostja on püüdnud menetluses saavutada poolte vahelist kokkulepet ning vastavad püüdlused on läbi kukkunud vaid hageja sõnamurdliku tegevuse tagajärjel. Kostja on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist vaid kuni kostja poolt kompromissiettepaneku esitamiseni, s.o. kuni 14.10.2019.a. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 500,41 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 478,58 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 on järgi kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr. 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista lennuhüvitise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/400 alusel summas 400 eurot. Kostja on nimetatud hageja nõude võtnud õigeks ning kooskõlas TsMS § 440 lg 1 kuulub hageja lennuhüvitise nõue summas 400 eurot rahuldamisele (digitoimik lk 109-111, dokument nr 10).
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on nimetatud hageja nõude võtnud õigeks ning kooskõlas TsMS § 440 lg 1 kuulub hageja sissenõudmiskulu nõue summas 40 eurot rahuldamisele (digitoimik lk 109-111, dokument nr 10).
9.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 6,49 eurot perioodi 24.05.2019.a kuni 05.08.2019.a eest ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 400 eurot alates 06.08.2019.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot protsendina 8 % aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni (digitoimik lk 43-50, dokument nr 10).
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ning on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist kuni kostja poolt kompromissiettepaneku esitamiseni, s.o. kuni 14.10.2019.a (digitoimik lk 111, dokument nr 10)
12.Hageja on arvamusel, et kuivõrd kostja ei tasunud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist hageja nõuet, siis tekkis hagejal õigus nõuda viivist. Lisaks leiab hageja, et kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks sissenõudmiskulude osas, on põhjendatud rahuldada ka hageja viivisenõue (digitoimik lk 118-123, dokument nr 11).
13.Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 6,49 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja on alusetult keeldunud hagejale hüvitise väljamaksmisest. Tõendatud on, et hageja on pöördunud kohtuväliselt kostja poole hüvitise saamiseks, kuid kostja sellele reageerinud ei ole (digitoimik lk 125-132, 136-141, dokument nr 11). Seega on kostja tinginud hageja vajaduse pöörduda oma nõude täitmiseks kohtu poole. Ka ei ole kostja nõuet õigeks võetud osas siiani hagejale vabatahtlikult tasunud, milline oleks välistanud viivise nõudmise.
14.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
15.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 400 eurot alates 06.08.2019.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot protsendina 8 % aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
16.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis summas 400 eurot, viivis summas 6,49 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt 400 eurolt alates 06.08.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 478,58 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
19.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 700 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja leiab, et hageja menetluskulud sisaldavad põhjendamatuid tõlkekulusid, mille kostja kanda jätmine oleks asjakohatu ja ebaõiglane. Ühtlasi on põhjendamatu jätta ka hageja ülejäänud menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja on hageja põhinõude koheselt käesoleva hagimenetluse raames võtnud õigeks (digitoimik lk 146-147, 160-162, dokument nr 13, 19).
21.Hageja esindaja tunnitasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt.
Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
22.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on suhelnud kliendiga ja kogunud materjale 30 minutit, töötanud läbi hagiga seotud materjalid ja tõendid, analüüsinud ning kujundanud seisukoha 30 minutit, koostanud hagiavalduse, vormistanud tõendid ja tõlkinud need kokku 3 tundi, tutvunud kostja vastusega, suhelnud kliendiga, kujundanud hageja seisukoha ja koostanud selle 1 tund. Kokku on hageja esindaja ajakulu 5 tundi (digitoimik lk 142-143, dokument nr 11).
23.Kohus leiab, kostja vastuväited sellele, et hageja esindaja on kulutanud tõlkimisel 3 tundi ei ole kohane, kuivõrd hageja on 05.11.2019.a menetlusdokumendis selgitanud, et tõlkimisele on kulunud üksnes 15 minutit (digitoimik lk 150-151, dokument nr 14).
24.Lisaks on Riigikohus 11.12.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas 2-17-1722 punktis 13.1 selgitanud, et kolleegium on varem juhtinud tähelepanu kohtu kohustusele tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06, p 13). Samuti on kolleegium rõhutanud, et alates 1. jaanuarist 2009 sätestab TsMS § 33 lg 1 esimene lause kohtu kohustuse (mitte vaid õiguse) nõuda menetlusosaliselt avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite eestikeelset tõlget, kui see ei ole esitatud eesti keeles (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13809, p 13; vt ka 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-17, p 10). Seega ei ole põhjendatud kostja etteheited hageja tõlkimise kulule.
25.Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et käesoleval juhul valis hageja kohtusse pöördumiseks mõistliku viisi, esitades esmalt Euroopa maksekäsu avalduse, millisele kostja esitas vastuväite. Seega ei saa hagejale antud juhul ette heita kulude kandmist seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega ning kostja vastuväidetele vastamisega. Kostjal on olnud võimalus neid kulusid vältida.
26.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu, s.o 5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Ka kostja esindajal on kulunud kohtumenetluses aega kokku 6 tundi ja 45 minutit. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu 840 eurot (5 tundi x 140 = 700 + 20 %).
27.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot (digitoimik lk 50, dokument nr 10). Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 100 eurot.
28.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 940 eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot ja esindajakulu summas 840 eurot (koos käibemaksuga).
29.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.